•  

Esita Jürile meteoroloogiaalaseid küsimusi!

Sorteerimine:   Vanemad eespool   Uuemad eespool

1-10 11-20 21-30 31-40 41-50 51-60 61-70 71-80 81-90 91-100 101-110 111-120 121-130 131-140 141-150 151-160 161-170 171-180 181-190 191-200 201-210 211-220 221-230 231-240 241-250 251-260 261-270 271-280 281-290 291-300 301-310 311-320 321-330 331-340 341-350 351-360 361-370 371-380 381-390 391-400 401-410 411-420 421-430 431-440 441-450 451-460 461-470 471-480 481-490 491-500 501-510 511-520 521-530 531-540 541-550 551-560 561-570 571-580 581-590 591-600 601-610 611-620 621-630 631-640 641-650 651-660 661-670 671-680 681-690 691-700 701-710 711-720 721-730 731-740 741-750 751-760 761-770 771-780 781-790 791-800 801-810 811-820 821-830 831-840 841-850 851-860 861-870 871-880 881-890 891-900 901-910 911-920 921-930 931-940 941-950 951-960 961-970 971-980 981-990 991-1000 1001-1010 1011-1020 1021-1030 1031-1040 1041-1050 1051-1060 1061-1070 1071-1080 1081-1090 1091-1100 1101-1110 1111-1120 1121-1130 1131-1140 1141-1150 1151-1160 1161-1170 1171-1180 1181-1190 1191-1200 1201-1210 1211-1220 1221-1230 1231-1240 1241-1250 1251-1260 1261-1270 1271-1280 1281-1290 1291-1300 1301-1310 1311-1320 1321-1330 1331-1340 1341-1350 1351-1360 1361-1370 1371-1380 1381-1390 1391-1400 1401-1410 1411-1420 1421-1430 1431-1440 1441-1450 1451-1460 1461-1470 1471-1480 1481-1490 1491-1500 1501-1510 1511-1520 1521-1530 1531-1540 1541-1550 1551-1560 1561-1570 1571-1580 1581-1590 1591-1600 1601-1610 1611-1620 1621-1630 1631-1640 1641-1650 1651-1660 1661-1670 1671-1680

Jüri K., 20.08.2012 14:22
Jah, see on väga huvitav tähelepanek. 2007. a., kui hakkasin rahva hulgas läbi viima küsitlust äikese kohta, huvitusin ka sellest, miks müristamistega on kord nii, kord naa.
Müristamine saab alguse tegelikult lööklainena, mis levib helist kiiremini, kuid juba mõne meetriga transformeerub lööklaine tavalisteks helilaineteks, mida kuuleme müristamisena. Inimesed, kes on välguga pihta saanud või olnud sellest paari meetri kaugusel, ei kuulegi müristamist, vaid veidrat ja sageli nõrka plaksatust (mõelge piitsale), mis ilmselt ongi lööklaine.
See, millisena müristamist kuuldakse, sõltub välgu võimsusest, polaarsusest, ruumilisest paiknemisest, kujust ja kaugusest, kuid ka õhu omadustest ning reljeefist. Kui tegu on pilv-aluspind tüüpi välguga, siis kuuleme väga järsku müristamist, mis võib sageli ehmatada ja kõlada tugeva pauguna. Kui selline välk on kaugemal, siis on müristamist hästi madal ja "tume". Kui välk on lähedal, aga see pole otseselt pilv-aluspind tüüpi, vaid pilvede pinnal jooksev välk, siis on kuulda raginat ja nagu keegi rebiks õhku. Mõnikord tekivad välgud ainult pilve sees või pilvede tippudes. Sellised välgud on sageli nõrgad ja väikesed ning sellisel juhul on ka müristamine õrn ja rahulik. Väga pikkade välkude puhul, mis levivad horisontaalselt, näiteks pilve alumisel pinnal, võib müristamine isegi üle minuti kesta.
See, milliseid välke äikesega tekib, sõltub rünksajupilvede organiseeritusest, laengutest neis, tippude kõrgusest ja õhuvoolude tugevusest. Tihti on väga kõrgete tippudega rünksajupilvedes ainult pilvesisesed või pilvetippudes tekkivad välgud. Nende müristamised on rahulikud. Sellised pilved tekivad enamasti väga soojas ja niiskes õhumassis.
Kui on vahelduv reljeef, siis võib müristamine peegelduda, kuid minu meelest seda ei saa segada ära müristamise endaga. Seda võib kuulda siis, kui on lähedased pilv-maa välgud. Peegeldumine võib toimuda ka õhus, sest selle temperatuur muutub eeskätt just kõrgusega. Nii võib inversiooni puhul levida müristamine ebatavaliselt kaugele, samas väga suure temperatuurigradiendi puhul võib-olla ei kuulegi lähedase pilv-aluspind tüüpi välgu müristamine. Kui rünksajupilvede ümber on tegu mingite õhumasside piirialaga, näiteks seoses pagiga, siis võivad samuti helilained mujale peegelduda või hajuda. Samuti ei kuule müristamist lumesaju puhul kaugemale kui 2-3 km, sest lumi neelab helilained.
Kokkuvõtlikult: kui on lähedane pilv-aluspind tüüpi välk, siis on müristamine väga vali, sageli paugu sarnane või raksatus, kui samasugune välk on mitmete km kaugusel, siis kuuleme sageli tumedat ja madalat kõminat, kuid enamasti on see lühiajaline. Kui on lähedane (mitte kaugemal kui 1-2 km) välk, aga ei ole pilv-aluspind tüüpi, siis on kuulda tihti ägedat raginat, mis lõppeb kiiresti ja siis võib vahel veel tasasem müristamine järgneda. Pilvesisesed ja pilvetippudes olevad välgud on enamasti nõrgemad ja väikesed, lisaks on nad kaugel (pilvede tipud võivad ju üle 10 km kõrged olla), mistõttu müristamine on nõrk ja tasane, ka siis, kui sähvatus on otse pea kohal.
Ühe ja sama välguga võib müristamine olla erineva valjusega ja kord kõmisev, siis tasane ja siis jälle järsem ning kesta väga kaua, sellisel juhul on tegu ilmselt pika ja haruneva ja mitme murdekohaga välguga, mistõttu kohale jõuavad helilained kord kaugematelt, kord lähedasematelt välguosadelt ja lisaks ka erinevatest suundadest, sest välguharud võivad ulatuda väga kaugele, vahel isegi kilomeetreid.
Aga üldiselt jah, et mida kaugem ja nõrgem on välk, seda nõrgem on müristamine, pilv-aluspind välgu puhul kauguse suurenedes muutub heli märkmisväärselt madalamaks, pilvesiseste välkude puhul see ei ole nii silmatorkav.

Kas on alati, et kui lööb välku ja tuleb kohe mürin järgi tähendab see seda, et välk lõi kuskile sisse?
Kui müristamine järgneb kohe sähvatusele, siis tähendab, et välk oli lähedal, mitte üle 300-400 m (NB! heli liigub õhus umbes kolmandik km/s).
Kuidas defineerida sisselöömist? Kui sisselöömine tähendab seda, et välk tabab mingit hoonet või muud inimese rajatud objekti, siis kindlasti mitte. Kui aga sisselöömine tähendab, et välk tabab näiteks kivi, kaljut, puud vms, siis on see üsna tõenäoline. Sest ikkagi, lähedane välk ei tähenda ju üldse seda, et välk peaks midagi muud peale maa- või veepinna tabama.
Tihti arvatakse, et välk lööb kõrgemaid objekte, kuid see on väärarvamus. Välk ei löö näiteks 2 m kõrguse objekti asemel tõenäolisemalt 10 m kõrgusesse objekti. Alles siis, kui on juba üle 100 m kõrgune mast, kõrghoone vms, siis võib välk sellesse tõenäolisemalt lüüa. Löömise all mõtlen ka seda, kui ta lööb sellel olevasse piksevardasse või maandusesse, mistõttu kahju ei teki.
Kokkuvõtlikult: lähedane välk tõenäoliselt ei ole kuhugi sisse löönud, arvestades sisselöömise kriteeriumiks välgutabamust inimeste rajatud objekti(de)sse.

Ok, 21.08.2012 13:29
Te olite meteo.netis kirjutanud, et mingit tõsist orkaani ennustatakse.
Kas te saaksite sellest siia pikemalt kirjutada. Nt et kuhu see liigub ja kus see asub jne...

Jüri K., 21.08.2012 17:57
Jah, saab küll. 21. augusti varahommikul formeerus Atlandi ookeani kohal (umbes 15. pl ja 50. lp) uus troopiline depressioon. Selle keskme lähedal tuvastati mõnede rünksajupilvede tippude temperatuuriks -80°C-st madalam temperatuur, mis on väga tõsine näitaja ja võib tähendada, et küpsemas on uus tõsine orkaan.
Praegu liigub see umbes kiirusel 17 sõlme (1 sõlm on ligikaudu 0,51 m/s) läände, ohustades esialgu Väikeste Antillide põhjaosa, kuhu on antud troopilise tormi hoiatus kolmapäevaks. Seejärel oodatakse süsteemi tugevnemist orkaaniks ja samal ajal hakkab see liikuma rohkem loodesse vastavalt lähistroopilise kõrgrõhkkonna servale, ohustades Puerto Ricot, Dominikaani Vabariiki ja Kuubat (vastavalt neljapäeval, reedel ja nädalavahetusel), kusjuures siis on tegu prognoosi kohaselt orkaaniga.
Praegu (kl 18) on tegu endiselt troopilise depressiooniga, mis asub umbes 15. pl ja 53. lp, kuid peetakse võimalikuks, et 12 tunni pärast muutub troopiliseks tormiks ja 48 tunniga orkaaniks. Nädalavahetuseks näitab prognoos 2. või 3. kategooria orkaani Kuuba lähistel ja seejärel võib see liikuda Florida lähedale.
NB! Tegu on ikkagi ainult prognoosstenaariumiga, tugevuse ennustamisel on arvesse võetud seda, kui sõbralik on süsteemi ümbruses keskkond. Vahel ei arene isegi soodsates tingimustes süsteem edasi, teinekord teeb see üllatava arengu võrdlemisi ebasoodsates oludes. Ma kirjutan arengutest oma blogis: http://ilmjainimesed.blogspot.com/

TL, 22.08.2012 10:45
Kas homset tugevat tuult teeb tsüklon Yva?

Tere, 22.08.2012 11:50
Kas Saksamaalt merele läinud äikesed võivad saartele jõuda sat24.com

Jüri K., 22.08.2012 13:24
Jah, praegu löövad osatsüklonid veel Läänemere ümbruses tantsu, kuid koonduvad siis ilmselt peatselt tsükloniks (Yva), sest hetkel on see ikkagi osatsükloni staadiumis.

Konkreetsed äikesed vast mitte, pigem kaovad, aga kui õhumass püsib piisavalt labiilne, siis tekivad jälle uued kolded ja need võivad lõpuks kohale jõuda (Gotlandi ümbruses). Väheusutav, et enne ööd midagi siia jõuab.

janek, 25.08.2012 17:20
kas on lootust soojale sügisele?ennustatakse nii ja vene gismeteo pakub isegi oktoobri algul 20 soojakraadi.

Jüri K., 26.08.2012 12:39
Oktoober jääb vast küll konkreetsete prognooside tegemiseks liiga kaugesse tulevikku. Siiani on meeles 2000. a. oktoober, kui kuu alguses oli üle 20 kraadi ja edaspidine sügis oli sarnaselt eelmisele aastale väga soe.
Septembris võib küll 20 kraadi nii mõnelgi päeval täiesti reaalne olla, sest kui edelavool püsib, siis toob see pigem sooja õhku ja kui jääbki mõneks päevaks püsima kõrgrõhkkond, siis keskmiselt soojas või soojapoolses õhus suudab päike ikka temperatuuri 20 kraadini kergitada. See siiski ei tähenda, et september tuleb tingimata keskmisest soojem. Eeskätt kuu alguses on selline soe ikkagi üsna tavaline.
Sesoonsed prognoosid muideks näitavad, et oktoober võib tulla keskmisest jahedam, kuid nagu öeldud, ütleksin, et ikkagi liiga kauge tulevik ja ei pruugi üldsegi nii minna.

Peeter Paan, 31.08.2012 15:37
Millal oleks mõistlik minna teletorni järgmisel nädalal? Kas üldse? Eeldusel, et soomeni vaate nautimiseks oleks eelkõige vaja selget ilma just sademete ja ilmselt õhuniiskuse poolest.

Jüri K., 01.09.2012 00:13
Sel nädalavahetusel on ilm pigem halb, aga see ei jää väga pikaks ajaks nii. Hea ilma aken satub hetkeandmetel ilmselt teisipäevale, nähtavus võib 50 km lähedale ulatuda.
Parim nähtavus on jahedas polaarses õhumassis, mis on siia saabunud loodest või põhjast. Nähtavus sellises õhumassis võib-olla üle 50 km. Loodevoolu jõudmist peab aga teisipäevast kauem ootama, alles nädala teisel poolel on võimalused selle jõudmiseks siia, see on siis järgmisel nädalavahetusel.
*************
Täpsustus 2.9.: teisipäevane ilusa ilma aken on endiselt olemas, küllaga on tõenäoline, et nädala lõpu poole tuleb laupäevale sarnaselt halb ilm. Praeguse seisuga on seda halba ilma oodata reedel. NB! Eesti tingimustes ja eriti veel aktiivse tsüklonaalse tegevuse perioodil on üle kahepäevased prognoosid ülimalt kahtlased. See reede kohta käiv võib muutuda mitu korda, enne kui aeg kätte saab.

1-10 11-20 21-30 31-40 41-50 51-60 61-70 71-80 81-90 91-100 101-110 111-120 121-130 131-140 141-150 151-160 161-170 171-180 181-190 191-200 201-210 211-220 221-230 231-240 241-250 251-260 261-270 271-280 281-290 291-300 301-310 311-320 321-330 331-340 341-350 351-360 361-370 371-380 381-390 391-400 401-410 411-420 421-430 431-440 441-450 451-460 461-470 471-480 481-490 491-500 501-510 511-520 521-530 531-540 541-550 551-560 561-570 571-580 581-590 591-600 601-610 611-620 621-630 631-640 641-650 651-660 661-670 671-680 681-690 691-700 701-710 711-720 721-730 731-740 741-750 751-760 761-770 771-780 781-790 791-800 801-810 811-820 821-830 831-840 841-850 851-860 861-870 871-880 881-890 891-900 901-910 911-920 921-930 931-940 941-950 951-960 961-970 971-980 981-990 991-1000 1001-1010 1011-1020 1021-1030 1031-1040 1041-1050 1051-1060 1061-1070 1071-1080 1081-1090 1091-1100 1101-1110 1111-1120 1121-1130 1131-1140 1141-1150 1151-1160 1161-1170 1171-1180 1181-1190 1191-1200 1201-1210 1211-1220 1221-1230 1231-1240 1241-1250 1251-1260 1261-1270 1271-1280 1281-1290 1291-1300 1301-1310 1311-1320 1321-1330 1331-1340 1341-1350 1351-1360 1361-1370 1371-1380 1381-1390 1391-1400 1401-1410 1411-1420 1421-1430 1431-1440 1441-1450 1451-1460 1461-1470 1471-1480 1481-1490 1491-1500 1501-1510 1511-1520 1521-1530 1531-1540 1541-1550 1551-1560 1561-1570 1571-1580 1581-1590 1591-1600 1601-1610 1611-1620 1621-1630 1631-1640 1641-1650 1651-1660 1661-1670 1671-1680

Nimi:

E-mail:

Kommentaar:

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam