•  

Esita Jürile meteoroloogiaalaseid küsimusi!

Sorteerimine:   Vanemad eespool   Uuemad eespool

1-10 11-20 21-30 31-40 41-50 51-60 61-70 71-80 81-90 91-100 101-110 111-120 121-130 131-140 141-150 151-160 161-170 171-180 181-190 191-200 201-210 211-220 221-230 231-240 241-250 251-260 261-270 271-280 281-290 291-300 301-310 311-320 321-330 331-340 341-350 351-360 361-370 371-380 381-390 391-400 401-410 411-420 421-430 431-440 441-450 451-460 461-470 471-480 481-490 491-500 501-510 511-520 521-530 531-540 541-550 551-560 561-570 571-580 581-590 591-600 601-610 611-620 621-630 631-640 641-650 651-660 661-670 671-680 681-690 691-700 701-710 711-720 721-730 731-740 741-750 751-760 761-770 771-780 781-790 791-800 801-810 811-820 821-830 831-840 841-850 851-860 861-870 871-880 881-890 891-900 901-910 911-920 921-930 931-940 941-950 951-960 961-970 971-980 981-990 991-1000 1001-1010 1011-1020 1021-1030 1031-1040 1041-1050 1051-1060 1061-1070 1071-1080 1081-1090 1091-1100 1101-1110 1111-1120 1121-1130 1131-1140 1141-1150 1151-1160 1161-1170 1171-1180 1181-1190 1191-1200 1201-1210 1211-1220 1221-1230 1231-1240 1241-1250 1251-1260 1261-1270 1271-1280 1281-1290 1291-1300 1301-1310 1311-1320 1321-1330 1331-1340 1341-1350 1351-1360 1361-1370 1371-1380 1381-1390 1391-1400 1401-1410 1411-1420 1421-1430 1431-1440 1441-1450 1451-1460 1461-1470 1471-1480 1481-1490 1491-1500 1501-1510 1511-1520 1521-1530 1531-1540 1541-1550 1551-1560 1561-1570 1571-1580 1581-1590 1591-1600 1601-1610 1611-1620 1621-1630 1631-1640 1641-1650 1651-1660 1661-1670 1671-1680

õpilane, 06.03.2013 22:06
Aga mis siis oleksid need konkreetsed mõõdupuud, mis eristaksid subtroopikat nt lihtsalt soojast parasvöötmest. Kas siis äärmustemperatuuride esinemine ei ole üheks kriteeriumiks? Euroopa ja Ameerika kliima on laiuskraaditi kohutavalt erinev. Vaata nt Halifaxi linn Kanadas 44N, ja mis meil on Euroopas 44 laiuskraadil?? Köppeni käsitlus on minu meelest väga segane. -3 külmima kuu kriteerium on imelik. Subtroopikaga seostub ju aastaringne suhteline soojus ning püsiva lumikatte puudumine. Kui aga talviseks kriteeriumi piiriks on -3, siis on ju lumikate garanteeritud, sest niiskes subtroopikas on ju niiskust selleks piisavalt.

Jüri K., 06.03.2013 23:32
Eestis on samuti olnud ligi 40-kraadist kuumust, Saksamaal on aga mõõdetud ka üle 40 kraadi, kuid ometi on mõlemad parasvöötmes.
Köppeni-Geigeri kliimaklassifikatsioon on botaaniline. Taimestik on indikaator sellest, millise kliimaga on antud piirkonnas tegemist. Kui seda klassifikatsiooni ei oska seostada taimestikuga, siis võivadki mõned asjad tunduda selles süsteemis segased ja arusaamatud. -3°C kriteerium kuu keskmisena on oluline tähendus ka lumikatte seisukohast: stabiilne lumikate on tõenäolisemalt võimalik siis, kui kuu keskmine on -3°C-st madalam.
Mõned klimatoloogid, rohkem küll USA-s, on asendanud -3°C kriteeriumi näiteks 0°C-ga, kuid seda pole rahvusvaheliselt tunnustatud. Eks selle üle võib vaielda, kumb oleks sobivam ja kas üldse.
Kui rääkida piiridest, siis jällegi tuleme tagasi taimestiku juurde. Eestis ei saa näiteks edukalt kasvada soojalembesed (kannatavad minimaalselt -25°C) puud ja põõsad, kuid saavad seda teha näiteks lähistroopikas ja üldjoontes isegi parasvöötme soojas merelises osas.
Niisiis annab Köppeni klassifikatsiooni mõistmisel võtme taimestik. Piiri määrabki selles süsteemis see, millised taimed saavad antud kliimas edukalt kasvada.
Lähis- ehk subtroopikat on ka erisugust. Lähistroopika ei tähenda tingimata seda, et lumi on näiteks talvel midagi haruldast. Mõtleme näiteks kasvõi viimaste lumetormide peale USAs. Nagu eespool selgitatud, siis kuni -3°C-ni kuu keskmisena pole lumikate tavaliselt püsiv.
Kui rääkida ekstreemumitest, siis need on kliima puhul olulised, kuid mitte võrdselt igas klassifikatsioonis. Köppeni puhul on ekstreemumid olulised taimestiku seisukohast, mida selgitasin lühidalt samuti eespool.

õpilane, 07.03.2013 00:04
Aga vaatame Ristna, Vilsandi, seal terve talve keskmine ongi -2 -3 kraadi, ometi iseloomustab neid ikkagi püsiv lumikate. Ma ei ole kohanud, et meil öeldaks " Eesti saarte kliimas püsivat lumikatet ei teki".

Kui rääkida taimestikust, siis Washingtoni linna ei iseloomusta subtroopilise taimestiku kasvamine, just seetõttu, et talvel on suured miinused ja lumi tavalised. Subtroopilised taimed ei taluks temperatuuri langemist -25ni. Isegi -5 -10 on neile tappev. Seetõttu on minu meelest tähtis ka ekstreemumitega arvestamine, eriti Köppeni puhul. Nt Sotšis kasvavad palmid, aga Washingtonis mitte..

Jüri K., 07.03.2013 00:17
Seepärast ei kuulugi saared Dfb, vaid Cfb kliimatüübi alla. Saartel ei ole alati temperatuur -2°C või -3°C, vaid nii mõnelgi talvel madalam. Aga ta kipub jah -3°C juurde jääma (saarte siseosas võib see muide madalam olla, aga selle kohta pole andmeid). Ma saartel ei ela, aga tuttavad, kes elavad saartel ja mere ääres, ütlevad küll, et keskmiselt on lumikate üsna ebapüsiv.
Ma ei rääkinud troopilistest või lähistroopilistest taimedest, vaid soojanõudlikest. Ärge tõlgendage minu öeldut valesti.

õpilane, 07.03.2013 00:21
Aga kas me siis saame rääkida Washingtonist köppeni botaanilise klassifikatsiooni järgi kui subtroopilisest kliimast kui seal ei kasva subtroopilisi taimi. Jälle olen jõudnud sinna, kust alustasin.

Uno, 07.03.2013 00:24
Tänaseks ju kùll nii tugevat tuult ei prognoositud..

õpilane, 07.03.2013 00:41
Veelgi parem näide Köppeni klassifikatsiooni puudulikkusest: New York City. Öeldakse, et on samuti niiske subtroopiline. Minu meelest on seda üldse võimatu kuidagi kategoriseerida. New Yorgis võib olla nii, et on tõsiselt külmad ning lumerohked talved, lund võib sadada novembrist aprillini, aga võib ka olla et talvel pole üldse lund ja sooja +15 kraadi. Suved on enamasti soojad, aga võivad olla ka vilud ja vihmased. Kuidas siis seda kategoriseerida? Mereline ta ka ei ole, sest mere mõju on teisejärguline, kraadikõikumised aasta ringi äärmiselt suured!!! valdavad mandrituuled, mandriliseks ka ei saa pidada, sest ookean on siiski lähedal ning ekstreemumid ei ole püsivad... Subtroopine ei ole tohe kindlasti, ja merelis-mandrilisel skaalal ka ei saa paigutada. Mis kliima siis NYC-s siis on?

Jüri K., 07.03.2013 02:09
Vastan päeval pikemalt. Praegu niipalju, et on teisigi kliimaklassifikatsioone. Köppeni oma on ikkagi hea ja detailne, lihtsalt kui selle valdkonnaga pole tegelenud, näivad arusaamatud kohad puudustena.
Referaadis pole ju vaja tingimata kirjutada, et selle ja selle klassifikatsiooni alusel on säärane kliimatüüp, vaid iseloomustada kliimat. Vastavad andmed on ju olemas ja selle alusel saab võrrelda ka Eestiga.

Eilsest tormist. Tegu oli polaarfrondiga, mille tagalas jõudis kiiresti kohale arktiline õhumass. Sellest ka tugev tuul. Kuna selline tuul oli kitsal alal kohe frondi taga, siis on seda raskem prognoosida. Mitteprognoosimises süüdlase otsimises ei maksa EMHI poole vaadata. Ka FMI prognoosis maksimaalselt 19 m/s. Eksimused, ka suured, on prognooside lahutamatuks osaks.

Ants, 07.03.2013 09:43
1)Hei, kas kuu saab olla kaks korda kuu jooksul täiskuu?
2)Kas kuu saab paista püstise kaarena(püsti nagu u'tähena)?

Jüri K., 07.03.2013 10:49
Jah, saab ikka, sest kuutsükkel on lühem kui 30 päeva. Kui kalendrikuu jooksul on kaks täiskuud, siis nimetatakse teist siniseks kuuks. Viimati oli selline juhus möödunud aasta septembris ja tuleb taas 2015 juulis. On ka selliseid kalendrikuid olnud, kui pole täiskuud täheldatud, viimati 1999. a veebruaris ja uuesti 2018. a veebruaris.
Saab olla küll U-kujuline, olen seda näinud näiteks Kanaaridel. Kuusirp paistab sellisena väikestel laiustel. Kui põhjapoolkera keskmistel ja suurtel laiustel on noorkuu J-kujuline, siis lõunapoolkeral samal laiustel tagurpidi J-kujuline.

1-10 11-20 21-30 31-40 41-50 51-60 61-70 71-80 81-90 91-100 101-110 111-120 121-130 131-140 141-150 151-160 161-170 171-180 181-190 191-200 201-210 211-220 221-230 231-240 241-250 251-260 261-270 271-280 281-290 291-300 301-310 311-320 321-330 331-340 341-350 351-360 361-370 371-380 381-390 391-400 401-410 411-420 421-430 431-440 441-450 451-460 461-470 471-480 481-490 491-500 501-510 511-520 521-530 531-540 541-550 551-560 561-570 571-580 581-590 591-600 601-610 611-620 621-630 631-640 641-650 651-660 661-670 671-680 681-690 691-700 701-710 711-720 721-730 731-740 741-750 751-760 761-770 771-780 781-790 791-800 801-810 811-820 821-830 831-840 841-850 851-860 861-870 871-880 881-890 891-900 901-910 911-920 921-930 931-940 941-950 951-960 961-970 971-980 981-990 991-1000 1001-1010 1011-1020 1021-1030 1031-1040 1041-1050 1051-1060 1061-1070 1071-1080 1081-1090 1091-1100 1101-1110 1111-1120 1121-1130 1131-1140 1141-1150 1151-1160 1161-1170 1171-1180 1181-1190 1191-1200 1201-1210 1211-1220 1221-1230 1231-1240 1241-1250 1251-1260 1261-1270 1271-1280 1281-1290 1291-1300 1301-1310 1311-1320 1321-1330 1331-1340 1341-1350 1351-1360 1361-1370 1371-1380 1381-1390 1391-1400 1401-1410 1411-1420 1421-1430 1431-1440 1441-1450 1451-1460 1461-1470 1471-1480 1481-1490 1491-1500 1501-1510 1511-1520 1521-1530 1531-1540 1541-1550 1551-1560 1561-1570 1571-1580 1581-1590 1591-1600 1601-1610 1611-1620 1621-1630 1631-1640 1641-1650 1651-1660 1661-1670 1671-1680

Nimi:

E-mail:

Kommentaar:

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam