•  

Esita Jürile meteoroloogiaalaseid küsimusi!

Sorteerimine:   Vanemad eespool   Uuemad eespool

1-10 11-20 21-30 31-40 41-50 51-60 61-70 71-80 81-90 91-100 101-110 111-120 121-130 131-140 141-150 151-160 161-170 171-180 181-190 191-200 201-210 211-220 221-230 231-240 241-250 251-260 261-270 271-280 281-290 291-300 301-310 311-320 321-330 331-340 341-350 351-360 361-370 371-380 381-390 391-400 401-410 411-420 421-430 431-440 441-450 451-460 461-470 471-480 481-490 491-500 501-510 511-520 521-530 531-540 541-550 551-560 561-570 571-580 581-590 591-600 601-610 611-620 621-630 631-640 641-650 651-660 661-670 671-680 681-690 691-700 701-710 711-720 721-730 731-740 741-750 751-760 761-770 771-780 781-790 791-800 801-810 811-820 821-830 831-840 841-850 851-860 861-870 871-880 881-890 891-900 901-910 911-920 921-930 931-940 941-950 951-960 961-970 971-980 981-990 991-1000 1001-1010 1011-1020 1021-1030 1031-1040 1041-1050 1051-1060 1061-1070 1071-1080 1081-1090 1091-1100 1101-1110 1111-1120 1121-1130 1131-1140 1141-1150 1151-1160 1161-1170 1171-1180 1181-1190 1191-1200 1201-1210 1211-1220 1221-1230 1231-1240 1241-1250 1251-1260 1261-1270 1271-1280 1281-1290 1291-1300 1301-1310 1311-1320 1321-1330 1331-1340 1341-1350 1351-1360 1361-1370 1371-1380 1381-1390 1391-1400 1401-1410 1411-1420 1421-1430 1431-1440 1441-1450 1451-1460 1461-1470 1471-1480 1481-1490 1491-1500 1501-1510 1511-1520 1521-1530 1531-1540 1541-1550 1551-1560 1561-1570 1571-1580 1581-1590 1591-1600 1601-1610 1611-1620 1621-1630 1631-1640 1641-1650 1651-1660 1661-1670 1671-1680

Jüri K., 21.02.2013 20:44
Huvitavusest. Siin teeksin vahet kolme asja või klassi vahel: huvitava ilmaga päev, huvitav nähtus ja kõige meeldejäävam päev/nähtus. Need ei pruugi sugugi kattuda. Alustan huvitava ilmaga päevadest, sest neid on mingil põhjusel kõige lihtsam meenutada.
Üldiselt pean huvitava ilmaga päevaks seda, kui on väga tugev torm, palju äikest või ilm on heitlik. Sellistest tulevad meelde esmajoones 23.11.2008, kui oli tugev lumetorm ja sähvisid välgud; 18.12.1999, kui oli samuti tugev lumetorm, ainult et lumi oli sula ja päev algas kahe raevuka lumehooga; 28.8.2005, kui külmal ja tuulisel päeval oli palju ja tugevat äikest; 18.7.2001, kui kogeda võis ebatavaliselt raevukat äikest, sarnane oli ka 4.7.2002, mõlemal juhul olid äikesed päeva jooksul kahe lainena; 1.8.2002, mis oli ebatavaliselt äikeserikas päev, kusjuures äikesed tulid läänest mere kohalt, mis on sellise aja ja äikeserohkuse kohta ebatavaline; 8. sugust 2010, kuid Tallinnas olles see siiski eriti elamusi ei pakkunud, samas too päev oli huvitavuse poolest kindlasti esikohal. Elamusi pakkus ka 9. jaanuari torm, kuid ma siiski ei paigutaks seda kõige huvitavamate hulka.
Huvitavate nähtuste kohta on raskem vastata. Kindlasti kuuluksid nende hulka tornaadod või keravälk, aga kumbagi pole näinud, tornaadode algetest olen paar korda vaid lehterpilvi näinud. Meeles on üks veebruarihommik, mis võis olla 2000. a, aga kindel pole. See on vist ainus kord, kui olen tõelist jääudu näinud – udu moodustasid jääkristallid, mitte veetilgad, nagu tavaliselt. Mainimata ei saa jätta rullpilve, mis eriti selgelt oli välja kujunenud 26.7.2010 hommikuse äikese ajal. Hiidpagi kui nähtus kuulub samuti kõige huvitavamate hulka. Veel väga huvitavatest nähtustest peaks mainima äikest miinuskraadidega, mis eriti jõuliselt oli põhjarannikul 23.10.2010 hilisõhtul ja öö hakul. Üks kõige huvitavamaid nähtusi on jääkristallide kaksistumine, mille leidsin lumehelvestest 11.1.2012 ja 2011. a veebruaris nähtud pilvekaar. Optilistest nähetest peab mainima kindlasti horisondikaart ja miraaže, mida samuti vahel harva olen näinud. Mida loetletud juhtumitest siis kõige huvitavamaks pidada, arvestades vaid kogetud nähtusi? Ma arvan, et see võiks olla jääudu, pilvekaar või hiidpagi (derecho).
Mis jääb siis kõige meeldejäävamaks? Ilmselt 2001. a juulitormid, 8. augusti hiidpagi, 23.11. lumetorm, samas ka 11.4.2005 päev, kui säravalt selgel hommikul arenes konvektsioon, päeval ja õhtul oli äikest ja sadas lumekruupe ja hiliskevadel/suve hakul mere ääres olev udu, mis ei haju ka päeval, viimast olen küll korduvalt näinud. Veel on meeldejääv 2007. a märtsi kuumalaine või 27.3.2010 õhtu poole üle Eesti liikunud äike (lumi oli veel maas). Meeldejäävad on kindlasti ka äikesejahid.
Kuna esimese hooga ei pruugi kõik meelde tulla, võis mõni sama huvitav või meeldejääv juhtum kõrvale jääda.
Tornaadodest. Kui seda konkreetselt silmas pidada keeristormide all, siis ei ole näinud. Eks mingis mõttes on ju orkaanid ja tsüklonid ka keeristormid, mis sarnanevad tohutu keerleva heliplaadiga. Aga tornaadosid ei ole näinud, ainult nende hakatisi – lehterpilvi.
Tornaadodega seoses on inimkond aja jooksul igasuguseid eriskummalisi, uskumatuid ja naljakaid asju kogenud. Võimas tornaado suudab ka raudbetoonist hoone maatasa teha, viia asfalttee kaasa või lennutada autosid, haagiselamuid ja isegi vaguneid. Tornaadod on teinud maatasa ka väiksemaid linnu või tapnud oma teekonnal sadu inimesi. Seetõttu, miks mitte, võib ka küsimuses mainitud juhtum tõsi olla. Tornaadode intensiivsusest saab siit ülevaate: http://en.wikipedia.org/wiki/Tornado_intensity_and_damage

Küsimustest. Öeldakse vahel, et rumalaid küsimusi pole olemas. Ma nii ei arva. Mõni küsimus on kindlasti ka selline, mida mõni peab rumalaks, teine jälle mitte. Esimese hooga ei tule küll meelde ühtegi sellist, mida rumalaks pidada. On küll küsitud midagi niisama, naljapärast või proovile panekuks, kusjuures küsimused on olnud sisutud. Sirvisin igaks juhuks küsimused üle, aga ei hakanud midagi rumalat silma.

janek, 21.02.2013 22:12
kas teisipäevast algav sula kujuneb esimeseks kevade märgiks,gismeteo pakub sula õige mitmeks päevaks ja mõned öödki jäävad 0 -juurde?või tuleb veel talv oma karmi palet veel näitama,hetkel väljas külma 16.

Kalle, 21.02.2013 22:36
Jüri, miks talvel on mõnikord taevas ühtlaselt hall või valge?

Päris tihti olen märganud sellist "valget" taevast, mis silmapiiriga kokku sulab. Imelikul kombel aga ainult talviti, mitte kuangi suvel.

Jüri K., 22.02.2013 03:01
Jaanuari alguses oli ju ka suur sula, aga kevadet see ei toonud. Võib tuua palju sulasid, mis on küll talve hakul, keskel või keskel olnud. Seega, miks peaks see viitama kevadele? Raske on meie kliimas ette kujutada olukorda, et veebruari lõpus läheb soojaks ja jääbki. Alati tuleb märtsi või aprilli jooksul veel lund ja külma. Seetõttu on väheusutav, et soojenemine läheb sujuvalt üle kevadeks ja edasi suveks. Keskmistel laiustel elamine tähendab üleminekuaastaaegadel väga eripalgelist, nii karmi kui sõbralikku ilma ja ilmastikku.

Valkjat taevast on nii suvel kui talvel. See on seotud Mie hajumisega. Võib-olla talvel peate silmas valget pimedust, mis tekib lumise maastiku korral, kui taevas on samal ajal kiudkiht- või õhukesed kõrgkihtpilved, mis lasevad küllalt hästi päikesevalgust läbi. Sel juhul peegeldub hajuskiirgus lumise maastiku ja pilvede vahel mitu korda, nii et maapinna ja taeva valgustatus muutub ühesuguseks. See tähendab, et kaovad varjud, perspektiiv, horisont ja seetõttu ei saa hinnata kaugusi. Sagedamini on seda polaaraladel, aga kindlasti võimalik ka siin.

Georg Grundel, 23.02.2013 11:08
Tere,

Jüri, küsiksin sult küsimuse. Mulle meeldib päikese loojang ja tõus, see on äärmiselt esteetiline vaatepilt, sest värvid on nii ilusad ja erksad.

Palun seleta, miks pole taevas koguaeg roosakas lilla. Miks teavas on nendes värvides vaid päeva alguses ja lõpus?

Ole sa tänatud, kui sellele vastad. Küsimus on mind painanud juba pikka aega.

Jüri K., 23.02.2013 14:53
See on seotud valguse selektiivse hajumisega: atmosfääris hajub väga väikeste osakeste tõttu kõige rohkem lühemad lainepikkused. Õhtusel ajal, kui päikesevalgus läbib atmosfääris kõige pikema teekonna, jõuab sinine täielikult hajuda ja seetõttu jäävad alles ainult punased värvid.
Täpsemalt on sellest kirjutatud siin: http://www.ilm.ee/index.php?46349

Pets, 23.02.2013 19:17
Kas see veebis leviv uudis mingist suurest päikesepurskest vastab tõele ja kui on nii siis millal peaks see meile, Maa - asukatele tunda andma?

Jüri K., 23.02.2013 21:11
Tere, virmalised ei kuulu meteoroloogia ega huvivaldkonda, seetõttu ei taha sellest rääkida. Siiski, Internetist leiab abistavat infot, näiteks sellelt animatsioonilt http://www.swpc.noaa.gov/wsa-enlil/ on näha, et Maad ei ole eriti midagi tabamas. Info on koondatud siia: http://www.ilm.ee/?48484

Teet, pærnust, 23.02.2013 21:26
Hea Jüri.

Kuulsin ringvaatest geodeesilistest anomaaliatest. Nimelt on
mere peal fenomenaalsed "vee mäed" ja "vee lohud", kas analoogseid anomaaliaid eksisteerib ka meteoroloogias, näiteks jærsud temperatuuri kõikumised väikesel territooriumil?

Kui selliseid anomaaliaid eksisteerib, siis millisel kujul ja miks?

Mairo Sahr, 23.02.2013 21:28
Mis on vahet pilvel ja udul ning miks pilved "tükkidena" jäävad?

1-10 11-20 21-30 31-40 41-50 51-60 61-70 71-80 81-90 91-100 101-110 111-120 121-130 131-140 141-150 151-160 161-170 171-180 181-190 191-200 201-210 211-220 221-230 231-240 241-250 251-260 261-270 271-280 281-290 291-300 301-310 311-320 321-330 331-340 341-350 351-360 361-370 371-380 381-390 391-400 401-410 411-420 421-430 431-440 441-450 451-460 461-470 471-480 481-490 491-500 501-510 511-520 521-530 531-540 541-550 551-560 561-570 571-580 581-590 591-600 601-610 611-620 621-630 631-640 641-650 651-660 661-670 671-680 681-690 691-700 701-710 711-720 721-730 731-740 741-750 751-760 761-770 771-780 781-790 791-800 801-810 811-820 821-830 831-840 841-850 851-860 861-870 871-880 881-890 891-900 901-910 911-920 921-930 931-940 941-950 951-960 961-970 971-980 981-990 991-1000 1001-1010 1011-1020 1021-1030 1031-1040 1041-1050 1051-1060 1061-1070 1071-1080 1081-1090 1091-1100 1101-1110 1111-1120 1121-1130 1131-1140 1141-1150 1151-1160 1161-1170 1171-1180 1181-1190 1191-1200 1201-1210 1211-1220 1221-1230 1231-1240 1241-1250 1251-1260 1261-1270 1271-1280 1281-1290 1291-1300 1301-1310 1311-1320 1321-1330 1331-1340 1341-1350 1351-1360 1361-1370 1371-1380 1381-1390 1391-1400 1401-1410 1411-1420 1421-1430 1431-1440 1441-1450 1451-1460 1461-1470 1471-1480 1481-1490 1491-1500 1501-1510 1511-1520 1521-1530 1531-1540 1541-1550 1551-1560 1561-1570 1571-1580 1581-1590 1591-1600 1601-1610 1611-1620 1621-1630 1631-1640 1641-1650 1651-1660 1661-1670 1671-1680

Nimi:

E-mail:

Kommentaar:

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam