•  

Esita Jürile meteoroloogiaalaseid küsimusi!

Sorteerimine:   Vanemad eespool   Uuemad eespool

1-10 11-20 21-30 31-40 41-50 51-60 61-70 71-80 81-90 91-100 101-110 111-120 121-130 131-140 141-150 151-160 161-170 171-180 181-190 191-200 201-210 211-220 221-230 231-240 241-250 251-260 261-270 271-280 281-290 291-300 301-310 311-320 321-330 331-340 341-350 351-360 361-370 371-380 381-390 391-400 401-410 411-420 421-430 431-440 441-450 451-460 461-470 471-480 481-490 491-500 501-510 511-520 521-530 531-540 541-550 551-560 561-570 571-580 581-590 591-600 601-610 611-620 621-630 631-640 641-650 651-660 661-670 671-680 681-690 691-700 701-710 711-720 721-730 731-740 741-750 751-760 761-770 771-780 781-790 791-800 801-810 811-820 821-830 831-840 841-850 851-860 861-870 871-880 881-890 891-900 901-910 911-920 921-930 931-940 941-950 951-960 961-970 971-980 981-990 991-1000 1001-1010 1011-1020 1021-1030 1031-1040 1041-1050 1051-1060 1061-1070 1071-1080 1081-1090 1091-1100 1101-1110 1111-1120 1121-1130 1131-1140 1141-1150 1151-1160 1161-1170 1171-1180 1181-1190 1191-1200 1201-1210 1211-1220 1221-1230 1231-1240 1241-1250 1251-1260 1261-1270 1271-1280 1281-1290 1291-1300 1301-1310 1311-1320 1321-1330 1331-1340 1341-1350 1351-1360 1361-1370 1371-1380 1381-1390 1391-1400 1401-1410 1411-1420 1421-1430 1431-1440 1441-1450 1451-1460 1461-1470 1471-1480 1481-1490 1491-1500 1501-1510 1511-1520 1521-1530 1531-1540 1541-1550 1551-1560 1561-1570 1571-1580 1581-1590 1591-1600 1601-1610 1611-1620 1621-1630 1631-1640 1641-1650 1651-1660 1661-1670 1671-1680

Ken, 04.03.2013 14:48
Olen su blogi jälginud, ja tean, et sa korraldad äikesejahte.

Ise tegelen hobikorras fotograafiaga. Äkki oskad nõu anda, kuidas on hea välku pildistada. Olen seda ise palju kordi üritanud, kud tulutult.

Jüri K., 04.03.2013 16:08
Jah, äikesejahte olen juba 2009. a-st teinud. Need on senini alati väga huvitavad ja harivad olnud, kuid ei tohi unustada ettevaatust.

Välgu pildistamiseks on vaja äikest. Ma ei tea, kas äikese prognoosimise vastu on huvi, kuid sel juhul http://ilmjainimesed.blogspot.com/2012/09/konvektsioon-29-juuli-hommikul-ja-seos.html ja http://ilm.pri.ee/%C3%A4ikese-ennustus, küllaga on kindlasti vaja näpunäiteid äikese jälgimise kohta: http://www.ilm.ee/index.php?46113
Välkude pildistamisel võiks alustada maastiku valikust: kas soovitakse mingit lagedat heinamaa/põldu, metsasemat ala või mõnd veekogu. Seega võiks selle juba ette valmis mõelda, et pärast ei hakkaks kahetsema, miks ei läinud paremasse kohta vms.
Välk on lühiajaline nähtus, mistõttu reaktsioon pole piisavalt kiire, et välku nähes jõuaks piisavalt kiiresti päästiknuppu vajutada ja välk niiviisi jäädvustada. Seetõttu on välke lihtsam jäädvustada pimeda ajal, sest siis saab kasutada pikka säriaega. Sel juhul on oluline muidugi kindel pind, et kaamera ei liiguks säritamise ajal, rangelt soovituslik oleks statiiv.
Päris pimeda ajal saab kasutada pikka säriaega, mida võib olenevalt kaamerast valida kindla väärtuse alusel või kasutada bulb režiimi (värinavabaks kasutamiseks pole tegelikult tarvis distantspäästikut, sest igal fotoaparaadil on olemas iseavaja ehk nn selftimer, ent kasutama peaks siiski peegli eellukustust). Säriaeg tuleb panna lühem siis, kui välkude sagedus on kõrge ja soovitakse vähem või üksikvälke jäädvustada ja pikem siis, kui välke on harva või tahetakse korraga paljusid välke jäädvustada.
Kui valitseb hämarus, võib hea tulemuse anda 8- või 10-stopiste neutraalhallide filtrite kasutamine. Valge ajal pole soovitatav pika säriaja kasutamiseks objektiivi ette võimalikult palju filtreid kinnitada, sest liigne klaas vähendab foto kvaliteeti tavaliselt märkimisväärselt. Seega valgemal ajal tuleks pikkade säriaegade (üle 2 sekundi) asemel kasutada näiteks sarivõtet või kui nähtavate välkude sagedus on kõrge, võib hea tulemuse saada ka ainult päästiknupu sagedase vajutamisega, kuid see väsitab ja piltide hulk on meeletu, mis tuleb hiljem ju kõik läbi vaadata.
Selleks, et fotodel poleks liigselt müra, tuleb valida õige tundlikkus, mis võiks olla näiteks 100. Ava võiks olla f8 või f11, kui on hämar või välgud on lähedal, siis isegi f22.
Pildistamisel tasub keskenduda ühte konkreetsesse kohta. Selle eelduseks on see, et välgud tekivad enam-vähem ühes ja samas suunas. See on tõenäolisem siis, kui äike on veel kaugel. Lähemale tulles võivad tekkida välgud palju laiema nurga vahemikus. Tavaliselt on siis äike ka ohtlikult lähedal ja tuleks liikuda ohutusse kohta (näiteks autosse). Ohutus ikka ennekõike!
Kõige paremaks fookuskauguseks välkude pildistamisel tundub olevat 24-100 mm. Sel juhul ei jää tavaliselt välk või välgud liiga väikeselt kaadrisse ja hiljem saab kasutada kadreerimist.
Kui oluline on kaamera horisontaalseks saamine, siis võiks kaasas olla lood, et statiiv oleks täiesti rõhtsalt. Muidugi saab loodita ka enam-vähem, eriti arvestades, et horisondi saab "õigeks" keerata hiljem arvutis.

Maie, 04.03.2013 21:59
Tere jälle,

Pean ütlema, et sinu pakutud sõnadest oli tunnis väga palju kasu, meil tekkis kohe elav arutelu. Läbi naljakate oskussõnade sain tunni palju elavamaks muuta.

Igatahes palju tänu ja tervisi.

Maie

Jaan, 04.03.2013 22:02
Millest tuleneb see, et tuul undab ja ulub, kui tugev torm on?

Jüri K., 04.03.2013 23:00
See on hea, kui leidsite midagi kasulikku ja/või huvitavat.

Tuul tekitab objektidest möödumisel õhu võnkumist, näiteks tuule eest varjatud kohas tekib madalama rõhuga ala, kuhu liigub osa õhku, tekitades keeriseid, pinnaga kokkupuutudes või voogude põrkumisel heli. Vihin tekib näiteks väikeste turbulentsete keeriste tõttu.

K., 05.03.2013 10:20
Küsiksin, vikerkaarte kohta, vikerkaared on ju ilmastikunähtus. Nimelt, kas on esiteks võimalik vikerkaar, mis pole mitte kaar vaid ring õhus, kas vikerkaar peab alati olema kaarjas. Teiseks, kas vikerkaare otsad ulatuvad maapinnani?

Jüri K., 05.03.2013 12:15
Vikerkaar on täisring, mida maapealne vaatleja näeb horisondi tõttu ainult osaliselt. Selleks, et täisringi näha, tuleb liikuda piisavalt kõrgele. Seega läheb vikerkaar horisondist allpool edasi, mis on aga vaatleja asukohast tulenevalt tavaliselt varjatud.
Vikerkaare kuju sõltub veetilkade kujust. Kui need on deformeeritud, siis on seda ka vikerkaar, aga tavaliselt ei osata seda vaadata.
Rohkem infot: http://ilmjainimesed.blogspot.com/2012/09/vikerkaar-ja-veetilgad.html
http://www.horisont.ee/node/1168
http://www.horisont.ee/node/1963

K., 05.03.2013 13:31
Järelikult lennukist on võimalik näha vikerringi?

Joonas, 05.03.2013 13:34
Märkasin küsijate seas nime Tormi, kas oskad veel esile tuua mõne meteoroloogilise nime?

Jüri K., 05.03.2013 15:02
See pole vikerring, vaid vikerkaar. Vikerkaar on alati täisring (kui päris täpne olla, siis olenevalt veetilkade kujust võib see ring olla deformeerunud), kuid maapealne vaatleja näeb vikerkaart ainult osaliselt. Osaline ring on kaar, millest ka vikerkaare nimetus. Füüsikaliselt oleks korrektsem ehk tõesti vikerring, nagu oleks õigem öelda näiteks külmal päeval väljahingamise korral tekkiva kondensatsiooniprodukti kohta hingeudu, mitte hingeaur. Aga jah, vikerkaart täielikult on võimalik näha kõrgetest kohtadest, ka lennukilt.

Mõnedel loodusrahvastel on atmosfäärinähtustele viitavaid nimesid õige palju. Eestis võib lisaks Tormile nimetada ju ka Tuulit või Pilvit. Viimast nime kandis näiteks legendaarne sünoptik Pilvi Kirsi-Tomberg. Veel võiks mainida järgmisi nimesid: Eha, Koit, Uku, Maru ja isegi Sula (viimane on naisenimi).

1-10 11-20 21-30 31-40 41-50 51-60 61-70 71-80 81-90 91-100 101-110 111-120 121-130 131-140 141-150 151-160 161-170 171-180 181-190 191-200 201-210 211-220 221-230 231-240 241-250 251-260 261-270 271-280 281-290 291-300 301-310 311-320 321-330 331-340 341-350 351-360 361-370 371-380 381-390 391-400 401-410 411-420 421-430 431-440 441-450 451-460 461-470 471-480 481-490 491-500 501-510 511-520 521-530 531-540 541-550 551-560 561-570 571-580 581-590 591-600 601-610 611-620 621-630 631-640 641-650 651-660 661-670 671-680 681-690 691-700 701-710 711-720 721-730 731-740 741-750 751-760 761-770 771-780 781-790 791-800 801-810 811-820 821-830 831-840 841-850 851-860 861-870 871-880 881-890 891-900 901-910 911-920 921-930 931-940 941-950 951-960 961-970 971-980 981-990 991-1000 1001-1010 1011-1020 1021-1030 1031-1040 1041-1050 1051-1060 1061-1070 1071-1080 1081-1090 1091-1100 1101-1110 1111-1120 1121-1130 1131-1140 1141-1150 1151-1160 1161-1170 1171-1180 1181-1190 1191-1200 1201-1210 1211-1220 1221-1230 1231-1240 1241-1250 1251-1260 1261-1270 1271-1280 1281-1290 1291-1300 1301-1310 1311-1320 1321-1330 1331-1340 1341-1350 1351-1360 1361-1370 1371-1380 1381-1390 1391-1400 1401-1410 1411-1420 1421-1430 1431-1440 1441-1450 1451-1460 1461-1470 1471-1480 1481-1490 1491-1500 1501-1510 1511-1520 1521-1530 1531-1540 1541-1550 1551-1560 1561-1570 1571-1580 1581-1590 1591-1600 1601-1610 1611-1620 1621-1630 1631-1640 1641-1650 1651-1660 1661-1670 1671-1680

Nimi:

E-mail:

Kommentaar:

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam