•  

Esita Jürile meteoroloogiaalaseid küsimusi!

Sorteerimine:   Vanemad eespool   Uuemad eespool

1-10 11-20 21-30 31-40 41-50 51-60 61-70 71-80 81-90 91-100 101-110 111-120 121-130 131-140 141-150 151-160 161-170 171-180 181-190 191-200 201-210 211-220 221-230 231-240 241-250 251-260 261-270 271-280 281-290 291-300 301-310 311-320 321-330 331-340 341-350 351-360 361-370 371-380 381-390 391-400 401-410 411-420 421-430 431-440 441-450 451-460 461-470 471-480 481-490 491-500 501-510 511-520 521-530 531-540 541-550 551-560 561-570 571-580 581-590 591-600 601-610 611-620 621-630 631-640 641-650 651-660 661-670 671-680 681-690 691-700 701-710 711-720 721-730 731-740 741-750 751-760 761-770 771-780 781-790 791-800 801-810 811-820 821-830 831-840 841-850 851-860 861-870 871-880 881-890 891-900 901-910 911-920 921-930 931-940 941-950 951-960 961-970 971-980 981-990 991-1000 1001-1010 1011-1020 1021-1030 1031-1040 1041-1050 1051-1060 1061-1070 1071-1080 1081-1090 1091-1100 1101-1110 1111-1120 1121-1130 1131-1140 1141-1150 1151-1160 1161-1170 1171-1180 1181-1190 1191-1200 1201-1210 1211-1220 1221-1230 1231-1240 1241-1250 1251-1260 1261-1270 1271-1280 1281-1290 1291-1300 1301-1310 1311-1320 1321-1330 1331-1340 1341-1350 1351-1360 1361-1370 1371-1380 1381-1390 1391-1400 1401-1410 1411-1420 1421-1430 1431-1440 1441-1450 1451-1460 1461-1470 1471-1480 1481-1490 1491-1500 1501-1510 1511-1520 1521-1530 1531-1540 1541-1550 1551-1560 1561-1570 1571-1580 1581-1590 1591-1600 1601-1610 1611-1620 1621-1630 1631-1640 1641-1650 1651-1660 1661-1670 1671-1680

Kati, 07.03.2013 11:06
Kuidas loomad ilma ennustavad?

Olen kuulnud, et loomaaia loomad lähevad rahutuks mõni aeg enne suurt tormi või katastroofi.

Jüri K., 07.03.2013 11:58
Sel teemal on oma kogemustele tuginedes väikese raamatu kirjutanud V. Želnin - Läbi aastaaegade. Loomad reageerivad juba toimunud muutustele, mis on seotud ka ilma muutumisega. Üks sellistest on kindlasti heli, näiteks tormide ja äikesega tekkiv infraheli levib väga kaugele. Ka teised keskkonnategurid, mis mõne suurema sündmuse eel muutuvad rohkem kui tavaliselt, võivad loomade käitumisel põhjustada muutusi, sest organismid on tavaliselt väga kindlate keskkonnatingimustega kohastunud. Kui midagi muutub rohkem kui tavaliselt, siis võib see loomade vallandada ellujäämise/enesealalhoiuga seotud instinkte.
Muidugi on palju ka põhjendamata tähelepanekuid ja valesid uskumusi. Need tekivad sellest, et mingid olukorrad loomade käitumisel on juhtunud kokku mõne teatud sündmusega. Edaspidi jäävad meelde just sellised juhtumid, kui muutused käitumises eelnevad sellele seostatavale muutusele (confirmation bias).
Kuna ma pole bioloogiliste indikaatoritega tegelenud, siis ei tahaks sel teemal pikemalt rääkida.

Jüri K., 07.03.2013 13:17
Washington, D.C. kliimast. Vaatasin veelkord küsimuse ja vastused üle. Uurisin ka taimestiku kohta.
Köppeni klassifikatsioonil pole erilist midagi viga. Praktiliselt ainus asi, mis võiks olla, on veelgi suurem detailsus ja seda on alates klassifikatsiooni loomisest saadik ka arendatud. Arvestage siiski sellega, et milline klassifikatsioon ka poleks, siiski on tegu alati üldistusega, see ei saa kirjeldada kõiki nüansse. Tänaseks päevaks on konkreetselt Köppeni klassifikatsioon ikkagi väga hea ja kujunenud ka rahvusvaheliseks standardiks.
Kui vaadata seda, milline on Washingtoni linnas ja selle ümbruses taimestik, siis väga palju on soojalembeseid liike (taluvad minimaalselt -25°C), mida Eestis ei saa üldse kasvatada või mille kasvatamine on problemaatiline, sest külmematel talvedel sellised taimed häviksid. Haljastuses kasutatakse muide ka palme, mis suudavad välitingimustes edukalt kasvada. Eestis poleks selliste liikide kasutamine haljastuses võimalik.
Teine eksimus, mida tegite, on seotud äärmustemperatuuriga. Mitu korda mainisite lähistroopilisi kohti mujal. Võtame näiteks Sotši. Kas vaatasite, mis on sealsed äärmused? Kui kasutame vikisid, siis saab seda vaadata näiteks siit: http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%A1%D0%BE%D1%87%D0%B8 Seal tuleb samuti miinuskraade ette, sajab ka lund jne. Kui vaadata nende kahe kliimat, siis on need näitajate poolest sarnased. Veelkord: lähistroopika ei tähenda tingimata seda, et miinuskraadid on üliharuldased või lumi on midagi erakordset. Äärmused ongi äärmused seetõttu, et need näitavad, millised ilmaolud võivad teoreetiliselt antud kliimaga kohas olla. Seetõttu see tõepoolest iseloomustab kliimat. Äärmused pole aga tavalised. Mitu korda tõite välja Washingtoni kohta äärmusi ja seda just talve poole pealt. Veelkord, tegu on äärmustega, mitte tavapäraste olukordadega. Lähistroopika ei tähenda tingimata seda, et lumi on üliharuldane ja kord sajandis. Võib ka igal talvel mingi lumi tulla, aga püsivat lumikatet (10 päeva või kuu aega kestvat) tavaliselt ei moodustu.
Algseks küsimuseks oli ikkagi Washingtoni kliima. Seda võib kirjeldada kas klassifikatsiooni- või andmepõhiselt. Esimesel juhul kirjutatakse näiteks, et Washingtonis on Köppeni-Geigeri botaanilise klassifikatsiooni järgi ühtlaselt niiske lähistroopiline kliima. Sellele järgneb põhjendus ja täpsem iseloomustus. Sealhulgas on mõttekas ära tuua ka näitena taimeliigid, mida saab edukalt kasvatada väljas – kuna on lähistroopiline, siis saab ka soojanõudlikke taimeliike kasvatada, sh palme.
Kui aga kirjeldada andmepõhiselt, siis saab seda teha näiteks järgmiselt. Washington D.C. kliimat kujundab nii P.-Ameerika manner kui ka Atlandi ookean. Nii võivad kohale jõuda õhumassid arktilisest troopiliseni. Seetõttu võivad ühel ja samal ajal aastas valitseda võrdlemisi erinevad ilmaolud. Kliima on üldjoontes võrdlemisi soe ja aasta läbi sademeterohke nelja üpris hästi väljakujunenud aastaajaga. Hetkel pikemalt ei kirjutanud, kuid kliimategurid tuleb rohkem lahti kirjutada, kusjuures asi algab tegelikult päikesekiirguse ja selle sesoonsuse kirjeldamisest geograafilise asukoha kontekstis. Lõpus andke lühivõrdlus Eestiga. Võib välja tuua äärmused.
Järgneb aastaaegade lühikirjeldus, mis võiks olla järgmine. Talvele on iseloomulikud plusskraadid, kusjuures aasta kõige külmema kuu jaanuari keskmine temperatuur on 1°…3°C. Seetõttu püsivat lumikatet ei moodustu. Kõige madalam temperatuur talve jooksul on tavaliselt -5°…-10°C, kuid miinuskraade tuleb ette kuni kolmandikul päevadest. Talvisele ajale on iseloomulikud veel aeg-ajalt ette tulevad talvetormid (nor´easterid), mis võivad tuua ööpäevas mitukümmend cm lund. Vahel on ka jäävihma või jäätuvat vihma, mis juhtub sagedamini jaanuaris ja veebruaris õhumasside piiril.
Kevad algab märtsis, olles suhteliselt kõige kuivemaks aastaajaks (temperatuuri tõustes suureneb aurumine!). Öökülmad lõppevad märtsi lõpuks. Kuna kevad on juba kõrge temperatuuriga ja suhteliselt kuiv, siis tuleb sageli ette probleeme õietolmuga. Niiskemaks muutub ilmastik mais, mis on aasta sajusemaks kuuks, kui sademeid on keskmiselt üle 100 mm.
Suvi kestab juunist septembrini. Iseloomulik on suur niiskus (kastepunkt üle 16°C) ja kõrge õhutemperatuur, näiteks 30°C on tüüpiline päevane maksimum suvel. Aasta kõige soojemaks kuuks on juuli, kui keskmine temperatuur on 26,6°C. Ka ööd on soojad, üsna tavaline on öine miinimum 20°-st kõrgemal, eriti kesklinnas, kus avaldub soojasaare efekt. Suve teisel poolel võivad linnani jõuda hääbuvad või hääbunud orkaanid.
Sügis on soe, kuid niiskem kui kevad. Sügise hakul (kuni oktoobrini) on jätkuvalt teatav võimalus orkaanideks, mis võivad muuhulgas põhjustada üleujutusi. Öökülmad saabuvad tavaliselt novembris.
Üksikuid tornaadosid on piirkonnas täheldatud kevadel või sügisel.
Nüüd, kui üldine kirjeldus on antud, siis võib edasi minna, et Washingtoni kliimale on nii parasvöötmele kui troopikale iseloomulikke jooni. Parasvöötmele on iseloomulik näiteks nelja aastaaja esinemine, talvel lumesajud, külmailmad; troopikale aga suhteliselt kõrge temperatuuri sagedane ja pika perioodi jooksul esinemine, püsiva lumikatte puudumine, soojad ööd vähemalt suvisel aja (kui öine miinimum on üle 20°C, siis nimetatakse seda troopiliseks ööks), soojalembesed taimed, troopilise õhumassi sage esinemine. Seetõttu paikneb Washington üleminekul parasvöötmest troopilisele kliimatüübile. Edasi võib kirjutada siis juba seda, et kuulub Köppeni järgi niiskesse lähistroopilisse kliimatüüpi ja põhjendada, miks. Mainida tasub kindlasti ka seda, et linn jääb üsna ala põhjaserva, kus valitseb selline kliimatüüp. Kõige lõpuks võiks anda võrdluse Eesti kliima ja kliimatüübiga (viimaseid on meil siin kaks!).
Miks õpetaja ütles, et parasvööde? Sest ta rääkis kliimavöötmetest, mitte kliimatüüpidest. Kliimavööde on palju üldisem mõiste kui kliimatüüp. Referaadis tuleks selgitada ka kasutatavad võtmemõisted.

Manfred, 07.03.2013 19:02
Jüri, äkki tead selgitada.

Eesti keelsete väljendite tähendusi:

Kõu, pikne, äike(okei äikesest saan isegi aru=), Mold pilv, orograafiline turbulents.

Manfred, 07.03.2013 19:03
Veel üks küsimus:

Kas on võimalik, et udu on tume, roheline või must või sinakas. Ühesõnaga, kas udu võib värviline olla?

Jüri K., 07.03.2013 19:58
Äike on kompleksne, st mitmekomponendiline nähtus, mida on väga raske defineerida või määratleda nii, et see oleks piisav ja olulisi aspekte hõlmav. Võib öelda üldiselt ja ebamääraselt, et äike on elektriline atmosfäärinähtus, mis tekib tavaliselt tõusvate õhuvoolude ja konvektsioonipilvede intensiivse arengu tagajärjel ja mis koosneb mitmest komponendist nagu rünksajupilved, sajualad, õhuvoolude süsteemid, laengud, välgud ja müristamine jne. Seega on äike tegelikult nähtuste keerukas kompleks.
Äikese olemasoluks on vaja tingimata sorteeritud ruumlaenguid. Soojal poolaastal (parasvöötmes) on äikese puhul kindlasti olemas ka rünksajupilvi.
Küllaltki tihti ei tehta vahet äikesel ja välkudel-müristamisel, vaid neid peetakse samasteks.
NB! Rünksajupilv ≠ äikesepilv!
Omaette küsimuseks on see, kas äikese puhul on tingimata vajalik välkude teke või piisab sellest, kui pilvedes on laengud piisavalt sorteeritud, et teatud häirituse, näiteks lennuki lendamise pilvede läheduses, tekiks säde. Vist küll kõikides allikates öeldakse, et äikese puhul tekivad tingimata ka välgud ning eeldame seda siis ka antud juhul.
Piksel võiks välja tuua kolm tähendus. Esimene neist on seotud äikesega: pikse all mõeldakse välku koos müristamisega. Seega on pikne kitsam mõiste kui äike. Teine tähendus on seotud eesti rahvausundiga: äikest ja vihma käsutav ning sellest tulenevalt viljakust andev jumalus või haldjas. On ka kolmas ja vist vähemtuntud tähendus: pikne on äge vihahoog, mille puhul vihastuja karjub.
Kõu tähendab müristamist, kuid võidakse kasutada ka äikese tähenduses, näiteks öeldakse kõuepilved.
Mold on küna. Seega, kui keegi ütleb moldpilv, siis võiks see tähendada künakujulist pilve. Pole küll kunagi kuulnud, et keegi nii ütleks.
Orograafiline tähendab mägede ja mäestikuga seonduvat. Turbulents on õhu (või mõne teise gaasilise/vedela keskkonna) keeriseline liikumine, mille puhul osakeste trajektoorid lõikuvad. Kui osakeste trajektoorid ei lõiku, vaid liiguvad omavahel enam-vähem paralleelselt, siis on meil tegemist laminaarse voolamisega. Seega viitab orograafiline turbulents sellisele õhu keeriselisele liikumisele, mis on tingitud pinnamoest, eeskätt just mäestikest.

Udu puhul on hajutavad osakesed enam-vähem võrdsed (või ka suuremad) hajuva valguse lainepikkusest, mistõttu hajuvad kõik lainepikkused võrdsel määral, mida tuntakse Mie hajumisena. See annabki udule valkja või piimja värvuse. Kui udus hajuv valgus on mingi muu tooniga, siis omandab udu samasuguse värvingu, näiteks kollakate-oranžikate tänavalaternate valguses on udu samuti kollakas.

janek, 08.03.2013 16:46
tundub,et märtsi keskmine temperatuur tuleb madalam kui veebruaris oli?

L., 08.03.2013 17:08
Kas lume sees on plusskraadid.

Nägin loodussatest, et inimesed kaevasid omale lumesisse urud ja magasid seal. Tundub kreisi, sest lumi on ju jääs, ja seal peaks sama külm olema kui väljas.

Mis sa arvad?

Jüri K., 08.03.2013 17:30
Jah, märts on südatalviselt karm tõenäoliselt kuu lõpuni. Seega on sel aastal märts igati talvekuu. Täpsemad andmed tegelike ja pikaajaliste keskmiste kohta saab siit: http://average.webuda.com/

Lumi, eriti kui see on kohev, on suurepärane isolaator. Kui näiteks sulale maapinnale sajab 15-20 cm paksune kohev lumekiht, siis maapind ei külmu isegi kõige suuremate pakaste ajal. Kui lumi muutub tihedamaks (õhu sisaldus väheneb), siis selle isoleerivad omadused nõrgenevad.
Seetõttu on pakasega vägagi mõistlik ehitada lumeonn või lume sees magada, sest temperatuur võib tõusta sellises pesas viibides nullilähedaseks, mis on igati parem kui muidu valitsev -10°C, -20°C või veelgi madalam temperatuur, eriti tuule korral.
Niisiis, mida kohevam on lumi, seda paremad on selle isoleerivad omadused (eeskätt just soojusjuhtivuse mõttes) ja seetõttu on lumeonnis või lumeasemes olles temperatuur suure külmaga tunduvalt kõrgem kui muidu väljas ja seetõttu on selline tegevus mõistlik.

Niina, 08.03.2013 18:24
Kas jääpurikad saavad ka ülespidi kasvada?

Nii nagu stalakmiidid seda koopas teevad.

1-10 11-20 21-30 31-40 41-50 51-60 61-70 71-80 81-90 91-100 101-110 111-120 121-130 131-140 141-150 151-160 161-170 171-180 181-190 191-200 201-210 211-220 221-230 231-240 241-250 251-260 261-270 271-280 281-290 291-300 301-310 311-320 321-330 331-340 341-350 351-360 361-370 371-380 381-390 391-400 401-410 411-420 421-430 431-440 441-450 451-460 461-470 471-480 481-490 491-500 501-510 511-520 521-530 531-540 541-550 551-560 561-570 571-580 581-590 591-600 601-610 611-620 621-630 631-640 641-650 651-660 661-670 671-680 681-690 691-700 701-710 711-720 721-730 731-740 741-750 751-760 761-770 771-780 781-790 791-800 801-810 811-820 821-830 831-840 841-850 851-860 861-870 871-880 881-890 891-900 901-910 911-920 921-930 931-940 941-950 951-960 961-970 971-980 981-990 991-1000 1001-1010 1011-1020 1021-1030 1031-1040 1041-1050 1051-1060 1061-1070 1071-1080 1081-1090 1091-1100 1101-1110 1111-1120 1121-1130 1131-1140 1141-1150 1151-1160 1161-1170 1171-1180 1181-1190 1191-1200 1201-1210 1211-1220 1221-1230 1231-1240 1241-1250 1251-1260 1261-1270 1271-1280 1281-1290 1291-1300 1301-1310 1311-1320 1321-1330 1331-1340 1341-1350 1351-1360 1361-1370 1371-1380 1381-1390 1391-1400 1401-1410 1411-1420 1421-1430 1431-1440 1441-1450 1451-1460 1461-1470 1471-1480 1481-1490 1491-1500 1501-1510 1511-1520 1521-1530 1531-1540 1541-1550 1551-1560 1561-1570 1571-1580 1581-1590 1591-1600 1601-1610 1611-1620 1621-1630 1631-1640 1641-1650 1651-1660 1661-1670 1671-1680

Nimi:

E-mail:

Kommentaar:

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam