•  

Esita Jürile meteoroloogiaalaseid küsimusi!

Sorteerimine:   Vanemad eespool   Uuemad eespool

1-10 11-20 21-30 31-40 41-50 51-60 61-70 71-80 81-90 91-100 101-110 111-120 121-130 131-140 141-150 151-160 161-170 171-180 181-190 191-200 201-210 211-220 221-230 231-240 241-250 251-260 261-270 271-280 281-290 291-300 301-310 311-320 321-330 331-340 341-350 351-360 361-370 371-380 381-390 391-400 401-410 411-420 421-430 431-440 441-450 451-460 461-470 471-480 481-490 491-500 501-510 511-520 521-530 531-540 541-550 551-560 561-570 571-580 581-590 591-600 601-610 611-620 621-630 631-640 641-650 651-660 661-670 671-680 681-690 691-700 701-710 711-720 721-730 731-740 741-750 751-760 761-770 771-780 781-790 791-800 801-810 811-820 821-830 831-840 841-850 851-860 861-870 871-880 881-890 891-900 901-910 911-920 921-930 931-940 941-950 951-960 961-970 971-980 981-990 991-1000 1001-1010 1011-1020 1021-1030 1031-1040 1041-1050 1051-1060 1061-1070 1071-1080 1081-1090 1091-1100 1101-1110 1111-1120 1121-1130 1131-1140 1141-1150 1151-1160 1161-1170 1171-1180 1181-1190 1191-1200 1201-1210 1211-1220 1221-1230 1231-1240 1241-1250 1251-1260 1261-1270 1271-1280 1281-1290 1291-1300 1301-1310 1311-1320 1321-1330 1331-1340 1341-1350 1351-1360 1361-1370 1371-1380 1381-1390 1391-1400 1401-1410 1411-1420 1421-1430 1431-1440 1441-1450 1451-1460 1461-1470 1471-1480 1481-1490 1491-1500 1501-1510 1511-1520 1521-1530 1531-1540 1541-1550 1551-1560 1561-1570 1571-1580 1581-1590 1591-1600 1601-1610 1611-1620 1621-1630 1631-1640 1641-1650 1651-1660 1661-1670 1671-1680

Kalle, 06.03.2013 00:16
Hei, mul tekkis küsimus lennukite kohta. Kuidas saavad lennukid pilvedest läbi lennata, kui nii kõrgel õhus on tavaliselt väga külm (lennukiga sõites olen tähele pannud isegi -50 kraadist temperatuuri), vesi ju külmub, pilvedes on palju vee osakesi. MIks lennukid siis vastu neid jääkamakaid ei põrka?

Jüri K., 06.03.2013 00:49
Jääkristallid on väikesed ainekübemed, mis saavad õhus liikuda. Seega, kui lennuk või mingi muu objekt läbi pilvede lendab, siis liiguvad ühes õhuga need ainekübemed objekti teelt ära. Osakesed võiksid teoreetiliselt küll kasvada väga suureks, aga nad langevad enne pilvest välja. Enamasti pole ju rahe suurem kui 2-3 cm, ainult üliharva rohkem.

Heidi, 06.03.2013 10:16
Kas kui vesi jäätub, siis mingil moel on looduses võimalik, et jäätuvad ka lained, tavaliselt jäätuvad tiigid küll "siledalt", kuid kas mingitel tingimustel saavad ka lained jääätuda?

Jüri K., 06.03.2013 12:00
Laine näitab vee liikumist küllalt suurel määral. Kui temperatuur on piisavalt madal, siis tekivad ka lainetuse korral jääkristallid, kuid sel juhul moodustub rasvjää või jääsupp. Need summutavad juba üsna hästi lainetust ja seetõttu jäätumine kiireneb. Kui külma väga palju pole ja lainetus on tugev, siis jäätumist esialgu praktiliselt pole.
Külmade ja tuuliste ilmadega saab seda ka Eestis jälgida. Pilte jää algliikidest on näha siin: http://www.ilm.ee/index.php?45409

Pets, 06.03.2013 12:24
Kas ja kuidas saaks ligi statistilistele andmetele tuulekiiruse kohta läbi aegade.

MInd väga huvitab, kas 20 aastat tagasi oli ilm oluliselt tuulevaiksem? Mulle tundub küll, et oli, siis kui ma noorem olin.

Jüri K., 06.03.2013 14:21
Kuni 2003. a-ni saab minna EMHI praegu veel Internetis kättesaadavates andmebaasides, kuid kaugemale minnes tuleb vastavad andmed tellida EMHI klienditeeninduse osakonna kaudu.
On tehtud uurimusi tuule ja laiemalt tsirkulatsiooni kohta. Nendest kokkuvõtteid saab vaadata näiteks http://www.emhi.ee/index.php?ide=26,887,1105,1110
http://www.emhi.ee/index.php?ide=26,887,1105,1116
http://www.emhi.ee/index.php?ide=26,887,1105,1130
http://www.emhi.ee/index.php?ide=26,887,1285,1289
http://www.emhi.ee/index.php?ide=26,887,1418,1423
Ma ei tea, kas leiate sealt midagi, aga ehk mingeid vihjeid on siiski. Kui täpsemalt soovite teada, siis tuleb välja otsida näiteks viidatud kokkuvõtetele aluseks olnud uurimused või tellida andmed EMHIst.

õpilane, 06.03.2013 19:04
Tere! Loodetavasti on minu küsimus natukenegi teemasse, kuid ei puuduta Eesti ilma. Ma teen referaati Washington D.C. kohta ja olen jõudnud selle linna kliima juurde. Milline siis on õigupoolest USA pealinna kliima? Vaatasin, et seal võib igas kuus olla temperatuure +25 ja talvel võib olla ka -25 jaanuaris ja veebruaris. Vikipeedia ütleb, et seal on niiske subtroopiline kliima, aga õpetaja ütleb, et seal on parasvöötme kliima. Ma olen täielikus segaduses, ei tea nüüd mida kirjutada. Niiske subtroopika on ju nt Sotšis, Taiwanis jne seal kasvavad ka palmid ja muud subtroopilised taimed. Washingtonis ei kasva ju palme ja taimestik on sarnane Euroopale, ometi ütleb Vikipeeida, et seal on subtroopika. Kuidas nii võimalik on? Ja kuidas saab Washingtonis olla veebruaris nii -25 kui ka +25, kui ta ei ole ju mandriline kliima???? Kui ta oleks mereline, siis ei saaks ju olla nii suuri kõikumisi. Jüri, palun kas saaksid mulel selgitada ja nõu anda. Aitäh ette!!

õpilane, 06.03.2013 19:07
Jätkuks, Kas Euroopas on kohti, mis sarnaneks Washingtoni kliimaga, ja kas Põhja-Ameerikas on kohti, mille kliima sarnaned üks-üheselt Eesti kliimaga. ON äkki näiteid ja linke?

õpilane, 06.03.2013 19:22
The Köppen definition of a humid subtropical climate is for the coldest month's mean temperature to be between −3 °C (26.6 °F) and 18 °C (64.4 °F), and the warmest month to be above 22 °C (71.6 °F).

Kui meil peaks teoreetiliselt juhtuma, et aasta külmimal kuul on keskmine -3 ja soojemal +22 (mis on Eesti puhul vägagi reaalne), siis kas Köppeni järgi kuuluksime ka niiskesse subtroopikasse???

Jüri K., 06.03.2013 21:50
Alustame laiuskraadist. Washington D.C. asub samal laiuskraadil, kus keskeltläbi Vahemeri, näiteks Roomast isegi veidi lõuna pool. Pole ime, et seal on märksa soojem, kui näiteks meil Eestis.
Kliimat iseloomustavad ka äärmused. Ei tohi ajada pikaajalisi keskmisi segi äärmustega. Geograafilisest asukohast tulenevalt võib Washington D.C.-s ka südatalvel mõnel äärmuslikul juhul olla südasuviselt soe ja teise äärmusena olla pakane. Aga need on äärmused, mitte aga midagi iseloomulikku ja tavalist. Samamoodi on jaanuaris Eestis -40°C üheks ja +10°C teiseks äärmuseks. See aga pole siiski tavaline ega näita, et Eestis võiks tegu olla lähisarktilise kliimaga või hoopis sooja parasvöötmega.
Seega, kui andmed võtta wikist, lähtuda average high-st ja average low-st ning siis ei tohiks sääraseid arusaamatusi juhtuda. Washington D.C.-s on Köppeni-Geigeri botaanilise klassifikatsiooni järgi niiske mõõdukalt soe (või ka niiske lähistroopiline) palava suvega kliima. Otsides sarnaseid kohti mujal maailmas, siis võiks vaadata Cfa alasid http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/a/ae/Koppen_World_Map_Cwa_Cfa.png
Eestis on Köppeni järg kliimatüübiksi Dfb – niiske mandrikliima jaheda suvega. NB! Saari käsitletakse Köppeni järgi Cfb kliimatüübi all. See on parasvöötme lääneranniku kliima ning on iseloomulik Lääne-Euroopale.

1-10 11-20 21-30 31-40 41-50 51-60 61-70 71-80 81-90 91-100 101-110 111-120 121-130 131-140 141-150 151-160 161-170 171-180 181-190 191-200 201-210 211-220 221-230 231-240 241-250 251-260 261-270 271-280 281-290 291-300 301-310 311-320 321-330 331-340 341-350 351-360 361-370 371-380 381-390 391-400 401-410 411-420 421-430 431-440 441-450 451-460 461-470 471-480 481-490 491-500 501-510 511-520 521-530 531-540 541-550 551-560 561-570 571-580 581-590 591-600 601-610 611-620 621-630 631-640 641-650 651-660 661-670 671-680 681-690 691-700 701-710 711-720 721-730 731-740 741-750 751-760 761-770 771-780 781-790 791-800 801-810 811-820 821-830 831-840 841-850 851-860 861-870 871-880 881-890 891-900 901-910 911-920 921-930 931-940 941-950 951-960 961-970 971-980 981-990 991-1000 1001-1010 1011-1020 1021-1030 1031-1040 1041-1050 1051-1060 1061-1070 1071-1080 1081-1090 1091-1100 1101-1110 1111-1120 1121-1130 1131-1140 1141-1150 1151-1160 1161-1170 1171-1180 1181-1190 1191-1200 1201-1210 1211-1220 1221-1230 1231-1240 1241-1250 1251-1260 1261-1270 1271-1280 1281-1290 1291-1300 1301-1310 1311-1320 1321-1330 1331-1340 1341-1350 1351-1360 1361-1370 1371-1380 1381-1390 1391-1400 1401-1410 1411-1420 1421-1430 1431-1440 1441-1450 1451-1460 1461-1470 1471-1480 1481-1490 1491-1500 1501-1510 1511-1520 1521-1530 1531-1540 1541-1550 1551-1560 1561-1570 1571-1580 1581-1590 1591-1600 1601-1610 1611-1620 1621-1630 1631-1640 1641-1650 1651-1660 1661-1670 1671-1680

Nimi:

E-mail:

Kommentaar:

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam