•  

Esita Jürile meteoroloogiaalaseid küsimusi!

Sorteerimine:   Vanemad eespool   Uuemad eespool

1-10 11-20 21-30 31-40 41-50 51-60 61-70 71-80 81-90 91-100 101-110 111-120 121-130 131-140 141-150 151-160 161-170 171-180 181-190 191-200 201-210 211-220 221-230 231-240 241-250 251-260 261-270 271-280 281-290 291-300 301-310 311-320 321-330 331-340 341-350 351-360 361-370 371-380 381-390 391-400 401-410 411-420 421-430 431-440 441-450 451-460 461-470 471-480 481-490 491-500 501-510 511-520 521-530 531-540 541-550 551-560 561-570 571-580 581-590 591-600 601-610 611-620 621-630 631-640 641-650 651-660 661-670 671-680 681-690 691-700 701-710 711-720 721-730 731-740 741-750 751-760 761-770 771-780 781-790 791-800 801-810 811-820 821-830 831-840 841-850 851-860 861-870 871-880 881-890 891-900 901-910 911-920 921-930 931-940 941-950 951-960 961-970 971-980 981-990 991-1000 1001-1010 1011-1020 1021-1030 1031-1040 1041-1050 1051-1060 1061-1070 1071-1080 1081-1090 1091-1100 1101-1110 1111-1120 1121-1130 1131-1140 1141-1150 1151-1160 1161-1170 1171-1180 1181-1190 1191-1200 1201-1210 1211-1220 1221-1230 1231-1240 1241-1250 1251-1260 1261-1270 1271-1280 1281-1290 1291-1300 1301-1310 1311-1320 1321-1330 1331-1340 1341-1350 1351-1360 1361-1370 1371-1380 1381-1390 1391-1400 1401-1410 1411-1420 1421-1430 1431-1440 1441-1450 1451-1460 1461-1470 1471-1480 1481-1490 1491-1500 1501-1510 1511-1520 1521-1530 1531-1540 1541-1550 1551-1560 1561-1570 1571-1580 1581-1590 1591-1600 1601-1610 1611-1620 1621-1630 1631-1640 1641-1650 1651-1660 1661-1670 1671-1680

Jüri K., 23.02.2013 23:01
Anomaaliatest/kiiretest muutustest. Jah, nendest on juttu siin: http://ilmjainimesed.blogspot.com/2012/12/25-detsembri-suured-temperatuurifluktua.html
Suur erinevus Eesti piires võib-olla siis, kui õhumassid ja pilvisus on erinevad, näiteks 6. veebruari 2012 hommikul oli Ristna ja Korela vahel 30-kraadine temperatuurivahe, sest saartel oli pilves, tugev edelatuul ja kohale oli saabunud soe õhumass, aga kaugemal sisemaal oli selge ja tuulevaikne. Samuti võib juhtuda, et mere ääres on tuul merelt, aga sisemaal vastassuunast, mistõttu kontrast võib samuti väga suur olla (kevadel ja suvel briisid).
Suured kraadikõikumised tulevad aga kiirest õhumassivahetusest, see on eriti ilmekas talvisel ajal ja siis, kui tsüklonid või nende lohud merelise polaarse õhumassiga liiguvad üle Eesti loodest kagusse, aga nende vahele satuvad arktilise õhumassiga kõrgrõhkkonnaharjad (vt alguses blogiaadressilt). Suvel võib frontaalse äikese või rahehoo üleminekul samuti temperatuur väga palju muutuda.

Udu on vahetult aluspinna kohalt algav pilv, sellest pikemalt: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/kihtpilved.htm
Pilvetükid võivad tekkida kihtpilvede kadumisel, sest pilvekiht ei haju ühtlaselt - mõnes kohas on rohkem niiskust, aurumine on aeglasem jne või laussademete (tavaliselt on siis kihtsaju- või kõrgkihtpilved, vt http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/kihtsajupilved) korral on õhk niiskusest küllastumisele väga lähedal, mistõttu iga väiksemgi õhu tõus või turbulentne keeris põhjustab juba veeauru kondenseerumise (hatakpilved).

Patrioot, 24.02.2013 18:01
Kallis Jüri

Kui palju pikeneb keskmiselt valge aeg päevas alates pööripäevast ja mis on kõige pikem valge aeg aastas
Jaanipäev kas pole? aga kui pikk, sest ma tean, et tegelikult läheb siiski pimedaks, aga alati olen olnud ebakaine, et kindlaks teha, kui pikk see päev siis on?

Jüri K., 25.02.2013 01:34
Kõige pikem on päev suvisel pööripäeval, põhjapoolkeral on see 20. või 21. juuni paiku.
Täpsed andmed päikese tõusu ja loojangu kohta saab siit: http://www.aai.ee/?page=oopaev.
Valget aega on rohkem, sest otsene päikesevalgus jõuab horisondi tagant kõrgematesse atmosfäärikihtidesse, hajudes ja peegelduses seal ning andes valgust ka siis, kui päike on loojas. See, kui palju sellist valgus kohale jõuab, sõltub troposfääri seisundist ja seetõttu on see päevade lõikes erinev.
Hämariku kohta on väike ülevaade siin: http://www.obs.ee/cgi-bin/w3-msql/vaatleja/artikkel.html?id=67

Kadri, 25.02.2013 15:08
Kas on juba teada millal kevad tuleb?

Lisaks Mairole, 26.02.2013 10:26
Küsiksin Mairo küsimusest edasi minnes (küsitud 23.02.2013.21:28)

Kui madalal on kõige madalam pilv. Kas on võimalik nähtus, et pilv on väga madalal maa kohal, näiteks paari meetri kõrgusel, nii et nähtavus on hea aga kui tõusta teisele korrusele ei näe enam midagi?

Kas sellisel juhul oleks tegemist ikka veel uduga või oleks selline nähtus pigem pilv?

Maie, 26.02.2013 10:31
Kallis Jüri,

Küsiksin emakeele õpetajana, mis on kõige naljakam keelend, termin või sõna, millega meteoroloogias kokku võib puutuda.

Palun kirjuta mõned naljakad sõnad mida võiksin klassis õpilastele sõnavara näideteks tuua.

Eriti hea oleks, kui saaksid postitada mõned oma väljamõeldud sõnad.

Tervisi,

Maie

Karl karlovast, 26.02.2013 12:11
Tere, hea Jüri,

Tahaksin teada, et kuna lumi ära sulab?

Moonika, Tartust, 26.02.2013 13:05
Jüri, küsin lihtsalt etümoloogilisest huvist?

Kui palju on meteoroloogial ühist meteooridega?

Nii palju kui aru olen saanud on need kaks asja üksteisest ikka väga kaugel, ilm ja taevakehad.

Olen tänulik, kui vastata oskad.

Moonika.

Karl, 26.02.2013 13:39
Tere Jüri,

Kuidas nimetatakse teadus ja akadeemilises maailmas äikese-uurijat. Mis sorti x-loog ta on?

GreGGG, 26.02.2013 14:41
Jou, jou Jüri

Tahaks väga teada, miks on praegu öösel ja varahommikul on hästi külm (täna kell 7.00 oli ligi -16 kraadi) aga päeval on palju soojem, hetkel on temperatuur üle nulli?

MIks see nii on?

1-10 11-20 21-30 31-40 41-50 51-60 61-70 71-80 81-90 91-100 101-110 111-120 121-130 131-140 141-150 151-160 161-170 171-180 181-190 191-200 201-210 211-220 221-230 231-240 241-250 251-260 261-270 271-280 281-290 291-300 301-310 311-320 321-330 331-340 341-350 351-360 361-370 371-380 381-390 391-400 401-410 411-420 421-430 431-440 441-450 451-460 461-470 471-480 481-490 491-500 501-510 511-520 521-530 531-540 541-550 551-560 561-570 571-580 581-590 591-600 601-610 611-620 621-630 631-640 641-650 651-660 661-670 671-680 681-690 691-700 701-710 711-720 721-730 731-740 741-750 751-760 761-770 771-780 781-790 791-800 801-810 811-820 821-830 831-840 841-850 851-860 861-870 871-880 881-890 891-900 901-910 911-920 921-930 931-940 941-950 951-960 961-970 971-980 981-990 991-1000 1001-1010 1011-1020 1021-1030 1031-1040 1041-1050 1051-1060 1061-1070 1071-1080 1081-1090 1091-1100 1101-1110 1111-1120 1121-1130 1131-1140 1141-1150 1151-1160 1161-1170 1171-1180 1181-1190 1191-1200 1201-1210 1211-1220 1221-1230 1231-1240 1241-1250 1251-1260 1261-1270 1271-1280 1281-1290 1291-1300 1301-1310 1311-1320 1321-1330 1331-1340 1341-1350 1351-1360 1361-1370 1371-1380 1381-1390 1391-1400 1401-1410 1411-1420 1421-1430 1431-1440 1441-1450 1451-1460 1461-1470 1471-1480 1481-1490 1491-1500 1501-1510 1511-1520 1521-1530 1531-1540 1541-1550 1551-1560 1561-1570 1571-1580 1581-1590 1591-1600 1601-1610 1611-1620 1621-1630 1631-1640 1641-1650 1651-1660 1661-1670 1671-1680

Nimi:

E-mail:

Kommentaar:

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam