•  

Esita Jürile meteoroloogiaalaseid küsimusi!

Sorteerimine:   Vanemad eespool   Uuemad eespool

1-10 11-20 21-30 31-40 41-50 51-60 61-70 71-80 81-90 91-100 101-110 111-120 121-130 131-140 141-150 151-160 161-170 171-180 181-190 191-200 201-210 211-220 221-230 231-240 241-250 251-260 261-270 271-280 281-290 291-300 301-310 311-320 321-330 331-340 341-350 351-360 361-370 371-380 381-390 391-400 401-410 411-420 421-430 431-440 441-450 451-460 461-470 471-480 481-490 491-500 501-510 511-520 521-530 531-540 541-550 551-560 561-570 571-580 581-590 591-600 601-610 611-620 621-630 631-640 641-650 651-660 661-670 671-680 681-690 691-700 701-710 711-720 721-730 731-740 741-750 751-760 761-770 771-780 781-790 791-800 801-810 811-820 821-830 831-840 841-850 851-860 861-870 871-880 881-890 891-900 901-910 911-920 921-930 931-940 941-950 951-960 961-970 971-980 981-990 991-1000 1001-1010 1011-1020 1021-1030 1031-1040 1041-1050 1051-1060 1061-1070 1071-1080 1081-1090 1091-1100 1101-1110 1111-1120 1121-1130 1131-1140 1141-1150 1151-1160 1161-1170 1171-1180 1181-1190 1191-1200 1201-1210 1211-1220 1221-1230 1231-1240 1241-1250 1251-1260 1261-1270 1271-1280 1281-1290 1291-1300 1301-1310 1311-1320 1321-1330 1331-1340 1341-1350 1351-1360 1361-1370 1371-1380 1381-1390 1391-1400 1401-1410 1411-1420 1421-1430 1431-1440 1441-1450 1451-1460 1461-1470 1471-1480 1481-1490 1491-1500 1501-1510 1511-1520 1521-1530 1531-1540 1541-1550 1551-1560 1561-1570 1571-1580 1581-1590 1591-1600 1601-1610 1611-1620 1621-1630 1631-1640 1641-1650 1651-1660 1661-1670 1671-1680

Jüri K., 11.09.2012 23:57
Palun vabandust, et alles nüüd vastan, on päris kiire päev olnud (Tõraveres, orienteerunud Taevaskojas jne).
Öisel ajal hakkab äikesevõimalus suurenema vastu hommikut. Hetkel (kl 23-24) seisuga on väga labiilne õhumass Läänemere lõunaosa kohal, mis põhjustab seal ulatuslikke äikeseid. See siiski enne hommikut siia ei jõua. Päevane soojenemine lisab kindlasti labiilsust juurde, nii et mandril on äikese võimalus kindlalt üle 50%, st arvestama sellega peaks, kuid lootma päris jääda ka ei saa. Saartel on äike kahtlasem ja tõenäolisem hommikul.

?, 13.09.2012 13:38
Kui tugevaks võivad küündida homme tuuled.

Jüri K., 13.09.2012 13:51
Tundub, et ookeanilt jõuab Skandinaavia kohale üsna intensiivne tsüklon ja Eesti jääb selle lõunaserva, kus isobaaride tihedus on suurim. Nende tiheduse järgi on 20 m/s ja enamgi vähemalt rannikualadel täiesti reaalne. Suurimaks tuule tugevuseks lähemal kahel päeval hindan 25 m/s, kuid sisemaal jääb enamasti 10-15 m/s piiresse.

?, 14.09.2012 18:48
Siin on veel vaikus tuul on nõrgenenud.
Millal hakkab tuul sisemaal tõusma.

Jüri K., 15.09.2012 12:03
Eile (14. sept) ulatusid rannikul puhangud üle 20 m/s, aga sisemaal jäid enamasti alla 10 m/s. Sama tundub ka jätkuvat, sest orkaan Leslie jäänuste (Skandinaaviasse jõudnud intensiivne tsüklon) lohk ületas öösel Eesti. Seal oli isobaaride tihedus suurim. Praegu jätkub lihtsalt tuulisevõitu ilm (kui sisemaal on vaikne, siis järelikult tsükloni mõju sinna ei ulatu eriti, sest vahel on hõõrdumisel tuultele hoopis suurem mõju kui mõnel muul juhul).
Hetkeseisuga ei oota enam tuulte tugevnemist, sest Eesti jääb tsükloni liiga kaugesse lõuna- ja kaguserva, kus tuulel pole enam erilist jõudu.

janek, 16.09.2012 09:12
kas sel kuul tuleb korralikku öökülma ka nii,et õhus oleks -2 või enam,mäletan et septembris on olnud öökülma õhus isegi rohkem?

John, 16.09.2012 19:52
Tere Jüri,

Huvitaks Sinu kommentaar selle artikli kohta.
(kuna linki ei saa siia kopida siis kopeerin terve artikli)

Arktika jää erakordne sulamine võib nii Põhja-Euroopas kui ka Suurbritannias kaasa tuua "ekstreemselt külma talve", hoiatavad ilmateadlased.

Ajaleht The Guardian vahendab, et siinses regioonis on ka varem olnud reegliks, et Arktika jää rohke sulamisega suvele järgneb krõbe talv nagu näiteks 2007. ja 2011. aastal, ütles Rutgersi ülikooli uurija Jennifer Francis.

"Ma ei teeks veel kindlat ennustust... Kuid ma ei oleks üllatunud, kui ees ootaks üsna ekstreemne talv," rääkis Francis ajalehele.




Tänavune jää sulamine on olnud rekordiline, isegi ulatuslikum kui 2007. aasta suvel. Colorados asuva riikliku lume- ja jääandmete keskuse direktor Mark Serreze ütles, et varem olid teadlased arvanud, et "kulub veel palju aastaid, kuni nähakse uuesti midagi taolist nagu 2007. aastal".

Vette kogunenud soojus vallandub sügisel uuesti atmosfääri, eralduv soojus ja aur mõjutavad teadlaste sõnul õhumasside liikumist, nõrgendades ja muutes lääne-ida suunalisi tuuli. See toob Francise sõnul kaasa ilmaolude aeglasema muutumise.

Washingtoni ülikooli ookeaniteadlase James Overlandi sõnul aeglustub õhumasside liikumine jää sulamise kasvades edaspidi veelgi, tuues kaasa "suuremaid temperatuurikõikumisi ja ekstreemsete ilmaolude kasvu".


Eriti huvitaks sinu märkmed 2007/2008 talve kohta.
Ise nagu mäletan et talv hakkas alles 20.jaanuar 2008.Nädal enne Otepää MK etappi.Kuni sinnani oli vihm ja must maa.

Jüri K., 16.09.2012 21:03
a) Jah, sellest on päris palju juttu olnud. Sulamine puudutas eriti palju sel suvel Gröönimaad, mille põhjuseks oli P.-Ameerika idaranniku lähedal püsinud tsüklonid, mille idaservas jõudis väikestelt laiustelt soe õhumass Gröönimaani ja kattes vahel selle tervenisti. Või liikusid tsüklonid sooja õhuga Gröönimaani. See põhjustas jääkilbi pealmise osa kiire sulamise. Sinna jõudis korduvalt sama soe õhumass kui nüüd mõni päev taga Eestisse ja temperatuur oli seetõttu vastav. See õhumass valgus ka mujale Arktikasse. Kas Beringi poolt ka midagi tsirkulatsiooni toel jõudis, ei ole vaadanud.
Möödunud talvel, kui Eestis ja mujal ümbruses oli äärmiselt külm, sest Siberist jõudis kõrgrõhkkonnavöönd Lääne-Euroopani, kandis väga tugev edelavool (kas siis tsüklonid ise liikusid Arktikasse, transportides sooja või kujunes tsüklonite-kõrgrõhkkonnavööndi vahel tugev õhuvool) sooja õhku mööda ookeanit kuni 80ndate laiuste lähedale ja takistas jää teket. Alles märtsis muutusid olud seal karmimaks ja jääd hakkas kiiresti tekkima, meil siin läks aga soojemaks. Niisiis taanduvad need juhud tsirkulatsiooni iseärasustele, sest rõhkkondade asetus oli selline, mis soodustas sooja õhu transporti suurtele laiustele. Soe Arktika ja karm Ida-Euroopa tundub näiteks möödunud talve valguses ühe võimalusena loogiline, sest rõhkkondade asetus võib selline tulla, et soe transporditakse suurtele laiustele, aga Euroopasse on läänevool blokeeritud.
Muidugi võib ka nii olla, et väga karm on nii Arktikas kui Euroopas, see oleks näiteks meridionaalse tsirkulatsiooni korral põhjast. 2007/2008 talvel liikusid intensiivsed tsüklonid pigem läänest itta, mitte Arktikasse, transportides sooja õhku samuti itta, sh Ida-Euroopasse. Arktikasse jäi samal ajal aga väga karm õhumass.
Uurida saaks seda, kas muutused tsirkulatsioonis on inimeste põhjustatud või mitte.
Arktikas on aastaringne jää võimalik seetõttu, et seal on mitmeaastane jää. Sesoonne jää sulab enamasti igal suvel ära. Kui mingil hetkel tekib anomaalia, nii et mitmeaastane (see on sesoonsest tihedam ja märksa paksem) jää peaks sulama, siis peab selle püsijää taastamiseks tulema vastupidine anomaalia, näiteks ebatavaliselt külm suvi Arktikas ja siis vähemalt keskpärane või karm talv. Kui aga soojale anomaaliale järgneb keskmine suvi või talv või on need soojad, siis arusaadavalt sesoonne jää sulab ja nii see Arktika sulabki jäävabaks.
Talve karmuse (ja üldse aastaaegade iseloomu ja ilmastiku) määrabki tsirkulatsioon. Kui meri on jääs, siis selle (mere) pehmendav mõju on väiksem või puudub üldse ja see kajastub ka tsirkulatsiooni transporditavates õhumassides, mis tulevad üle mere või ookeani, aga üldiselt jah on ikka tsirkulatsioon asja võtmeks.
2007/2008 talv oli jah Eesti puhul ebatavaline. See on seni teadaolevalt (arvestades täpseid andmeid) kõige soojem ja ainus positiivse temperatuuriga (kolme talvekuu – detsember, jaanuar, veebruar - keskmine Eestis 0,5ºC) talv. Tartus on see 0,2ºC-ga alates 1866. aastast samuti kindlalt esikohal, teisele kohale jääb 1924/1925, kui talvekuude keskmine oli -0,3ºC. Ka kogu talve miinimum oli rekordiliselt kõrge, kõigest -14,7ºC Jõgeval, kusjuures iga järgneva talvega on see järjest madalamaks läinud, olles viimasel talvel -35ºC.
Tollane rekordsoe talv on meeles ja mingid vaatlused ja märkmed isegi olemas. Eks ma olen neid ju 1998. a. saadik teinud, mõni üksik katkestus on siiski olemas. Esimene lumi tuli 3. novembril ja 4. novembril oli äärmiselt rahulik talvine ilm. Käisin siis kuskil Virumaa rabas talvist loodust nautimas. See jäi ka pikaks ajaks ainsaks koos 12. novembriga, kui sadas samuti lund, talviseks päevaks. Ülejäänud november ja järgnenud detsember olid ikka väga sombused, pimedad ja rõsked. Jaanuaris puistas mõnel päeval küll lund, aga seda tühisel määral ja suusatada igatahes ei saanud. Mitmel korral oli nii, et sooja frondi ees oli äge lörtsi või märja lume sadu, mis läks mõne tunniga vihmaks üle. Näiteks 19.-20. jaanuaril oli suur torm, mis tõi esialgu (19. kuup) väga võimsa märja lumesaju ja merel isegi äikese kaasa, seejärel (20. kuup) oli selge, aga tormine (tuul kuni 26 m/s). Äikest täheldati ka mõnel teisel päeval, mis on intensiivsete tsüklonite puhul üsna ootuspärane. Igatahes 1. veebruaril tuli mingisugune lumi maha, aga see ei jäänud kauaks. Kogu edasine aeg märtsi lõpuni (kuni 26.3.) oligi nii, et lund vähemalt Tallinna kandis oli väga vähe, maa polnud õieti valge ja domineeris sula.
Talveperioodi ainus külmalaine oli jaanuari alguses, kuid see oli lumeta. Mitmel pool langes õhutemperatuur -10ºC-st madalamale ja näiteks Tartus oli 5. jaan. -18ºC. Õhurõhk oli ebatavaliselt kõrge (üle 1050 hPa). Pärast 9. jaanuari oli taas sula platsis.
Too talv lõppes siiski vägevalt, sest 26. märtsil tõi võimas lõunatsüklon (keskmes õhurõhk alla 970 hPa) lumetormi ja hullult paksu lume (lumeuputus). 28. märtsiks ilm selgines ja algas kevad. Aprilliks jõudis lumi ära sulada. Selle kohta on ka fotodokumentatsioon olemas.
b) Jaa, ka lund on septembris sadanud. Viimati oli väga külm septembri teine pool 2002. a.-l, kui oli lörtsi võimalus. Septembri külmarekord on mõõdetud 28.9.1986 Jõgeval, milleks on -8,4ºC, kuid miinuseid on mõõdetud ka näiteks 1972 või 1976. Mõnedes jaamades pole õhus kordagi alla 0ºC mõõdetud, näiteks Vilsandi septembri külmarekord on mõõdetud 30.9.1993 ja on +0,4ºC. Üldiselt ei ole õhukülm septembris tavapärane. Selles kuu näib aktiivne tsüklonaalne tegevus jätkuvat ja kuna jääme nende lõunaserva, siis pääseb ookeanilt soe õhumass siia. See hoiab lähipäevad soojad, kuid 20. septembri paiku näib olevat külmale õhule aken valla ja see tähendab juba päris jahedaid päevi. Kui ööd on vaiksed ja selged, võib öökülma ka tulla, aga õhus (2 m kõrgusel) siiski pigem veel mitte. Samas see stsenaarium on üks võimalikest. Võib-olla 5 päeva pärast on jälle tõenäolisem selline variant, mis toetab sooja ilma jätkumist ka kuu lõpus.

janek, 16.09.2012 21:07
john,ehk räägid talvest 2006/2007.tol talvel algas külm umbes nimetatud ajal ja jaanuari algul oli kogunisti 10 kraadi sooja aga järgmine 2007/2008 talv jäi hoopis ära.püsivat lund tol talvel ei tulnudki.olen ilmavaatlusi teinud üle 20 aasta.

john, 16.09.2012 21:11
janek:
Artiklis räägiti jää sulamisest 2007 suvel,seega oleks pidanud karm talv olema 2007/2008

1-10 11-20 21-30 31-40 41-50 51-60 61-70 71-80 81-90 91-100 101-110 111-120 121-130 131-140 141-150 151-160 161-170 171-180 181-190 191-200 201-210 211-220 221-230 231-240 241-250 251-260 261-270 271-280 281-290 291-300 301-310 311-320 321-330 331-340 341-350 351-360 361-370 371-380 381-390 391-400 401-410 411-420 421-430 431-440 441-450 451-460 461-470 471-480 481-490 491-500 501-510 511-520 521-530 531-540 541-550 551-560 561-570 571-580 581-590 591-600 601-610 611-620 621-630 631-640 641-650 651-660 661-670 671-680 681-690 691-700 701-710 711-720 721-730 731-740 741-750 751-760 761-770 771-780 781-790 791-800 801-810 811-820 821-830 831-840 841-850 851-860 861-870 871-880 881-890 891-900 901-910 911-920 921-930 931-940 941-950 951-960 961-970 971-980 981-990 991-1000 1001-1010 1011-1020 1021-1030 1031-1040 1041-1050 1051-1060 1061-1070 1071-1080 1081-1090 1091-1100 1101-1110 1111-1120 1121-1130 1131-1140 1141-1150 1151-1160 1161-1170 1171-1180 1181-1190 1191-1200 1201-1210 1211-1220 1221-1230 1231-1240 1241-1250 1251-1260 1261-1270 1271-1280 1281-1290 1291-1300 1301-1310 1311-1320 1321-1330 1331-1340 1341-1350 1351-1360 1361-1370 1371-1380 1381-1390 1391-1400 1401-1410 1411-1420 1421-1430 1431-1440 1441-1450 1451-1460 1461-1470 1471-1480 1481-1490 1491-1500 1501-1510 1511-1520 1521-1530 1531-1540 1541-1550 1551-1560 1561-1570 1571-1580 1581-1590 1591-1600 1601-1610 1611-1620 1621-1630 1631-1640 1641-1650 1651-1660 1661-1670 1671-1680

Nimi:

E-mail:

Kommentaar:

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam