•  

Esita Jürile meteoroloogiaalaseid küsimusi!

Sorteerimine:   Vanemad eespool   Uuemad eespool

1-10 11-20 21-30 31-40 41-50 51-60 61-70 71-80 81-90 91-100 101-110 111-120 121-130 131-140 141-150 151-160 161-170 171-180 181-190 191-200 201-210 211-220 221-230 231-240 241-250 251-260 261-270 271-280 281-290 291-300 301-310 311-320 321-330 331-340 341-350 351-360 361-370 371-380 381-390 391-400 401-410 411-420 421-430 431-440 441-450 451-460 461-470 471-480 481-490 491-500 501-510 511-520 521-530 531-540 541-550 551-560 561-570 571-580 581-590 591-600 601-610 611-620 621-630 631-640 641-650 651-660 661-670 671-680 681-690 691-700 701-710 711-720 721-730 731-740 741-750 751-760 761-770 771-780 781-790 791-800 801-810 811-820 821-830 831-840 841-850 851-860 861-870 871-880 881-890 891-900 901-910 911-920 921-930 931-940 941-950 951-960 961-970 971-980 981-990 991-1000 1001-1010 1011-1020 1021-1030 1031-1040 1041-1050 1051-1060 1061-1070 1071-1080 1081-1090 1091-1100 1101-1110 1111-1120 1121-1130 1131-1140 1141-1150 1151-1160 1161-1170 1171-1180 1181-1190 1191-1200 1201-1210 1211-1220 1221-1230 1231-1240 1241-1250 1251-1260 1261-1270 1271-1280 1281-1290 1291-1300 1301-1310 1311-1320 1321-1330 1331-1340 1341-1350 1351-1360 1361-1370 1371-1380 1381-1390 1391-1400 1401-1410 1411-1420 1421-1430 1431-1440 1441-1450 1451-1460 1461-1470 1471-1480 1481-1490 1491-1500 1501-1510 1511-1520 1521-1530 1531-1540 1541-1550 1551-1560 1561-1570 1571-1580 1581-1590 1591-1600 1601-1610 1611-1620 1621-1630 1631-1640 1641-1650 1651-1660 1661-1670 1671-1680

Jüri K., 03.03.2013 22:03
Keeristorm on laiem ja üldisem mõiste. Isegi orkaane, mis sarnanevad kolossaalse keerleva heliplaadiga, arvatakse vahel keeristormide hulka. Tornaadod on väikesemõõdulised pilvedega seotud õhukeerised, jagunedes väga mitmeks alamliigiks. Kõige üldisemalt on olemas mesotsüklonaalsed tornaadod, mis on potentsiaalselt kõige ohtlikumad ja keskeltläbi palju leebemad mittemesotsüklonaalsed tornaadod, mille hulka kuuluvad nii maa- kui vesipüksid.

Mikk, 03.03.2013 23:13
Jüri, kas äikse tugevust ja intensiivsust on võimalik ette ennustada?

Jüri K., 03.03.2013 23:36
Äikese tugevus on seotud pilvede tippude kõrguse ja pilves olevate tõusvate õhuvoolude kiirusega: mida kõrgema/mida tugevamad, seda ägedam äike. Seega tuleks prognoosida esiteks konvektsioonitasapinna kõrgus ja teiseks õhumassi potentsiaalne energia (CAPE). Need annavad juba mingit aimu, mis võib toimuma hakata, kuid arvestama peab, et kui CIN on liiga suur, siis energia ei vallandu ja pole ka mingit äikest. Samuti peab õhumassis olema niiskust, et oleks midagi, mis saaks kondenseeruda. Kui niiskust on liiga vähe, siis võib kondensatsioonitasapind asuda nii kõrgel, et esmased konvektsioonivoolud ei ulatugi nii kõrgele.
Eelneva jutu selgituseks: http://ilmjainimesed.blogspot.com/2012/09/konvektsioon-29-juuli-hommikul-ja-seos.html

Priit Kask, 03.03.2013 23:43
Hei, siin jälle Priit.

Tahaks seekord küsida et kas tuulekiirus on vahetult maa lähedal sama suur, kui atmosfääri lähedal, või see on vastavalt kõrguse kasvule siiski erinev?

Priit Kask, 03.03.2013 23:43
Eeldades et maapeal pole otsesid takistusi ja tuul liigub vabalt.

Jüri K., 03.03.2013 23:54
Jah, ikka muutub kõrgusega. Kuna aluspinnast eemaldudes ebatasasuste, nagu rohi, lainetus merel jne mõju väheneb (hõõrdumine), siis keskmine tuulekiirus kasvab. Tuule kiiruse kasv aeglustub kõrgusega kiiresti ja on enam-vähem lineaarne sajast meetrist kõrgemal.

Mart, 04.03.2013 11:45
Kas on siis ikkagi tõsi, et kui lagedal joosta siis kui torm ja äike on saad kindlasti äikesega pihta?

MIks?

Leena, 04.03.2013 11:48
MIks tuul tolmu üles "keerutab", tuul peaks ju otse puhuma, küsimus tekkis Priidu küsimusest.

Kärt, 04.03.2013 11:57
Jüri hea, vasta, mis on pilvede tippkiirus, sõitsin just autoga maanteel ühe pilvega võidu, tahaks teada kui kiiresti nad liikuda võivad.

Jüri K., 04.03.2013 14:36
1. Äikese ohtlikkusest on pikemalt siin: http://www.horisont.ee/node/1172 ja siin: http://web.zone.ee/eav/01onv2lk.htm
2. Tuul on õhu(osakeste) suunatud liikumine. Järelikult avaldab tuul takistustele rõhku, mistõttu suudab näiteks kergemad objektid kaasa haarata. Samuti pole aluspinna ebatasasuste tõttu tuul kunagi sirgjooneline, vaid alati suuremal või vähemal määral turbulentne, nii et suudab endaga tolmu jms kaasa haarata ja õhku paisata.
3. Pilved liiguvad sama kiiresti kui õhk nende kõrgusel. Üldjoontes suuremas kõrguses liigub õhk kiiremini. Kõige suuremad kiirused meie laiustel on jugavooludes, mis asuvad tropopausi lähedal. Seal võib õhu liikumise kiirus üle 100 m/s olla.
Mõned pilved asuvad otse aluspinna kohal (udu), mistõttu eriti kiiresti need ilmselt ei liigu, kuni mõni m/s. Tugeva tuulega udu tavaliselt pole. Aga teised pilved, nagu kiudpilved, asuvad tropopausi lähedal ja võivad seega liikuda jugavoolus, st üle 100 m/s. Pilvede liikumise kiiruse hindamisel peab arvestama pilvede kaugust, sest võrdsete kiiruste korral näivad kaugemad objektid aeglasemalt liikuvat, nii ka pilvedega. Kui kiudpilvede liikumine on silmaga selgesti nähtav, siis on üpris tõenäoline, et need liiguvad vähemalt 40-50 m/s.

1-10 11-20 21-30 31-40 41-50 51-60 61-70 71-80 81-90 91-100 101-110 111-120 121-130 131-140 141-150 151-160 161-170 171-180 181-190 191-200 201-210 211-220 221-230 231-240 241-250 251-260 261-270 271-280 281-290 291-300 301-310 311-320 321-330 331-340 341-350 351-360 361-370 371-380 381-390 391-400 401-410 411-420 421-430 431-440 441-450 451-460 461-470 471-480 481-490 491-500 501-510 511-520 521-530 531-540 541-550 551-560 561-570 571-580 581-590 591-600 601-610 611-620 621-630 631-640 641-650 651-660 661-670 671-680 681-690 691-700 701-710 711-720 721-730 731-740 741-750 751-760 761-770 771-780 781-790 791-800 801-810 811-820 821-830 831-840 841-850 851-860 861-870 871-880 881-890 891-900 901-910 911-920 921-930 931-940 941-950 951-960 961-970 971-980 981-990 991-1000 1001-1010 1011-1020 1021-1030 1031-1040 1041-1050 1051-1060 1061-1070 1071-1080 1081-1090 1091-1100 1101-1110 1111-1120 1121-1130 1131-1140 1141-1150 1151-1160 1161-1170 1171-1180 1181-1190 1191-1200 1201-1210 1211-1220 1221-1230 1231-1240 1241-1250 1251-1260 1261-1270 1271-1280 1281-1290 1291-1300 1301-1310 1311-1320 1321-1330 1331-1340 1341-1350 1351-1360 1361-1370 1371-1380 1381-1390 1391-1400 1401-1410 1411-1420 1421-1430 1431-1440 1441-1450 1451-1460 1461-1470 1471-1480 1481-1490 1491-1500 1501-1510 1511-1520 1521-1530 1531-1540 1541-1550 1551-1560 1561-1570 1571-1580 1581-1590 1591-1600 1601-1610 1611-1620 1621-1630 1631-1640 1641-1650 1651-1660 1661-1670 1671-1680

Nimi:

E-mail:

Kommentaar:

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam