•  

Esita Jürile meteoroloogiaalaseid küsimusi!

Sorteerimine:   Vanemad eespool   Uuemad eespool

1-10 11-20 21-30 31-40 41-50 51-60 61-70 71-80 81-90 91-100 101-110 111-120 121-130 131-140 141-150 151-160 161-170 171-180 181-190 191-200 201-210 211-220 221-230 231-240 241-250 251-260 261-270 271-280 281-290 291-300 301-310 311-320 321-330 331-340 341-350 351-360 361-370 371-380 381-390 391-400 401-410 411-420 421-430 431-440 441-450 451-460 461-470 471-480 481-490 491-500 501-510 511-520 521-530 531-540 541-550 551-560 561-570 571-580 581-590 591-600 601-610 611-620 621-630 631-640 641-650 651-660 661-670 671-680 681-690 691-700 701-710 711-720 721-730 731-740 741-750 751-760 761-770 771-780 781-790 791-800 801-810 811-820 821-830 831-840 841-850 851-860 861-870 871-880 881-890 891-900 901-910 911-920 921-930 931-940 941-950 951-960 961-970 971-980 981-990 991-1000 1001-1010 1011-1020 1021-1030 1031-1040 1041-1050 1051-1060 1061-1070 1071-1080 1081-1090 1091-1100 1101-1110 1111-1120 1121-1130 1131-1140 1141-1150 1151-1160 1161-1170 1171-1180 1181-1190 1191-1200 1201-1210 1211-1220 1221-1230 1231-1240 1241-1250 1251-1260 1261-1270 1271-1280 1281-1290 1291-1300 1301-1310 1311-1320 1321-1330 1331-1340 1341-1350 1351-1360 1361-1370 1371-1380 1381-1390 1391-1400 1401-1410 1411-1420 1421-1430 1431-1440 1441-1450 1451-1460 1461-1470 1471-1480 1481-1490 1491-1500 1501-1510 1511-1520 1521-1530 1531-1540 1541-1550 1551-1560 1561-1570 1571-1580 1581-1590 1591-1600 1601-1610 1611-1620 1621-1630 1631-1640 1641-1650 1651-1660 1661-1670 1671-1680

janek, 27.12.2012 09:31
ennustused näitavad ilmselt soojakraadides aastavahetust suuremal osal eestis,millal võib umbes püsivam talveilm saabuda?

Jüri K., 27.12.2012 13:19
Tere kõigile, aitäh küsimuste eest!


Alustan siis tagantpoolt.
1. Ebatavalised, kurioossed, ebatüüpilised juhtumid. Jah, on ikka juhtunud, et talvisel ajal on antitsüklon toonud palava ilma. Näiteks 17.12.2007 oli väga korralik antitsüklon Skandinaavia ja Põhjamere kohal. Selle keskmes (Norra lõunaosa) oli õhurõhk 1045 hPa. See antitsüklon tõi kaasa väga sooja ilma, sest mitu päeva püsis temperatuur 0…+5°C (ja kohati oli kõrgemgi), tuul oli loodest ja päikestki oli. Soe õhk saabus Atlandi lähistroopilistelt laiustelt ja liikus põhja Suurbritanniast lääne poolt kaarega üle Skandinaavia Eestisse. Selline rõhkkonna paigutus on kindlasti ebatavaline, aga et soe õhk tuleb säärasel juhul, on üsna ootuspärane, kuna tee on ju soojale avatud, pealegi liigub see õhk suurema osa ajast ookeani kohal, mistõttu ei jahtu.
Mulle tundub, et siin paari nädala eest Eestit järjest külastanud nõrgad lõunatsüklonid olid ka ebatüüpiline olukord. Tavalisemad on lõunatsüklonid üleminekuaastaaegadel, ja kui nad tekivad, siis on tavaliselt palju võimsamad, kuid seekord olid hästi nõrgad.
Ebaharilikud on kindlasti ka kagutsüklonid, mis tekivad Kaspia mere piirkonnas. Neid on viimastel aastatel vast ühe käe sõrmedel üles lugeda. Blogis küsis keegi ka ida- ja kirdetsüklonite kohta, kuid sellise asja kohta mul küll andmeid pole ja ei ole kunagi kuulnud, et kuskil liigitustest sellist mõistet kasutatakse. Tol hetkel ma kirjutasin vastuseks, et sellist asja ei ole olemas, samas ei saa välistada, et kunagi pole sellist juhtumit olnud. Eks sellest saab kuulda tormide konverentsil (http://ilm.ee/?510914), sest üks ettekanne on keskendunud just sellele küsimusele. Ehk saan siis ise ka teada. Niipalju sellest teemast veel, et mäletan, kuidas 2000. a. märtsis ühes ilmateates öeldi, et alates Ida-Eestist pilvisus tiheneb ja hakkab sadama lund ja tuiskama. See tundus nii ebatavaline, et kuidas siis nüüd nii, et mul on see siiani meeles. Ma siiski ei seosta seda juhtumit ida- või kirdetsükloniga. Kuna kuupäev pole täpselt meeles, siis ei ole ka välja selgitanud, mis olukorraga oli ilmakaardil tegu.
Ebatavalised on ka juhtumid, kui mingi tsüklon, mis liigub nagu ikka, itta või kirdesse, järsku takerdub ja hakkab tagasi liikuma või teeb silmuseid. Üks selline juhtum oli 2004. a. juuli lõpul, kui mul on õigesti meeles.
Siis tuleb meelde, et vist 2010. a. oktoobris oli nii, et Venemaal olev antitsüklon hakkas liikuma läände, tuues Eestisse mitu päeva kirgast ja selget ilma. Samas antitsüklonite puhul on ootamatused tavalisemad, nii et see võib-olla väga ebatüüpiline polegi.
Siis 2010. a. suve blokeeriv antitsüklon, mis pidas üle kuu aja vastu, oli ka väga ebaharilik, sest ikkagi siinmail sellised olukorrad nii kaua tavaliselt ei kesta.
Üks põnev juhtum oli 2012. aasta 4. veebruaril, kui Läänemere lõunaosa kohal tekkis tsüklon, mille keskmes oli miinimumõhurõhk koguni 1033 hPa. Huvitav oli see juhtum ka seetõttu, et sel tsüklonil olid polaartsükloni tunnused, sest koosnes peamiselt konvektsioonipilvedest, mis tekkisid seetõttu, et avatud vee kohal oli eriti külm õhumass.
Huvitava juhtumina mainin veel 2006. a. jaanuari käreda külmalaine, mis jõudis siia seepärast, et Põhja-Venemaal moodustunud väga külm õhumass valgus oma suurema tiheduse tõttu edelasse ja lõunasse. See juhtus vaid seetõttu, et õhumass ei kohanud oma teel takistust ja õhuvool oli neutraalne, st polnud lääne- ega idavoolu vms.
Laiemalt tsirkulatsioonist rääkides ütleksin, et kõige ebatüüpilisem on kõige tüüpilisema vastand. Seega näiteks idavool või kirdevool, mis kujunes selgelt välja (2012) jaanuari lõpuks, võimaldades kaugelt idast eriti külma õhumassi jõudmist Euroopasse. Sellisel juhul paiknesid antitsüklonite keskmed ketina Skandinaaviast Põhja-Venemaani. Selle süsteemi lõunaosas valitseski siis idavool.
Ma ei tea, kas sellest piisab teile vastuseks, aga niipalju juhtumeid tuli esimese hooga meelde. Kindlasti Merilain ja teised, kes on sünoptikaga aastakümneid tegelenud, oskaksid tuua rohkem ja veelgi huvitavamaid näiteid.

2. Vasturääkivusest. Natuke selgitaksin oma seoseid sünoptikutega ja kuidas on neil. Ilmaprognoos on ühislooming, st selle koostamisel osaleb mitu sünoptikut. Samal ajal on neil tööjaotus, kes on peasünoptik, kes abisünoptik jne ning vasturääkivuste vältimiseks peavad nad omavahel kokku leppima esitatavas prognoosis, sest ei saa ju nii, et näiteks nädalaprognoosi kirjutab üks sünoptik, et 29. detsembril on sooja 0-4 kraadi ja sajab vihma, aga 4 päeva prognoosi läheb, et samal päeval sajab lund ja tuiskab, külma kuni kolm kraadi (jah, nädala- ja 4 päeva prognoosi kirjutavad erinevad sünoptikud). Alternatiivide mõttes ju oleks tore, kui on erinevad nägemused esitatud, kuid tavainimene satuks sellest segadusse ja seetõttu tööl olevad sünoptikud sõltuvad üksteisest. Ka see, milline mudelite pakutud variant välja valitakse, on tegelikult suures osas sünoptiku sisetunde (kogemuse) alusel. Seetõttu on võimalik, et prognoosi satub variant, mida mudelid ei pea kõige tõenäolisemaks.
Mina aga nendega koostööd ei tee ja saan seetõttu olla palju vabam ning keskenduda alternatiividele. Esiletõstmist väärivaks pean neid alternatiive, mille tõenäosus on üle 10% (eks ta hinnanguline ole, aga millestki peab ju lähtuma). Seda, kas alternatiivi esile tõstan, vaatan ka mineviku analoogsete juhtumite põhjal. Sünoptikute ja portaalide prognoose ei vaata, sest mu eesmärgiks pole oma arvamust nendega kooskõlla viia. Nüüd siis selle juurde, mis juhtus.
25. detsembril jõudis Eestisse korralik tsüklon, mis kandis endaga sooja ja väga niisket õhku kirde poole. Esialgu paistis, et tsüklon möödub niipalju põhja poolt, et igal juhul satume sooja õhu meelevalda. Siis aga hakkasin vaatama, et sooja õhu piir on väga rangelt piiritletud sooja sektoriga, mis tähendab seda, et tsükloni keskmest põhja poole ei jõua see kuidagi. Niisiis jäi küsimus, millist trajektoori mööda tsükloni kese täpselt liigub, sest see määras sula leviku. Erinevaid mudeleid vaadates jäi keskmine Soome lahele, kusjuures ligi 40% oli võimalus, et kese liigub mööda põhjarannikut. Minevikust tuli meelde 24. veebruari 2010. a. juhtum, kui tsükloni kese liikus üle Kesk-Eesti ja seetõttu põhjarannikule sula ei jõudnud, aga lõuna pool oli sula. Mulle tundus, et see alternatiiv väärib esiletõstmist ja nii ma tegingi. Edasi oli nägemus selline, et tsükloni keskme taga algab intensiivne külma õhu juurdevool, mistõttu temperatuur peaks ruttu langema ja võimalik on kõrgrõhuharja teke, mistõttu talvine ilm võiks mõne päeva kauem vastu pidada. Sellised juhtumid oli nii pärast 24.2.2010 kui 22.10.2010.
Kuidas siis tegelikult läks? Tsükloni kese liikus mööda Soome lahte, kusjuures sula jõudis põhjarannikuni, aga Soome lõunarannikuni mitte (seal oli 3 kraadi külma). Kui kese oli edasi liikunud, algas külma õhu sissevool ja saarte läänerannikul ning Loode-Eestis langes siis temperatuur nullist madalamale. Soome lõunaosas oli südaööl juba 11 kraadi ja hommikul kuni 23 kraadi (Helsinkis 18 kraadi) külma, kuid põhjarannikul ei langenud -10°C-st madalamale (Vihterpalus mõõdeti kuni -12°C). Mingisugune kõrgrõhuhari küll tekkis, aga see taandus kiiresti uue tsükloni ees ja seetõttu jõudis sula 27. kuupäeval ikkagi kõikjale.
On huvitav, et mitmed saidid korrigeerisid päev või nii pärast oma arvamuse kirjapanekut prognoosi nii, et sula lubati 24.12. seisuga alles 30. detsembriks (yr.no, Gismeteo). Juhul, kui te ei usu, et sellised korrektsioonid tehti, siis salvestasin prognoosid ja võin need teile saata.
Kindlasti blogist lugesite suhtumisest sulasse. Ma peaksin seda veelkord selgitama. Ma olen sulavastane siis, kui on pikalt olnud talvine ilm ja aeg pole kevadesse jõudnud, nagu oli näiteks 23. või 24. detsembri seisuga. Aga eile (26.12.) oli mul üpris ükskõik, kas nüüd tuleb veel sulasid või mitte. Seega oli sula emotsionaalse tähtsusega ainult esimesele sulale eelneval, aga mitte järgneval ajal.
Siin ma ei saa emotsionaalsete argumentidele toetuda, sest siis oleks tegu ju soovennustustega ja neist pole suurt kasu. Blogis olen veidi vabam, aga üldiselt jätan ka selle (emotsionaalse) poole kõrvale, kuid sealsetes kommentaarides sellisest lahushoidmisest kinni eriti ei pea.
Kokkuvõtlikult: arvamust muutsin, kui esile kerkisid piisavalt tõenäolised alternatiivid, mistõttu pidasin nende esiletõstmist piisavalt põhjendatuks. Ilmselt oleks pidanud selgitama, et tegu alternatiiviga, aga mis tehtud, see tehtud.

3. Edasisest ilmast. Jah, pean nõustuma, et ilmselt tsüklonaalne ilmastik püsib lähema nädala või kahe jooksul, sest pikalt püsinud blokeering on kadunud ja tsüklonid pääsevad vabalt itta liikuma. Selline vaba tee ei tõota peatse rahu saabumist.
Samas on mudelid arvutanud antitsükloni tekkimist Suurbritannia kohale. Juhul, kui see stsenaarium peaks realiseeruma, siis see tähendab, et tsüklonid suunatakse suurtele laiustele. Sellised põhjatsüklonid võivad sukeldujatena kiirelt laskuda üle Skandinaavia kagusse. See tähendab Eestile järske ilmamuutusi: iga sellise sukelduja järel saabub loodest küll külm õhumass, aga järgmine toob uue portsu soojust ja sel juhul on ilm kindlasti tavalisele inimesele täiesti ettearvamatu. Selline ilmamuster kestab niikaua, kui Suurbritannia kohal on antitsüklon ja jätkub tsükloneid, mis saavad selle (SB antitsükloni) idaservas kagusse liikuda.
Mingit stabiliseerumist hetkel küll ei taha lubada, st et ei paista talvise ilma kindlustumist või ilma rahunemist. Praegu elagem teadmise järgi, et mõneks ajaks on ilm muutlik ja ilmselt on sulad tavalised.

John, 29.12.2012 19:42
Tere Jüri,

Hetkel näitab NAOO mudelprognoos tervele euroopale keskmisest kõvasti soojemat jaanuari.Samas põhjas (Soome põhjaosa jne) aga keskmiselt oluliselt külmemat ilma.Mida selline pilt Eesti jaoks tähendab?Kas äärmuslikke ilmaolusid,kuna oleme sooja ja külma piiril?

Jüri K., 30.12.2012 11:37
Tere,
see saab olla siis, kui Suurbritannia kohal on antitsüklon, mistõttu suureneb oluliselt põhjatsüklonite osakaal, vt palun eelmisest vastusest 3. punkti. Lisan ainult niipalju, et osa Skandinaaviast ja Venemaa jäävad siis enamasti sukeldujate põhjaserva või tagalasse ja seetõttu on seal tunduvalt külmem. Hiljem, kui tsüklonid muutuvad näiteks loiumaks, siis külm õhumass jääb lihtsalt sinna, kus ta on ja võib pääseda ka siia (võikui mõni sügav tsüklon jõuab Venemaale, ka siis jõuab loodevoolus siia väga külm õhumass).

Jüri K., 04.01.2013 03:19
Kuna siin tunti hiljuti huvi selle vastu, millal talv stabiliseerub, siis praegu saab üsna kindlalt väita, et talv on tagasi ja süveneb lähiajal. Esialgu on üsna soe, ainult mõni miinuskraad ja võimalus on ka lühiajaliseks sulaks, kuid kuu keskpaigaks läheb üsna tõenäoliselt üpris külmaks, nagu oli enne jõule.

janek, 07.01.2013 14:02
kui külmaks võib kujuneda selle talve külmarekord?noaa näitab hetkel pigem külmapoolset talve jätku ja kas veebruri keskpaiku on soodsad tingimused tartu maratoni toimumiseks?

Jüri K., 07.01.2013 19:03
On huvitav, et iga talvega on miinimum järjest madalamaks läinud: 2008 - 5. jaan -16,8ºC Võrus ja Tõraveres; 2009 - 1. veebr. -23,1ºC Väike-Maarjas; 2010 - 24. jaan. -32,4ºC Jõgeval; 2011 - 18. veebr. -33,4ºC Jõhvis ja 2012 - 5. veebr. -35ºC Jõgeval. Kas sel aastal tuleb veelgi madalam miinimum? Seda näitab aeg, sest kindlasti ei ole põhjendatud millegagi üks või teine arvamus, nii et ainus variant on see küsimus jätta lahtiseks.
Hetkeseisuga on talve miinimum 19. detsembril mõõdetud -20,8ºC Jõhvis. Seda pole eriti palju, mistõttu täiesti võimalik, et mõnel eesseisval päeval mõõdetakse madalam temperatuur. Samas detsember oli üsna ühtlane (lõpupäevi ei arvesta) ja keskmisest hulga külmem, mis näitab seda, et keskmisest külmem periood ei tähenda veel, et on oodata väga madalat temperatuuri.
Detsember andis veel ühe õppetunni: ilmastik võib paari päevaga täielikult muutuda, nii et antud juhul jõudis mõnel pool juba lumi pea täiesti sulada. Sellest hoolimata osutus detsember tervikuna väga külmaks. Seega ei sisalda keskmisest soojem või keskmisest külmem kuupikkune periood veel infot suuremate kõrvalekallete kohta. Seetõttu ma ei pea põhjendatuks öelda, et maratoni ajal on tingimata ilmastik talvine ja/või lumi maas. Lohutab ehk see, et lähema paari nädala ilmastik on kindlasti talvine ja et kõrgustikel on suurem tõenäosus, et lumi säilib ka sulade ajal, sest siin avaldab mõju madalam temperatuur kõrgemal, see tuli muide selgelt esile ka praegusel juhul, sain sellise kirjelduse: Otepää kõrgustikul hetkel hea aeg kõrgusvööndilisust märgata: Tartust sinna suunas sõides kohati põllud peaaegu lagedad. Maratoni raja Palu TP juures lund kasinalt, kui sõita Peebu TP-sse mis umbes 8 km eemal ja ligi 100 m kõrgemal on juba palju talvisem asi ning Kuutse kandis, veel kõrgemal, on ohtralt lund (nagu poleks sula oldki vahepeal).
Ka viimasel paaril päeval sadanud uue lume kiht, mida Tartus heal juhul sentimeeter-paar on Otepää kõrgustikul paksem, nii 5 cm.

janek, 08.01.2013 10:02
kas viimasel ajal on tõesti pilves ilmasid rohkem või tundub mulle nii?umbes viimased 3-5 aastat.ka suviti on päikest vähem olnud,isegi nendel palavatel suvedel?

Jüri K., 08.01.2013 12:29
Sellist asja tuleb aktinomeetriast üle küsida, sest lihtsalt tunde või mulje põhjal on seda võimatu öelda. Peavad olema ikkagi täpsed andmed, et teha mingit statistikat.
Võtsin praegu kättesaadavad andmed juulide kohta: 2012 - 265 tundi (keskmine 281 tundi); 2011 - üleeestilist keskmist pole, kuid enamikes kohtades paistis keskmisest rohkem, kõige enam Roomassaares (koguni 333 tundi); 2010 - sama jutt, et enamikes kohtades keskmisest kauem, sh kõige rohkem Jõgeval (jahmatavad 370 tundi), pidagem meeles, et 2010 juuli oli ka mõnel pool kuiv ja eriliselt päikeseline ja 2009 - kõik täpselt keskmine (245-316 tundi).
Seega juulisid vaadates kisub sinnapoole, et on olnud rohkem päikest kui muidu.

St, 09.01.2013 19:19
Kui palju lund peaks 9 ja 10 jaanuaril juurde tulema?

1-10 11-20 21-30 31-40 41-50 51-60 61-70 71-80 81-90 91-100 101-110 111-120 121-130 131-140 141-150 151-160 161-170 171-180 181-190 191-200 201-210 211-220 221-230 231-240 241-250 251-260 261-270 271-280 281-290 291-300 301-310 311-320 321-330 331-340 341-350 351-360 361-370 371-380 381-390 391-400 401-410 411-420 421-430 431-440 441-450 451-460 461-470 471-480 481-490 491-500 501-510 511-520 521-530 531-540 541-550 551-560 561-570 571-580 581-590 591-600 601-610 611-620 621-630 631-640 641-650 651-660 661-670 671-680 681-690 691-700 701-710 711-720 721-730 731-740 741-750 751-760 761-770 771-780 781-790 791-800 801-810 811-820 821-830 831-840 841-850 851-860 861-870 871-880 881-890 891-900 901-910 911-920 921-930 931-940 941-950 951-960 961-970 971-980 981-990 991-1000 1001-1010 1011-1020 1021-1030 1031-1040 1041-1050 1051-1060 1061-1070 1071-1080 1081-1090 1091-1100 1101-1110 1111-1120 1121-1130 1131-1140 1141-1150 1151-1160 1161-1170 1171-1180 1181-1190 1191-1200 1201-1210 1211-1220 1221-1230 1231-1240 1241-1250 1251-1260 1261-1270 1271-1280 1281-1290 1291-1300 1301-1310 1311-1320 1321-1330 1331-1340 1341-1350 1351-1360 1361-1370 1371-1380 1381-1390 1391-1400 1401-1410 1411-1420 1421-1430 1431-1440 1441-1450 1451-1460 1461-1470 1471-1480 1481-1490 1491-1500 1501-1510 1511-1520 1521-1530 1531-1540 1541-1550 1551-1560 1561-1570 1571-1580 1581-1590 1591-1600 1601-1610 1611-1620 1621-1630 1631-1640 1641-1650 1651-1660 1661-1670 1671-1680

Nimi:

E-mail:

Kommentaar:

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam