•  

Esita Jürile meteoroloogiaalaseid küsimusi!

Sorteerimine:   Vanemad eespool   Uuemad eespool

1-10 11-20 21-30 31-40 41-50 51-60 61-70 71-80 81-90 91-100 101-110 111-120 121-130 131-140 141-150 151-160 161-170 171-180 181-190 191-200 201-210 211-220 221-230 231-240 241-250 251-260 261-270 271-280 281-290 291-300 301-310 311-320 321-330 331-340 341-350 351-360 361-370 371-380 381-390 391-400 401-410 411-420 421-430 431-440 441-450 451-460 461-470 471-480 481-490 491-500 501-510 511-520 521-530 531-540 541-550 551-560 561-570 571-580 581-590 591-600 601-610 611-620 621-630 631-640 641-650 651-660 661-670 671-680 681-690 691-700 701-710 711-720 721-730 731-740 741-750 751-760 761-770 771-780 781-790 791-800 801-810 811-820 821-830 831-840 841-850 851-860 861-870 871-880 881-890 891-900 901-910 911-920 921-930 931-940 941-950 951-960 961-970 971-980 981-990 991-1000 1001-1010 1011-1020 1021-1030 1031-1040 1041-1050 1051-1060 1061-1070 1071-1080 1081-1090 1091-1100 1101-1110 1111-1120 1121-1130 1131-1140 1141-1150 1151-1160 1161-1170 1171-1180 1181-1190 1191-1200 1201-1210 1211-1220 1221-1230 1231-1240 1241-1250 1251-1260 1261-1270 1271-1280 1281-1290 1291-1300 1301-1310 1311-1320 1321-1330 1331-1340 1341-1350 1351-1360 1361-1370 1371-1380 1381-1390 1391-1400 1401-1410 1411-1420 1421-1430 1431-1440 1441-1450 1451-1460 1461-1470 1471-1480 1481-1490 1491-1500 1501-1510 1511-1520 1521-1530 1531-1540 1541-1550 1551-1560 1561-1570 1571-1580 1581-1590 1591-1600 1601-1610 1611-1620 1621-1630 1631-1640 1641-1650 1651-1660 1661-1670 1671-1680

Jüri K., 18.10.2012 22:41
Kasutaks ohu asemel pigem võimalus, muidu kõlab kuidagi väga kurjakuulutavalt.
Neljapäeval liikus üle Eesti polaarfront, mis eraldab praegu suve sügisest/eeltalvest. Seetõttu on hetkel Eestis suviselt soe õhumass. Praegu tundub, et Venemaalt kõrgrõhkkond ei eemaldu eriti, mistõttu soe ilm (sooja 10 kraadi ümber või rohkem) püsib kindlasti mitu päeva. Pikemas perspektiivis toimub siiski muutus ilmselt nädala jooksul, sest põhja pool on moodustunud juba päris külm õhumass ja vähetõenäoline, et soe õhumass asendaks seda ka seal.
Seega, kui mõni tsüklon peaks mööduma Eestist lõuna või ida poolt või kui Venemaa loodeossa jääb sügav tsüklon või kui lääne või põhja pool tekib kõrgrõhkkond, siis läheb ka siin märksa jahedamaks. Mõni neist sündmustest arvatavasti on nädala pärast juba realiseerunud.
Kõige suurem külma sissetung võiks toimuda siis, kui Loode-Venemaale jõuaks mõni sügav ja ulatuslik tsüklon, aga kaugemal läänes on antitsüklon. Siis saabuks loodest või põhjast külm õhumass otse Eestini. Lähema nädala jooksul tundub, et seda ei juhtu. Seega, kui üldse oktoobris lund tuleb, siis võib-olla ainult kuu viimastel päevadel.

janek, 22.10.2012 18:04
kas selle korra ennustus lume ja lörtsi tulekust peab paika?10 aastat tagasi täna hommikul oli 14 kraadi külma ja juba mitu lund üle käinud ja esimesed tuisudki ära olnud.

Jüri K., 23.10.2012 02:00
Tere, jah, 2002. a. koolivaheajal sai suusatada ja külma oli mõnel hommikul ligi 20 kraadi. Eestis on normaalne esimese lume tulek november, seega oli 2002. a. oktoober erakordne, kuigi ilmselt mitte päris ainulaadne, kindlasti on paari sajandi jooksul veel mõni selline olnud. Seega on oktoobris kusagil Eestis lume nägemine üsna tavaline, aga vaadates klimaatilisi norme, ikkagi varavõitu. Eelmine aasta tuli esimene lumi näiteks alles novembri lõpus ja seegi oli õrn kirme. 2007. a. oli esimene lumi aga 4. novembril. Hiljuti on kolm aastat olnud sellised, kui esimene lumi sadas 12. oktoobril, mis on kindlasti varane aeg, muidugi ei juhtunud see terves Eestis.
Maa saab sel nädalal väga tõenäoliselt valgeks. Gröönimaal on moodustunud külma õhu reservuaar. See saaks siia jõuda tugeva loodevooluga. Soodne olukord on intensiivse ja ulatusliku tsükloni jõudmine Loode-Venemaale, selle lääneservas on tugev loodevool, mis kannab külma õhu otse siia. Sellise stsenaariumi ongi ilmamudelid püsivalt nädala lõpuks arvutanud.
NB! Miski ei taga, et lund terves Eestis sajaks, nii et kõikide kohtade valgenemine pole tagatud.

Huviline, 23.10.2012 16:05
Tere Jüri!

Hetkel on x klassi pursked päikesel. Kas ja millal oleks võimalik näha virmalisi Eestis?

Jüri K., 23.10.2012 22:07
Tere, kui teada osakeste kiirust, saab selle ju välja arvutada, sest Maa kaugust päikesest on üldjoontes teada. Olenevalt osakeste kiirusest võivad need juba 48-72 tundi pärast päikeselt lahkudes Maani jõuda (võivad veelgi kiiremad või aeglasemad olla, sõltub konkreetsest juhtumist), kuid mida kaugemale jõuavad, seda aeglasemaks jäävad. Prootonite kiiruseks võib veebist leida ligi 370 km/s, kuid see pole purskes osalenud osakeste kiirus, vaid pigem taustkiirus päikese ja Maa vahel.
Kui arvutada ei viitsi, siis osakestepahvaku levikut, sh Maani jõudmist saab vaadata siit: http://tinyurl.com/4zf25yv
Muide, virmalisi näeb ikka siis, kui see pahvak Maad tabab, vaadake lingilt, kas see on seekord ka nii!

john, 24.10.2012 21:30
Tere Jüri,

Kas WSI avaldatud prognoosi maheda talve kohta võib usaldada?

janek, 24.10.2012 21:40
kui paks lumi võib lähipäevil maha tulla lõuna-eesti valgamaal?

Jüri K., 25.10.2012 02:20
1) Selline prognoos ütleb võrdlemisi vähe, vastuolusid seal ei näe, aga tahes-tahtmata tuleb meelde eelmine talv, kui blokeeriv kõrgrõhkkond jõudis jaanuari jooksul Atlandini, mistõttu ilm oli veebruari algul pakaseline. Sellist olukorda ette ei nähtud ja ilmselt ei oleks saanudki. Miski ei garanteeri, et sarnaseid kestvaid ootamatusi ei tule eesoleval talvel.
2)Osatsükloni keskme moodustumist prognoositakse pigem Läti kohale, kuigi üle Eesti liigub selle embrüonaalne staadium. Eesti jääb algul selle põhja, hiljem lääne- ja kaguserva. Kuna saabuv õhumass on arktiline, siis võib rannikualadel märkimisväärne mereefekt tekkida. Lõuna-Eestis on sademed otseselt tsükloniga seotud, kuid konkreetseid sajukoguseid ei hakka oletama. Need võivad ulatuda 10-15 mm-ni, kuid võivad piirduda ka kaks korda väiksema hulgaga. See tähendab, et kui sademed tulevad lumena, siis ilmselt üle 10 cm eriti ei ole oodata ja sedagi märja variandi kohaselt. Kuiv variant seevastu seisneks vaid valge kirme tekkimises. Lume võimalus õhumasside järgi oleks alates reede ööst.
Arvamus on ebamäärane, aga peab arvestama, et kui on kiiresti evolveeruv sünoptiline olukord, siis on võimalikud bifurkatsioonid tõenäolisemad, st mingil hetkel ilmnevad täiesti lahknevad stsenaariumid.

Tiiu, 26.10.2012 16:12
Kas on tõene kui EMHI koduleheküljel oli kell 12 täna reedel Dirhamis tuulepuhangu kiiruseks 39 m/s !?

Jüri K., 27.10.2012 00:00
Jah, käisin EMHIs seda küsimust ka arutamas. Sünoptikutega üheskoos leidsime, et see võis tõene olla, sest oli lisafaktoreid, nagu tugev konvektsioon mere kohal, mis põhjustas äikest ja pagisid. Igal juhul rekordina see arvesse ei lähe, sest see on vaatluspost, arvestatakse vaid kliimajaamades mõõdetud näitusid.
NB! See näit pole kinnitatud. Kui näidu staatus selgub, annan siia teada!
*************
Ilmavaatluste osakond otsustas siiski Dirhami näidu kustutada, kuid sellele vaatamata ei tähenda, et seda polnud, sest öösel mõõdeti Loksal 29 ja 31 m/s, mis on ainult veidi vähem kui Dirhamis. Kuna konvektsioonipilved moodustasid rea, mis näitas, et konvektsioon sai merelt vajaliku energia kätte, seda ka tuule jaoks.

1-10 11-20 21-30 31-40 41-50 51-60 61-70 71-80 81-90 91-100 101-110 111-120 121-130 131-140 141-150 151-160 161-170 171-180 181-190 191-200 201-210 211-220 221-230 231-240 241-250 251-260 261-270 271-280 281-290 291-300 301-310 311-320 321-330 331-340 341-350 351-360 361-370 371-380 381-390 391-400 401-410 411-420 421-430 431-440 441-450 451-460 461-470 471-480 481-490 491-500 501-510 511-520 521-530 531-540 541-550 551-560 561-570 571-580 581-590 591-600 601-610 611-620 621-630 631-640 641-650 651-660 661-670 671-680 681-690 691-700 701-710 711-720 721-730 731-740 741-750 751-760 761-770 771-780 781-790 791-800 801-810 811-820 821-830 831-840 841-850 851-860 861-870 871-880 881-890 891-900 901-910 911-920 921-930 931-940 941-950 951-960 961-970 971-980 981-990 991-1000 1001-1010 1011-1020 1021-1030 1031-1040 1041-1050 1051-1060 1061-1070 1071-1080 1081-1090 1091-1100 1101-1110 1111-1120 1121-1130 1131-1140 1141-1150 1151-1160 1161-1170 1171-1180 1181-1190 1191-1200 1201-1210 1211-1220 1221-1230 1231-1240 1241-1250 1251-1260 1261-1270 1271-1280 1281-1290 1291-1300 1301-1310 1311-1320 1321-1330 1331-1340 1341-1350 1351-1360 1361-1370 1371-1380 1381-1390 1391-1400 1401-1410 1411-1420 1421-1430 1431-1440 1441-1450 1451-1460 1461-1470 1471-1480 1481-1490 1491-1500 1501-1510 1511-1520 1521-1530 1531-1540 1541-1550 1551-1560 1561-1570 1571-1580 1581-1590 1591-1600 1601-1610 1611-1620 1621-1630 1631-1640 1641-1650 1651-1660 1661-1670 1671-1680

Nimi:

E-mail:

Kommentaar:

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam