•  

Esita Jürile meteoroloogiaalaseid küsimusi!

Sorteerimine:   Vanemad eespool   Uuemad eespool

1-10 11-20 21-30 31-40 41-50 51-60 61-70 71-80 81-90 91-100 101-110 111-120 121-130 131-140 141-150 151-160 161-170 171-180 181-190 191-200 201-210 211-220 221-230 231-240 241-250 251-260 261-270 271-280 281-290 291-300 301-310 311-320 321-330 331-340 341-350 351-360 361-370 371-380 381-390 391-400 401-410 411-420 421-430 431-440 441-450 451-460 461-470 471-480 481-490 491-500 501-510 511-520 521-530 531-540 541-550 551-560 561-570 571-580 581-590 591-600 601-610 611-620 621-630 631-640 641-650 651-660 661-670 671-680 681-690 691-700 701-710 711-720 721-730 731-740 741-750 751-760 761-770 771-780 781-790 791-800 801-810 811-820 821-830 831-840 841-850 851-860 861-870 871-880 881-890 891-900 901-910 911-920 921-930 931-940 941-950 951-960 961-970 971-980 981-990 991-1000 1001-1010 1011-1020 1021-1030 1031-1040 1041-1050 1051-1060 1061-1070 1071-1080 1081-1090 1091-1100 1101-1110 1111-1120 1121-1130 1131-1140 1141-1150 1151-1160 1161-1170 1171-1180 1181-1190 1191-1200 1201-1210 1211-1220 1221-1230 1231-1240 1241-1250 1251-1260 1261-1270 1271-1280 1281-1290 1291-1300 1301-1310 1311-1320 1321-1330 1331-1340 1341-1350 1351-1360 1361-1370 1371-1380 1381-1390 1391-1400 1401-1410 1411-1420 1421-1430 1431-1440 1441-1450 1451-1460 1461-1470 1471-1480 1481-1490 1491-1500 1501-1510 1511-1520 1521-1530 1531-1540 1541-1550 1551-1560 1561-1570 1571-1580 1581-1590 1591-1600 1601-1610 1611-1620 1621-1630 1631-1640 1641-1650 1651-1660 1661-1670 1671-1680

Jüri K., 16.02.2013 18:32
Mõned mõõtejaamad, nagu Tuulemäe, ei tööta nädalavahetusel. Samas on sellistes kohtades lund ka kõige rohkem, mistõttu näibki andmete puudumise tõttu, et midagi on korrast ära. Esmaspäeval, kui sealt hakkab taas andmeid tulema, siis on ka 55 cm tagasi.

Sven, 17.02.2013 22:22
Talv on küll tore aga seda vaid natukeseks, oskate äkki öelda millal tulevad püsivamad plus kraadid ja lumi sulama hakkab?

Jüri K., 18.02.2013 02:30
Praeguse seisuga pakuks, et võib-olla märtsi keskpaigas. Kuna sinnani on terve kuu aega, satub sellesse perioodi üsna kindlasti sulapäevi, kuid need on talvised sulad, mitte aga pole tegu kevade võidukäiguga. Üldiselt püsivalt plusskraade maksab alles aprillis hakata ootama ja sedagi siis eeskätt päeval.

Mart, 18.02.2013 22:24
Hea Jüri,

Täna bussis sõites tekkis mul küsimus lume kohta. Ei tea küll kas vastamine sinu pädevusse kuulub, aga küsin ikkagi.

Mis põhjustab ikkagi selle, et iga lumehelves on erineva kuju ja struktuuriga, kas siin on mängus kaose teooria või eksisteerib mingi muu põhjus, mis tagab iga helbe unikaalsuse.

Kati, 18.02.2013 23:03
Tere Jüri,

Mind on alati pilved ja nendega seonduv huvitanud, sellega seoses miks mõned pilved on tumedad. Tähendab seoses selle kõnekäänuga "Hallid pilved sajavad, mustad pilved muidu käivad." Mis ikkagi tingib selle pilvede värvi ning mis põhjustab selle, et muidu nii sünged "mustad" pilved üldiselt ei saja.

Vastust ootama jäädes,

Kati (25)

Jüri K., 19.02.2013 00:18
Lumehelvestest. See küsimus on ammendavalt vastatud vast siin: http://www.novaator.ee/ET/kusi_teadlaselt/forumid=2/post=90/

Pilvede tumedusest. See on määratud mitme faktori koosmõjus: hajumine, neeldumine, peegeldumine ja varjud.
Rohkelt sademeid andvad pilved on tavalised paksemad ja tihedamad ning võiks arvata, et valgus lihtsalt neeldub. Tõepoolest, ehkki vähesel määral ka neeldub, siiski hoopis suuremal määral hajub - see on seotud piisakeste suurusega pilves, sest paljude ainete kohta kehtib seaduspära, et valguse neeldumine sõltub langemisnurgast: mida väiksem see on (valguse langemisnurka mõõdetakse pinnanormaali suhtes, normaal on aga pinnaga risti!), seda enam valgust neeldub. Näiteks meri on selge ilmaga üldiselt tume, kui päikesevalgus langeb väikese nurga all, kuid sätendab eredalt päikese poole vaadates, kui päikesevalgus langeb suure nurga all, sest veepind peegeldub siis rohkem valgust. Pilvede heledat või valget värvust saab seletada ka hajumisega, mis toimub väikestelt pilveosakestelt.
Kui piisad on suured, siis nende pinna kumerus on väiksem ja seega valguse langemisnurk väiksem (ikka normaali suhtes!), mistõttu neeldub rohkem valgust ja pilv on tumedam. Pilvepiisad on suuremad tavaliselt just märkimisväärseid sademeid andvate pilvede puhul. Samal ajal pääseb valgus sügavamale pilve sisse, sest suuremad piisad on üksteisest kaugemal. Sel põhjusel näeb vihmasajus kaugemale kui udus.
Väiksemate pilvepiiskade korral, mis on näiteks äsja tekkinud rünkpilvedes, on ka piisa kumerus suurem ning neeldub vähem valgust, sest pinnanormaali suhtes on langemisnurk suurem, kuid seevastu piiskade väiksuse ja nende suure tiheduse tõttu hajub valgust rohkem, mis toimub erinevates suundades ja seetõttu tunduvadki rünkpilved, mis asuvad päikese vastaspoolel, heledad, tihti päris valged. Valge värvus tuleneb aga sellest, et valguse lainepikkuse suhtes suhteliselt suurte pilveosakeste tõttu hajuvad kõik valguse lainepikkused võrdsel määral, mida nimetatakse Mie hajumiseks.
Kui rünkpilved asuvad taevas nii, et päike paistab neile tagant, siis tunduvad rünkpilved tumedad, kuid servad võivad olla väga eredad. See tuleb sellest, et meieni jõuab läbi pilvede ainult see valgus, mis ei ole antud näites rünkpilvedes peegeldunud, hajunud või neeldunud ja läbitulevat valgust on vähem ning rünkpilv tundub seetõttu tumedam. Samuti on üldiselt pilved tumedamad siis, kui neile langeb mõne teise pilve vari.
Kihtpilved ja udud on tavaliselt hallid, helehallid või (udud) ka piimjad, sest need pole kuigi tihedad ja valgus põhiliselt hajub igas suunas, seejuures kõik lainepikkused enam-vähem võrdselt, kuid natuke ka neeldub. Kui pilvekiht on väga paks ja tihe (näiteks kihtsajupilved), siis on pilved jällegi tumedamad, sest valgus jõuab rohkem hajuda ja neelduda.
Rünksajupilved, millega on seotud äike, on sageli väga paksud ning tihedad. Seetõttu neeldub või hajub seal palju valgust ehk maapinnani jõuab tunduvalt nõrgenenud valgus, mistõttu sellised pilved tunduvad sünged. Rünksajupilvede puhul võib tihti märgata mitte üksnes nende tumedust, vaid ka sinakat värvust. Selle põhjus on sarnane taevasina põhjusele: lühemad lainepikkused (sinine spektriosa) hajuvad väikestel pilveosakestel rohkem kui suuremad lainepikkused, kuid neeldumisega on asi vastupidi. Seetõttu ongi sageli äikesega rünksajupilv vastavalt sellele tume ja sinakas. Siiski pole see alati nii. Näiteks kui see asub veel üsna kaugel ja päikese vastas oleval taevapoolel, siis on see tihti ere ja seda samadel põhjustel, miks päikese vastas asuvad rünkpilved – valgus hajub ja peegeldub üsna hästi tihedatelt pilverünkadelt ning pilv tundubki väga hele.
Kiudpilved tunduvad valged väga peente jääkristallide tõttu, mis peegeldavad ja hajutavad tugevalt päikesevalgust, kuid eriti ei neela.
Miks siis tumedad pilved käivad niisama, aga savikarva sajavad? Viimasel juhul on tegu ühtlase pilvekihiga, millel on sademeteks küllaldaselt ulatust (ja sellele vastavalt on sademete tekkeks tingimused täidetud). Kui aga öeldakse tumedad/mustad pilved käivad, siis viitab see ebaühtlasele pilvekihile ja sageli põhjustavad erineval kõrgusel olevad pilved varjusid, mistõttu mõned kohad võivad olla üpris tumedad. See aga ei viita veel sademetele. Eriti ilmekaks muutub olukord siis, kui pilvede vahelt pääseb päike aluspinnani paistma, aga ümberringi on palju pilvi. Sel juhul suureneb kontrast ja muidu heledavõitu pilved muutuvad vägagi süngeteks. See pole jällegi sademetega seotud. Seega väljendab selline rahvatarkus mitmesuguste füüsikaliste põhjuste tagajärgi, kusjuures tumedust suurendavad asjaolud pole veel tingimata sademetega seotud.
Sademete kohta ka paar sõna. Sademetetekkeprotsessidest on tähtsamad kaks: soojade pilvede ja jääkristallide ehk Bergeron-Findeiseni protsess. Viimane on põhjuseks suuremale osale sademetest ja see põhineb asjaolul, et jää kohal on tasakaaluline veeauru rõhk väiksem kui vedela vee kohal samal temperatuuril. Seega, kui pilvedes on korraga nii veepiisakesi kui jääkristalle, siis liiguvad veemolekulid veepiisakestest jääkristallidele ehk viimased kasvavad esimeste arvelt. Moodustuvad lumehelbed, mis hakkavad raskusjõu mõjul laskuma. Suvisel ajal sulavad need vihmapiiskadeks, kuid külmal ajal, kui kogu õhumassis on temperatuur madalam kui 0˚C, jõuavad lumena aluspinnani ehk sajab lund. Seega saab keskmistel ja suurtel laiustel enamus sademetest alguse lumena. Sobivaim veepiisakeste ja jääkristallide suhe pilvedes, et need korralikku sadu annaksid, on umbes 1:100000 (märgatavad sademed võimalikud vahemikus 1:1000 - 1:1000000) veepiisakeste kasuks ja temperatuur -15˚...-20˚C.

Demjan K, 19.02.2013 09:35
Hea Jüri,

Väga tahaks teada kuna Eestis, näiteks Tartus virmalisi näha saaks.

Kas ja kuidas virmalisi üldse ette ennustada saab?

Demjan K

Mütoloog, 19.02.2013 09:47
Jüri, äkki oskad minu ja sõprade keskustelusid väheke valgustada ning meile selgust tuua.

Nimelt vaidleme usuteadlaste ja semiootikutega juba pikemat aega fenomeni üle, et jumalikustatud tegelased on tihti seotud ilma ja ilma nähtustega. Me vaidleme pigem põhjuste üle miks see nii on.

Vaadates kodumaist mütoloogiat on meil "vanaisa" kes müristab, selline klassikaline jumal ehk vanamees halli pilve peal, loobib aeg-ajalt välku.

Kreeka mütoloogias võime näha peajumal Zeusi, kes samuti manipuleerib välguga.

Millest aga võiks tulla välgu ja pikse primaarsus ja esmasus. Miks on kõige tähtsamad jumalad tihtilugu need, kes kontrollivad äikest, on ja ka palju suuremaid ja hävituslikumaid loodusnähte näiteks tsunami ja keeristorm.

Kas rolli mängib äikese kui fenomeni psühholoogiline mõju antiikinimesele, kes müüdid lõi, või fakt et äikest lihtsalt esineb palju globaalsemalt, kui tsunamisid?

Seega miks on peajumal Zeus aga mitte Poseidon? Ja miks see on korduvmotiiv, et peajumal ja üldse jumalad on seotud taevaga? Taevas, kui allegooriline väljend, mitte see, mida igapäevaselt taevas näha on.

Vastust ootama jäädes, sest see võib päästa meie sümpoosiumi.

Mütoloogia huviline =)

Kaie ema, 19.02.2013 10:23
Tere Jüri,

Minu väike tütar Kaie (3a) küsis minu käest täna, et miks pilved taevast alla ei kuku? Proovisin seletada muinasjutuliselt, kuid takerdusin üsna kiiresti.

Küsimus hakkas mind ennastki huvitama.

Palun selgita, sest minu teada sisaldavad pilved vett ja omavad massi. Kui nii, siis tähendab nad pole õhust kergemad, miks nad siis taevas püsivad. Kui pilved oleksid maast nii kaugel, et gravitatsioonijõud neile ei kehti, miks siis sademed sajad alla mitte üles?

Anna andeks võib-olla rumala kirja pärast, aga mind väga huvitab ja koolist on ka juba pikk aeg möödas.

Tuuli, Raplast

Jüri K., 19.02.2013 12:41
Virmalistest. Need ei kuulu meteoroloogia valdkonda. Kõige lihtsam on vaadata virmaliste ovaali või päikese seisundit, näiteks http://spaceweather.com/ või http://www.facebook.com/groups/eestimaavirmalised/. Selles grupis on üks mitmeid indikaatoreid ja andmeid koondav lehekülg olemas. Kuna too leht pole nö avalikuks kasutamiseks, siis ma siin seda ära ei saa tuua. Veel saab koondatult infot näha siin: http://www.ilm.ee/?48484

Mütoloogiast. Välk esindab energeetilist sidet maa ja taeva vahel, kusjuures elekter on jumaliku energia füüsiline väljendus. Seetõttu sümboliseerib äike kontakti jumalikkusega. Sellega võiks selgitada äikese tähtsust ja omistamist peajumalale. Kuna jumala(te) asukohaks peetakse ikkagi taevast, siis võiks arvata, et "taevased asjad" nagu tormid, äike, sademed on jumalatega otsesemalt seotud ja seetõttu tähtsamad. Peab meeles pidama, et tänu atmosfäärile on elu praegusel kujul kuival maal üldse võimalik, mistõttu jällegi austatakse/seostatakse (jumalatega) ilmastikunähtusi rohkem.
Mida öelda Eesti mütoloogia kohta? Taevas ja ilm olid vanale eestlasele üks ja sama. On tõenäoline, et enne ristiusu tulekut võis taevas olla isikuliseks jumalaks, väga vägevaks elemendiks, kellega suheldi religioossel teel. Näitena võib tuua tänini säilinud väljendeid: «Tule taevas appi,» «Taevakene». See oli algselt Maaema antipood, sellisena ei midagi ainulaadset. Uku Masing oletab, et algselt võis olla meie päris oma sõna taeva tähistuseks «jumala» (vrdl Sumeri an, mis tähendab ka taevast ja ülijumalat). Aga on võrdlemisi kindel, et enne seda laenu (leedukatelt) nimetas me rahvas taevast ilmaks. Masingu meelest on ka tõenäoline, et taevas ise fluktueeris (voogama, võdisema, kõikuma) kuidagi isiku ja asja vahepeal. Äike/Pikne/Kõu (Eesti rahvausundis Äike või Pikner või Pikne) oli põlluharijale tähtis. Kuna on säilinud väljendid, et keegi müristab, taevaisa? viitab ristiusu eelsele jumalusele. Eiseni arvates on pikne tuletatud sõnast «pitk» ja see olevat ühenduses ta ulatumisega üle taeva. Ja kõu on ühenduses «kõuk»iga, mis omakorda on taandatav soome koukile, mis tähendab surma, tonti. Uku Masing oletab, et see sõna võib olla algselt surnud esiisa tähenduses, kes eksisteerib edasi üldises elujõus (preanimistlik lähenemine).Kirjalikest allikatest on teateid piksele ohverdamisest (härg). Loorits tõmbab võrdusmärgid neile sõnadele: Vanaisa, Taevataat, Äike, Taevaisa, Kõu, Uku. Etümoloogilist meetodit kasutades ehk uurides sõnade päritolu saaksime sellise jada: Ukko = vanamees, Äi = vana mees, Kõuk = esivanem. Siin tekib küsimus, et kas Uku oli meie varane kõrgjumal? Ka Eisen tahab need mõisted ühendada, et kuidagi tõestada Ukut. Masing ei usu, et taeval oli mingi üldjumal olemas, pigem arvab, et need nähtused olid omaette ja ei olnud teistega seostatud. Loorits paigutab ta pseudomütoloogia valdkonda. Aga samas on olemas vastuargumendid: teated saartelt, Põlva kandist ja Karksist Ukust kui persoonist. Heiki Valk oletab, et ta oli jumal, kelle atribuudiks äike. Raske on tõestada ja vastupidist väita.
Kõuejumalusele ohverdati. Gutslaffi üleskirjutused Võhandu juhtumis annab selle kohta tunnistust. Kas aga mujal veele viidud annid Piknerile ehk kõuejumalusele olid määratud, jääb väga küsitavaks. Üldiselt on tänapäevani piksele ohverdamisest hoopis vähem teateid säilinud. Enam teateid saame Ukule ohverdamisest, nimelt ukuvaka poolest. Enamasti esineb Uku justkui piksejumaluse üks pool, sest kõuejumaluse kohuseid laseb rahvasuu Ukut, Vanaisagi täita, kuid teiselt poolt tuleb pidada Uku tegevusala laiemaks kui Kõue ja Pikneri oma.

Pilvedest. Pilveosakestele avaldab mõju gravitatsioon ja õhutakistus. Õhutakistus sõltub osakese suurusest ja kiirusest, millega see langeb. Langemiskiirus kasvab kuni õhutakistus saab võrdseks gravitatsioonijõuga. Alates sellest hetkest liigub osake püsiva kiirusega, mida nimetatakse terminaalseks ehk piirkiiruseks. Kuna suurematel osakestel on suurem pinna pindala ja kaalu suhe, siis peavad need kiiremini langema kui väiksemad osakesed.
Niisiis on kindlaks tehtud, et terminaalsed kiirused on vastavalt veetilkade diameetrile järgmised: 0,2 μm - 0,0000001 m/s; 20 μm - 0,001 m/s; 100 μm - 0,27 m/s; 200 μm - 0,7 m/s ja 1000 μm (väike vihmapiisk) - 4 m/s. Seega seisvas õhus langeb vihmapiisk sadu ja isegi tuhandeid kordi kiiremini kui väga väikesed osakesed. Õhk aga ei seisa paigal, vaid liigub. Nii on atmosfääris üles- ja allaliikuvad vood. Pilvede asukohas domineerivad tavaliselt ülesliikuvad vood, kus õhk liigub mõni kümnendik m/s (konvektsioonipilvedes sageli üle 10 m/s).
Kuna pilvi moodustavate veepiisakeste läbimõõt on mõni kuni mõnikümmend mikromeetrit – keskmiselt 10 μm, maksimaalselt kuni 200 μm –, siis suudavad õhuvoolud neid ülal hoida. Et elektrostaatilised jõud hoiavad tekkinud aerosool– kokkuleppeliselt ja n-ö vaikimisi pilvi aerosoolideks küll ei nimetata – stabiilse, siis ongi pilved hõljuvas olekus.

1-10 11-20 21-30 31-40 41-50 51-60 61-70 71-80 81-90 91-100 101-110 111-120 121-130 131-140 141-150 151-160 161-170 171-180 181-190 191-200 201-210 211-220 221-230 231-240 241-250 251-260 261-270 271-280 281-290 291-300 301-310 311-320 321-330 331-340 341-350 351-360 361-370 371-380 381-390 391-400 401-410 411-420 421-430 431-440 441-450 451-460 461-470 471-480 481-490 491-500 501-510 511-520 521-530 531-540 541-550 551-560 561-570 571-580 581-590 591-600 601-610 611-620 621-630 631-640 641-650 651-660 661-670 671-680 681-690 691-700 701-710 711-720 721-730 731-740 741-750 751-760 761-770 771-780 781-790 791-800 801-810 811-820 821-830 831-840 841-850 851-860 861-870 871-880 881-890 891-900 901-910 911-920 921-930 931-940 941-950 951-960 961-970 971-980 981-990 991-1000 1001-1010 1011-1020 1021-1030 1031-1040 1041-1050 1051-1060 1061-1070 1071-1080 1081-1090 1091-1100 1101-1110 1111-1120 1121-1130 1131-1140 1141-1150 1151-1160 1161-1170 1171-1180 1181-1190 1191-1200 1201-1210 1211-1220 1221-1230 1231-1240 1241-1250 1251-1260 1261-1270 1271-1280 1281-1290 1291-1300 1301-1310 1311-1320 1321-1330 1331-1340 1341-1350 1351-1360 1361-1370 1371-1380 1381-1390 1391-1400 1401-1410 1411-1420 1421-1430 1431-1440 1441-1450 1451-1460 1461-1470 1471-1480 1481-1490 1491-1500 1501-1510 1511-1520 1521-1530 1531-1540 1541-1550 1551-1560 1561-1570 1571-1580 1581-1590 1591-1600 1601-1610 1611-1620 1621-1630 1631-1640 1641-1650 1651-1660 1661-1670 1671-1680

Nimi:

E-mail:

Kommentaar:

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam