•  

Esita Jürile meteoroloogiaalaseid küsimusi!

Sorteerimine:   Vanemad eespool   Uuemad eespool

1-10 11-20 21-30 31-40 41-50 51-60 61-70 71-80 81-90 91-100 101-110 111-120 121-130 131-140 141-150 151-160 161-170 171-180 181-190 191-200 201-210 211-220 221-230 231-240 241-250 251-260 261-270 271-280 281-290 291-300 301-310 311-320 321-330 331-340 341-350 351-360 361-370 371-380 381-390 391-400 401-410 411-420 421-430 431-440 441-450 451-460 461-470 471-480 481-490 491-500 501-510 511-520 521-530 531-540 541-550 551-560 561-570 571-580 581-590 591-600 601-610 611-620 621-630 631-640 641-650 651-660 661-670 671-680 681-690 691-700 701-710 711-720 721-730 731-740 741-750 751-760 761-770 771-780 781-790 791-800 801-810 811-820 821-830 831-840 841-850 851-860 861-870 871-880 881-890 891-900 901-910 911-920 921-930 931-940 941-950 951-960 961-970 971-980 981-990 991-1000 1001-1010 1011-1020 1021-1030 1031-1040 1041-1050 1051-1060 1061-1070 1071-1080 1081-1090 1091-1100 1101-1110 1111-1120 1121-1130 1131-1140 1141-1150 1151-1160 1161-1170 1171-1180 1181-1190 1191-1200 1201-1210 1211-1220 1221-1230 1231-1240 1241-1250 1251-1260 1261-1270 1271-1280 1281-1290 1291-1300 1301-1310 1311-1320 1321-1330 1331-1340 1341-1350 1351-1360 1361-1370 1371-1380 1381-1390 1391-1400 1401-1410 1411-1420 1421-1430 1431-1440 1441-1450 1451-1460 1461-1470 1471-1480 1481-1490 1491-1500 1501-1510 1511-1520 1521-1530 1531-1540 1541-1550 1551-1560 1561-1570 1571-1580 1581-1590 1591-1600 1601-1610 1611-1620 1621-1630 1631-1640 1641-1650 1651-1660 1661-1670 1671-1680

uhh, 18.12.2012 22:20
Tere,

Kas kuskilt näeb EMHI HIRLAM mudeliga sarnast prognoosi,mis on pikem kui 54 tundi.Nädal näiteks?

Jüri K., 18.12.2012 23:29
ECMF mudeli prognoosi kuni 240 tunni kohta näete siit: http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsecmeur.html, samuti on prognoosist midagi kättesaadav ka siit: http://www.ecmwf.int/products/forecasts/d/charts
Soovitada saab vast ka veel seda: http://meteo.icm.edu.pl/ ja rohkem polegi.
Kui mõtlete, et oleks täpselt nii, nagu EMHIst HIRLAMi alt näete, siis peaksid teil olema vastavad ligipääsukoodid, mida ma ei tea ja isegi kui ma saaksingi need anda, oleks tõenäoliselt mudeli väljund kättesaadav ainult EMHI arvutites.

Tim, 19.12.2012 15:40
Tere Jüri!
Kuidas õigesti välja lugeda seda prognoosi:
gismeteo.ru/c... 27. dets-st lubab see sula, öisel ajal aga miinuskraade. Kas ma pean võtma ööpäeva keskmise, et umbes ennustada temperatuuri? Kuidagi kummalised kõikumised on selles mudelis: öösel -5 ja päeval +5 ja nii mitu päeva järjest. Kas nad ruginevad ameerika või euroopa mudelile. yr.no-ga neil see asi igatahes kokku ei klapi.

Jüri K., 19.12.2012 20:45
Tere
Jah, neil on oma mudel, mistõttu see ei saagi minna teiste prognoosidega kokku. Olen nõus, et seal pakutav vastab märtsikuule, kui ööpäevane temperatuuriamplituud on suur. Praegusel ajal pole realistlik, et öisel on -4 või -6 kraadi, aga päeval pea samapalju plussi. Selge ilmaga on jahtumine ikkagi ülekaalus ja hommikune temperatuur säiliks ka päeval; teine võimalus on pidev sooja ja niiske õhu juurdevool, kuid sel juhul ei saa sellist kõikumist olla.
Kuna see prognoos on nii pika aja peale, siis ei saa ühtegi mudelit tõsiselt võtta, sest määramatus on nii suur ja seetõttu ongi nädala ja kahe peale suured fluktuatsioonid mudelite väljundis. Seega on jõulude ajal toimuv veel igal juhul lahtine, rääkimata sellest, mis hiljem tuleb.
Ilmselt kindel saab olla selles, et praegune külm kestab jõuludeni. Mis edasi saab? Kui mingil põhjusel jääb antitsüklonaalne ilm püsima, siis külm jätkub. Kui aga mitte, mida mudelid toetavad, siis oleneb juba tsüklonite aktiivsusest ja trajektooridest. Selles osas muutub mudelite pilt vahel isegi mitu korda päevas, kord pakuvad, et läheb soojemaks, aga mitte sulaks, siis jälle, et tuleb sula ja siis, et sula vaheldub kiiresti järskude külmenemistega. Arvestades ajalist mastaapi ja atmosfääri toimuvate stohhastiliste protsessidega, siis on selline määramatus täiesti ootuspärane.

janek, 23.12.2012 10:12
kas lähiajal saabuv sula võtab lume ja milliseks võib kujuneda jaanuar?gismeteo kuuprognoos näitab vesist jaanuari.

Jüri K., 23.12.2012 12:44
Vesine jaanuar = palju sademeid, sealhulgas lumena. Kui mõtleme tagasi 2011. a. algusesse, siis oli ju sama olukord, et kuu aega polnud sulasid ja siis järsku läks sulale, kusjuures külmenes alles veebruaris, st 3 nädalat oli sulailm. Aga lume paksus suurenes, mitte ei vähenenud. See on mõtlemise koht, kuidas see on võimalik.
Sula osas on mudelid eriarvamusel. Üldiselt siiski näib, 29. või 30. detsembrini pole suuremat sula oodata või on see ainult saartel ja Lõuna-Eestis. Muidugi ei saa välistada, et korraks on igal pool üle nulli.
Edasise osas on nagu ikka sellise aja peale, päevast päeva muutused suured. Mõned mudelid pakuvad uue aasta alguseks suurt külmenemist, teised jälle soojema ilma püsimist. Vahepeal oli ka selline variant, et aasta alguseks tuleb kuni 37 kraadi külma, kuid siis kadus ja paar päeva tagasi kerkis see võimalus taas esile. Niisiis, määramatus on suur ja kõike võib tulla. Samas ikkagi tundub, et sooja ilma püsimine uuel aastal on tõenäolisem.
Sulailm aga toob nii mõnigi kord lumele lisa ja nii võib juhtuda, et soojenemine toob lisalund päris palju kaasa. Seega mingit ühemõttelisust siin ei ole.

N, 24.12.2012 10:03
Kui palju võib lund tuisuga juurde tulla?

Jüri K., 24.12.2012 12:16
Tuisk tähendab, et lumi kantakse avatud kohtadest minema. Pealegi ei tähenda tuisk veel seda, et lund üldse juurde sajab, tuletage meelde nädala eest olnut.
Seega küsimus käib ikkagi lumesaju kohta. Tõepoolest, ilmamuutus toob ilmselt üle pika aja jälle korralikuma lumesaju. Kui palju tuleb, on raske öelde, sest kirjutamise hetkel polnud veel lund toovat tsüklonit tekkinud, kuid Põhjamerel oli tekkinud jugavoolus looge, mis viitab uue tsükloni tekkele. Kuna sellega saabuv õhumass on niiske ja selle trajektoor paistab olevat otse üle Eesti, siis on eeldused tugevateks sademeteks. See tähendab, et paari tunniga võib sadada 5 cm ja rohkemgi. Kõige usutavam tundub olevat praeguse seisuga lume juurdekasv 10 cm ringis või rohkem.

juku, 27.12.2012 04:16
Tere! Kas oskaksite huvi pärast välja tuua talvele väga ebatüüpilisi rõhkkondade paigutusi ja sellega kaasnevaid ilmastikunähtusi? Rõhk sõnal EBATÜÜPILISI! Praegu oleme harjunud, et kui idast laieneb meile Siberi kõrge, siis on enamasti ilm külm ja kui mõni läänetsüklon tuhiseb meist põhja poolt üle, siis on sula. Aga kas on võimalik, et nt kõrgrõhkkond toob meile talvel võimsa sula? Kas on tuua meteoajaloost kurioosseid näiteid?

Vasturääkivus, 27.12.2012 04:28
J. Kamenik (23.12 12:44) "Sula osas on mudelid eriarvamusel. Üldiselt siiski näib, 29. või 30. detsembrini pole suuremat sula oodata või on see ainult saartel ja Lõuna-Eestis. Muidugi ei saa välistada, et korraks on igal pool üle nulli."

Millest selline vasturääkivus? Mudelid prognoosisid juba 21. detsembril ning üsna üksmeelselt, et tulemas on sula. Ka Teie ütlesite oma postituses, viidates GFS mudelile, et muutus on tulekul, ent selles postituses vahetult enne sula tulekut, tegite kannapöörde, väites, et suuremat sula ei tule. Samuti ütlesid seda ka kõik EMHI sünoptikud kui ühest suust(Merilain, Meitern jt). Ja sula jõudis 25. dets kõikjale Eestisse. Ning ka 27. dets on sula üle Eesti.

Kas selline meelemuutus oli emotsionaalne, kuna olete muidu "sulavastane" või oli see tingitud mingist muust professionaalsest aspektist? Muidugi, Te jätsite õhku ka "muidugi ei saa välistada, et korraks.." Kas antud sünoptiline olukord oli tõesti niivõrd etteennustamatu, et 2 päeva ette ei võinud kindel olla, et sula siiski jõuab kõikjale?

1-10 11-20 21-30 31-40 41-50 51-60 61-70 71-80 81-90 91-100 101-110 111-120 121-130 131-140 141-150 151-160 161-170 171-180 181-190 191-200 201-210 211-220 221-230 231-240 241-250 251-260 261-270 271-280 281-290 291-300 301-310 311-320 321-330 331-340 341-350 351-360 361-370 371-380 381-390 391-400 401-410 411-420 421-430 431-440 441-450 451-460 461-470 471-480 481-490 491-500 501-510 511-520 521-530 531-540 541-550 551-560 561-570 571-580 581-590 591-600 601-610 611-620 621-630 631-640 641-650 651-660 661-670 671-680 681-690 691-700 701-710 711-720 721-730 731-740 741-750 751-760 761-770 771-780 781-790 791-800 801-810 811-820 821-830 831-840 841-850 851-860 861-870 871-880 881-890 891-900 901-910 911-920 921-930 931-940 941-950 951-960 961-970 971-980 981-990 991-1000 1001-1010 1011-1020 1021-1030 1031-1040 1041-1050 1051-1060 1061-1070 1071-1080 1081-1090 1091-1100 1101-1110 1111-1120 1121-1130 1131-1140 1141-1150 1151-1160 1161-1170 1171-1180 1181-1190 1191-1200 1201-1210 1211-1220 1221-1230 1231-1240 1241-1250 1251-1260 1261-1270 1271-1280 1281-1290 1291-1300 1301-1310 1311-1320 1321-1330 1331-1340 1341-1350 1351-1360 1361-1370 1371-1380 1381-1390 1391-1400 1401-1410 1411-1420 1421-1430 1431-1440 1441-1450 1451-1460 1461-1470 1471-1480 1481-1490 1491-1500 1501-1510 1511-1520 1521-1530 1531-1540 1541-1550 1551-1560 1561-1570 1571-1580 1581-1590 1591-1600 1601-1610 1611-1620 1621-1630 1631-1640 1641-1650 1651-1660 1661-1670 1671-1680

Nimi:

E-mail:

Kommentaar:

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam