•  

Esita Jürile meteoroloogiaalaseid küsimusi!

Sorteerimine:   Vanemad eespool   Uuemad eespool

1-10 11-20 21-30 31-40 41-50 51-60 61-70 71-80 81-90 91-100 101-110 111-120 121-130 131-140 141-150 151-160 161-170 171-180 181-190 191-200 201-210 211-220 221-230 231-240 241-250 251-260 261-270 271-280 281-290 291-300 301-310 311-320 321-330 331-340 341-350 351-360 361-370 371-380 381-390 391-400 401-410 411-420 421-430 431-440 441-450 451-460 461-470 471-480 481-490 491-500 501-510 511-520 521-530 531-540 541-550 551-560 561-570 571-580 581-590 591-600 601-610 611-620 621-630 631-640 641-650 651-660 661-670 671-680 681-690 691-700 701-710 711-720 721-730 731-740 741-750 751-760 761-770 771-780 781-790 791-800 801-810 811-820 821-830 831-840 841-850 851-860 861-870 871-880 881-890 891-900 901-910 911-920 921-930 931-940 941-950 951-960 961-970 971-980 981-990 991-1000 1001-1010 1011-1020 1021-1030 1031-1040 1041-1050 1051-1060 1061-1070 1071-1080 1081-1090 1091-1100 1101-1110 1111-1120 1121-1130 1131-1140 1141-1150 1151-1160 1161-1170 1171-1180 1181-1190 1191-1200 1201-1210 1211-1220 1221-1230 1231-1240 1241-1250 1251-1260 1261-1270 1271-1280 1281-1290 1291-1300 1301-1310 1311-1320 1321-1330 1331-1340 1341-1350 1351-1360 1361-1370 1371-1380 1381-1390 1391-1400 1401-1410 1411-1420 1421-1430 1431-1440 1441-1450 1451-1460 1461-1470 1471-1480 1481-1490 1491-1500 1501-1510 1511-1520 1521-1530 1531-1540 1541-1550 1551-1560 1561-1570 1571-1580 1581-1590 1591-1600 1601-1610 1611-1620 1621-1630 1631-1640 1641-1650 1651-1660 1661-1670 1671-1680

Laliala Lill, 26.02.2013 16:17
Tere, Jüri

Vaatan parasjagu ilma, ja tekkiski kohe küsimus. Nimelt tahaksin teada, miks tuul puhub alati vastassuunas, eriti siis, kui ma jooksen või rattaga sõidan.

Peep, 26.02.2013 19:06
Küsimus: Kuna on Eestis järgmine võimalus päikesevarjutust näha?

Primitivo, 26.02.2013 21:17
Tere

Tahaksin teada täpsemalt, mis on ilma ja kuufaaside seos. Olen kindel et need kaks on oma vahel kindlalt seotud.

Kas nii nagu kuu mõjutab tõusu ja mõõna mõjutab ta mingit pidi (läbi gravitatsiooni) ka ilma (pilved ja kõik muu mateeria planeedil maa, omab massi ning seetõttu on gravitatsioonile alluvad) seega kuidas mõjutab teine taevakeha oma gravitatsiooniga ilma ja olu meie planeedil maa?

Jüri K., 26.02.2013 23:49
1. Märts on Eestis tavaliselt talvekuu. Nii ka sel aastal. Ilmselt kuu keskelt hakkavad sulad domineerima ja ilm kevadenägu minema.
2. Udu on pilvede erijuht. Seega, kui merel on auramis- ehk segunemisudu (väga külma ilmaga, kui vesi on lahti) või kevadel/suvel advektsiooniudu, algabki pilv otse merepinnalt. Maismaal on olukord analoogne. Udu on pilv, mis algab vahetult aluspinna kohalt. Kõige õhemad on tavaliselt auramis- ja jahtumisudud (mõned cm kuni mõni m).
3. Ebatavaline kasutuselolev sõna on kindlasti boakrae. Veel on huvitavamad pugipilv ja maapüks. Väljamõeldud ja uudiskeelendeid: hiidrünksajupilv - supercell (thunderstorm)
madalatipuline hiidrünksajupilv - low-topped supercell
hiidpagi - derecho
liitrünksajupilv - multicell (thunderstorm)
maapüks - landspout
vesipüks - waterspout
mittemesotsüklonaalne tornaado - non-supercellular tornado
seinpilv - wall cloud
Neid on veel, aga kuna ma plaanin ühes peatselt ilmuvas aprillis inimesi üllatada uudsusega, siis ei kirjuta rohkem.
4. Vt esimest vastust.
5. Astronoomia on ikka teine valdkond. Meteoroloogia huvisfäär on atmosfäär, olgu siis Maa või mõne teise taevakeha oma. Maa puhul on huvi suunatud eeskätt troposfäärile, sest selles kujuneb praktiliselt kogu meie igapäevane ilm. Siiski on viimastel aastakümnetel põhjalikumalt ka teisi kihte uurima hakatud, nagu stratosfäär või mesosfäär. Siiski, mõlemad valdkonnad võivad ju atmosfääris kokku saada.
6. Laiemalt kasutatakse mõistet fulminoloog, aga siiski näiteks veel keraunoloog. On ka teatud äikeserohkuse samajooned – isokeraunid.
7. See üle nulli oli viimasel kahel päeval kahtlane, vähemalt nendes kohtades, kus justkui mõõdeti üle nulli, ei olnud vähemalt lumi küll sula, sest sõitsin lähemad kohad läbi. Ilmselt kiirguslik mõju oli lihtsalt tugev.
Kui õhumass on külm, siis selle nn loomulik temperatuur on samuti madal, aga näiteks pilves või praegusel ajal päikesega võib see tunduvalt kõrgem olla. Temperatuuri märkimisväärne tõus näitab, et vähemalt päeval on aluspinna lähedal soojusbilanss positiivne. Aga öösel, kui on selge ja vaikne, langeb kiirgusliku jahtumise tõttu väga tugevasti. Tuulise ilmaga segatakse õhumassid paremini läbi ja see pidurdab samuti öist jahtumist, kui päeval jällegi soojenemist. 26. veebruaril oli aga tegu sooja õhu advektsiooniga.
8. Kui liigutakse kiiremini, kui on tuule pärisuunaline kiiruskomponent, siis tekibki vastav mulje.
9. Pole jällegi meteoroloogiateemaline küsimus. Siiski, vastata võib: täisvarjutust näeb Eestis 16.10.2126 (Kirde-Eestis), rõngakujuline päikesevarjutus 21.6.2039 ja 11.6.2048 (Edela-Eestis) ja suurefaasiline päikesevarjutus (ligi 80%) 20.3.2015.
10. Näiteks mõju õhurõhule on uuritud, aga see oli väga väike (tuhandikud hPa-d või veelgi vähem, täpselt ei mäleta). Oleks vale väita, et ei mõjuta üldse, aga seda me igapäevaelus kindlasti ei märka. Võib-olla statistilistes uuringutes tuleks see välja. Muidugi vanarahvas arvas olevat kuu mõju märkimisväärne, mille tõttu on sel teemal ka palju ilmavanasõnu.

K., 27.02.2013 20:05
Kui kiiresti võib ilm muutuda, oletame, et ma elan veel 60 aastat, kas ma teoreetiliselt võiksin näha drastilisi muutusi Eesti kliimas võrreldes tänasega.

(Loodan sisimas, et kui ma olen vana, siis veebruaris võib päevitada)

Toivo, 27.02.2013 22:43
Tahaksin oma pojale natuke algteadmisi edasi anda,

Kas oskaksid nõu anda:
Kuidas ise kodus baromeetrit ehitada? Ja kuidas sellega ilma ennustada?

Tore oleks ka kui saaksid natuke nõu anda koduse ilma ennustamise kohta, noh näiteks lindude järgi, mingid näpunäited tuleksid kasuks.

Jälgin ka su blogi, ilmast ja jutust väga ei hooligi, aga pildid on hästi vahvad.

Toivo

Niina, 27.02.2013 22:56
Vasta palun Jüri, kui oskad.

Elan Tartus alates sügisest, olen üliõpilane.

Küsimus on naljakas rohekas pilves, mis kaubamaja poolt vaadatuna on tigu torni taga, kusagil seal kandis. MIllega tegemist on, küsin, sest see pilv on koguaeg seal kohal ja ma ei mõista, kas seal on UFO'd või on tegemist salajase tuumajaamaga.

Jüri K., 28.02.2013 01:49
1. Kliimat ei osata eriti prognoosida, seetõttu ei saa anda ka konkreetset vastust. Üks stsenaarium on selline, et sagedamini hakkab olema Kesk-Euroopa talvesid, mis on püsiva lumikatteta ja veerohked.
2. Koduse ilmajaama ülesannetes ajab asja ära burromeeter: http://www.aai.ee/~andres/weathergifs/ilmajaam.html
Baromeetri saab teha tühjast metallkarbist või plastikpudelist. Täpsed õpetused on siin: http://www.rmets.org/weather-and-climate/observing/make-barometer
3. Päevasel ajal ei ole seal midagi püsivat, aga pimeda ajal, kui ilm on pilves, siis peegeldub lihtsalt valgus pilvedelt.

Pets, 28.02.2013 10:23
Hei, kas nüüd jääbki temperatuur üle nulli, või prognoositakse veel külma ilma.

Jüri K., 28.02.2013 13:46
Eestis võib temperatuuri püsivalt üle nulli oodata alles mais. Kuni sinnamaani on igal aastal veel lumesadusid, öökülmasid jne. Mõnel aastal kestavad öökülmad isegi juuni keskpaigani.
Praegu kestab ikka talv. Paaripäevane talvine sula ei tee veel kevadet. Märts on Eesti enamasti talvekuu, nii ka sel aastal.
Suurem külm või isegi kerge pakane jõuab Eestisse nädalavahetuseks, kui külma tuleb ilmselt kõikjal 10-20 kraadi, kui öösel on selge ja vaikne, võib nädala alguses ka kuni -25°C olla. Seejärel läheb veidi soojemaks, aga suuremat sula ilmselt ei tule.
Eriti karmi pakase võimalus (-30°...-35°C) on märtsi keskel, kui Eestit võib hakata mõjutama Gröönimaa antitsüklon. Selle pakase saabumine pole hetkel veel kindel.

1-10 11-20 21-30 31-40 41-50 51-60 61-70 71-80 81-90 91-100 101-110 111-120 121-130 131-140 141-150 151-160 161-170 171-180 181-190 191-200 201-210 211-220 221-230 231-240 241-250 251-260 261-270 271-280 281-290 291-300 301-310 311-320 321-330 331-340 341-350 351-360 361-370 371-380 381-390 391-400 401-410 411-420 421-430 431-440 441-450 451-460 461-470 471-480 481-490 491-500 501-510 511-520 521-530 531-540 541-550 551-560 561-570 571-580 581-590 591-600 601-610 611-620 621-630 631-640 641-650 651-660 661-670 671-680 681-690 691-700 701-710 711-720 721-730 731-740 741-750 751-760 761-770 771-780 781-790 791-800 801-810 811-820 821-830 831-840 841-850 851-860 861-870 871-880 881-890 891-900 901-910 911-920 921-930 931-940 941-950 951-960 961-970 971-980 981-990 991-1000 1001-1010 1011-1020 1021-1030 1031-1040 1041-1050 1051-1060 1061-1070 1071-1080 1081-1090 1091-1100 1101-1110 1111-1120 1121-1130 1131-1140 1141-1150 1151-1160 1161-1170 1171-1180 1181-1190 1191-1200 1201-1210 1211-1220 1221-1230 1231-1240 1241-1250 1251-1260 1261-1270 1271-1280 1281-1290 1291-1300 1301-1310 1311-1320 1321-1330 1331-1340 1341-1350 1351-1360 1361-1370 1371-1380 1381-1390 1391-1400 1401-1410 1411-1420 1421-1430 1431-1440 1441-1450 1451-1460 1461-1470 1471-1480 1481-1490 1491-1500 1501-1510 1511-1520 1521-1530 1531-1540 1541-1550 1551-1560 1561-1570 1571-1580 1581-1590 1591-1600 1601-1610 1611-1620 1621-1630 1631-1640 1641-1650 1651-1660 1661-1670 1671-1680

Nimi:

E-mail:

Kommentaar:

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam