•  

Esita Jürile meteoroloogiaalaseid küsimusi!

Sorteerimine:   Vanemad eespool   Uuemad eespool

1-10 11-20 21-30 31-40 41-50 51-60 61-70 71-80 81-90 91-100 101-110 111-120 121-130 131-140 141-150 151-160 161-170 171-180 181-190 191-200 201-210 211-220 221-230 231-240 241-250 251-260 261-270 271-280 281-290 291-300 301-310 311-320 321-330 331-340 341-350 351-360 361-370 371-380 381-390 391-400 401-410 411-420 421-430 431-440 441-450 451-460 461-470 471-480 481-490 491-500 501-510 511-520 521-530 531-540 541-550 551-560 561-570 571-580 581-590 591-600 601-610 611-620 621-630 631-640 641-650 651-660 661-670 671-680 681-690 691-700 701-710 711-720 721-730 731-740 741-750 751-760 761-770 771-780 781-790 791-800 801-810 811-820 821-830 831-840 841-850 851-860 861-870 871-880 881-890 891-900 901-910 911-920 921-930 931-940 941-950 951-960 961-970 971-980 981-990 991-1000 1001-1010 1011-1020 1021-1030 1031-1040 1041-1050 1051-1060 1061-1070 1071-1080 1081-1090 1091-1100 1101-1110 1111-1120 1121-1130 1131-1140 1141-1150 1151-1160 1161-1170 1171-1180 1181-1190 1191-1200 1201-1210 1211-1220 1221-1230 1231-1240 1241-1250 1251-1260 1261-1270 1271-1280 1281-1290 1291-1300 1301-1310 1311-1320 1321-1330 1331-1340 1341-1350 1351-1360 1361-1370 1371-1380 1381-1390 1391-1400 1401-1410 1411-1420 1421-1430 1431-1440 1441-1450 1451-1460 1461-1470 1471-1480 1481-1490 1491-1500 1501-1510 1511-1520 1521-1530 1531-1540 1541-1550 1551-1560 1561-1570 1571-1580 1581-1590 1591-1600 1601-1610 1611-1620 1621-1630 1631-1640 1641-1650 1651-1660 1661-1670 1671-1680

K., 11.03.2013 20:18
Kas praeguste andmete järgi kliima soojenemine jätkub või on peatunud?

Jüri K., 12.03.2013 00:14
Eks selle ütluse selgitamiseks tuleb pilk heita eesti rahvapärimusse, sest selle aluseks on kindlasti rahva suhtumine koera. Paljud väljendid ja kõnekäänud, nagu koerapõli, koerailm, koeraelu; koera palk on malk; kuid küll koer oma haavad parandab jne viitavad sellele, et koera elu peeti raskeks ja tema ametit mitteihaldusväärseks, st saadi aru, väljendati, tunnistati selle alandlikku talumist.

Kliimamuutused on selline valdkond, milles ei olda üksmeelel. Eesti uurijad üldiselt tunnistavad kliima muutumist ja sellest on mitmeid artikleid kirjutatud. See aga, kas viimastel aastatel on tendentsid teistsugused, muutunud kiiruse poolest või peatunud, saab öelda tulevikus, sest kui uurida aegridasid, siis see lõppeb ju viimaste aastatega ja jääb statistiliste meetoditega tõestatud muutuste sisse. Eraldi uurimiseks on aga 5-10 aastat vast liiga lühike aeg.
Mõned lingid: http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?artikkel=199
http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Lisamaterjalid/jaagus98.html
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel2619_2617.html
http://www.emhi.ee/data/files/yritused/meteopaevad/2008/jaagus_ettekanne2008.pdf
Talvedest on juttu viimase Eesti Looduse numbrist, kusjuures rohkem rõhku on pööratud Tartu maratoni ilmaoludele.
Muutustest tsirkulatsioonis: http://www.emhi.ee/index.php?ide=26,887,1418,1423

John, 12.03.2013 18:58
Kui rasked on pilved, neis on ju vesi ja seega on neil mass.

John, 12.03.2013 18:59
unustasin, tahtsin küsida ka et kui kiiresti või järsult võib tuulesuund muutuda?

Jüri K., 12.03.2013 19:20
Tegin oma kodukale paremini vormistatud vastuse: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/lugeja.htm
Pilvedes oleva veemassi saab välja arvutada, peame vaid teadma, kui palju on ühikruumalas vett ja seejärel tegema eeldusi pilvede ruumala kohta. Tavaliselt on pilvedes veesisaldus 0,03-0,5 g/m3, ainult kihtsajupilvedes, halva ilma rünkpilvedes (Cumulus congestus) ja rünksajupilvedes võib see üle 1 g/m3, maksimaalne veesisaldus võib rünksajupilvedes olla 5-10 g/m3.
Võib läheneda ka teistmoodi, kui tahame teada mitte vee massi, vaid lihtsalt pilvede massi. Tüüpilise rünkpilve ruumala võiks olla 1km3 suurusjärgus. Kuna rünkpilved on 1-2 km kõrgusel aluspinnast, siis on õhu tihedus väiksem, ütleme 1,007 kg/m3. Nüüd mõtleme veesisalduse peale. See võiks olla rünkpilvedes umbes 3 g/m3. Sellisel juhul sisaldab 1 km3 pilve vett tervelt 3000 kg. Kui lisame sellele õhu massi (vaja ju teada pilve massi, pilv aga koosneb nii pihustunud veepiisakestest/jääkristallidest kui keskkonnast), siis saame tulemuseks, et keskmise rünkpilve mass võiks ulatuda tonnidesse. Kihtsajupilvede ja rünksajupilvede mass on veel suurusjärkude võrra suurem (kümned tuhanded tonnid ja enamgi).
Miks pilved püsivad hõljuvana, olen juba korra vastanud. Kopeerin vastuse siiagi: Pilveosakestele avaldab mõju gravitatsioon ja õhutakistus. Õhutakistus sõltub osakese suurusest ja kiirusest, millega see langeb. Langemiskiirus kasvab kuni õhutakistus saab võrdseks gravitatsioonijõuga. Alates sellest hetkest liigub osake püsiva kiirusega, mida nimetatakse terminaalseks ehk piirkiiruseks. Kuna suurematel osakestel on suurem pinna pindala ja kaalu suhe, siis peavad need kiiremini langema kui väiksemad osakesed.
Niisiis on kindlaks tehtud, et terminaalsed kiirused on vastavalt veetilkade diameetrile järgmised: 0,2 μm - 0,0000001 m/s; 20 μm - 0,001 m/s; 100 μm - 0,27 m/s; 200 μm - 0,7 m/s ja 1000 μm (väike vihmapiisk) - 4 m/s. Seega seisvas õhus langeb vihmapiisk sadu ja isegi tuhandeid kordi kiiremini kui väga väikesed osakesed. Õhk aga ei seisa paigal, vaid liigub. Nii on atmosfääris üles- ja allaliikuvad vood. Pilvede asukohas domineerivad tavaliselt ülesliikuvad vood, kus õhk liigub mõni kümnendik m/s (konvektsioonipilvedes sageli üle 10 m/s).
Kuna pilvi moodustavate veepiisakeste läbimõõt on mõni kuni mõnikümmend mikromeetrit – keskmiselt 10 μm, maksimaalselt kuni 200 μm –, siis suudavad õhuvoolud neid ülal hoida. Et elektrostaatilised jõud hoiavad tekkinud aerosool– kokkuleppeliselt ja n-ö vaikimisi pilvi aerosoolideks küll ei nimetata – stabiilse, siis ongi pilved hõljuvas olekus.

Kõige kiiremad ja suuremad tuule suuna muutused on seotud frontide üleminekuga, pagidega ja briisidega. Pagide ja briisidega võib mõne sekundiga tuule suund 180 kraadi muutuda. Pagiga, eriti aga allapuhkega, võib tuul mõne sekundiga 20-30 m/s tugevneda.

John, 12.03.2013 19:38
Nii et kui ma mõne pilvega pähe saaks oleksin kadunud mees =)

John, 12.03.2013 19:39
Nägin lihtsalt unes ükskord, et sain pilvega pähe. Hommikul hakkasin mõtlema, et mis siis kui....

getter, 12.03.2013 20:15
Kas on juba teada millal kevad tuleb?

Jaan, 12.03.2013 21:23
Hei, miks tekib uduvihm ja seenevihm? MIks ei saja koguaeg lahinal?

Jüri K., 12.03.2013 21:23
Talvine ilm püsib kindlasti 20. märtsini. Pärast seda võib paar sulapäeva tulla, aga tõenäoliselt jätkub talv ikkagi aprillini. Aprillis sulab lumi ka ära.

Uduvihm ja lausvihm tekivad erinevate protsesside käigus. Uduvihm tekib soojade pilvede protsessis kiht- ja kihtrünkpilvedes. Sel juhul kasvavad tilgad algul kondensatsioonil, aga seejärel hakkavad mõned tilgad liituma. Lõpuks langevad pilvedest välja uduvihmana.
Lausvihm tekib aga Bergeron-Findeiseni protsessi käigus. See põhineb asjaolul, et jää kohal on tasakaaluline veeauru rõhk väiksem kui vedela vee kohal samal temperatuuril. Seega, kui pilvedes on korraga nii veepiisakesi kui jääkristalle, siis liiguvad veemolekulid veepiisakestest jääkristallidele ehk viimased kasvavad esimeste arvelt. Moodustuvad lumehelbed, mis hakkavad raskusjõu mõjul laskuma. Suvisel ajal sulavad need vihmapiiskadeks, kuid külmal ajal, kui kogu õhumassis on temperatuur madalam kui 0˚C, jõuavad lumena aluspinnani ehk sajab lund. Seega saab keskmistel ja suurtel laiustel enamus sademetest alguse lumena. Sobivaim veepiisakeste ja jääkristallide suhe pilvedes, et need korralikku sadu annaksid, on umbes 1:100000 (märgatavad sademed võimalikud vahemikus 1:1000 - 1:1000000) veepiisakeste kasuks ja temperatuur -15˚...-20˚C.
Lisaks sellele on külmades pilvedes veel akretsiooni, mis tähendab kristallide kokkupõrkumist ja liitumist allajahtunud veepiiskadega, ja agregatsiooni, mis tähendab kristallide omavahelist liitumist. Viimast kaks on rohkem vast rünksajupilvedes, kuid esimene neist, Bergeron-Findeiseni protsess, domineerib kõrgkiht- ja kihtsajupilvedes.

1-10 11-20 21-30 31-40 41-50 51-60 61-70 71-80 81-90 91-100 101-110 111-120 121-130 131-140 141-150 151-160 161-170 171-180 181-190 191-200 201-210 211-220 221-230 231-240 241-250 251-260 261-270 271-280 281-290 291-300 301-310 311-320 321-330 331-340 341-350 351-360 361-370 371-380 381-390 391-400 401-410 411-420 421-430 431-440 441-450 451-460 461-470 471-480 481-490 491-500 501-510 511-520 521-530 531-540 541-550 551-560 561-570 571-580 581-590 591-600 601-610 611-620 621-630 631-640 641-650 651-660 661-670 671-680 681-690 691-700 701-710 711-720 721-730 731-740 741-750 751-760 761-770 771-780 781-790 791-800 801-810 811-820 821-830 831-840 841-850 851-860 861-870 871-880 881-890 891-900 901-910 911-920 921-930 931-940 941-950 951-960 961-970 971-980 981-990 991-1000 1001-1010 1011-1020 1021-1030 1031-1040 1041-1050 1051-1060 1061-1070 1071-1080 1081-1090 1091-1100 1101-1110 1111-1120 1121-1130 1131-1140 1141-1150 1151-1160 1161-1170 1171-1180 1181-1190 1191-1200 1201-1210 1211-1220 1221-1230 1231-1240 1241-1250 1251-1260 1261-1270 1271-1280 1281-1290 1291-1300 1301-1310 1311-1320 1321-1330 1331-1340 1341-1350 1351-1360 1361-1370 1371-1380 1381-1390 1391-1400 1401-1410 1411-1420 1421-1430 1431-1440 1441-1450 1451-1460 1461-1470 1471-1480 1481-1490 1491-1500 1501-1510 1511-1520 1521-1530 1531-1540 1541-1550 1551-1560 1561-1570 1571-1580 1581-1590 1591-1600 1601-1610 1611-1620 1621-1630 1631-1640 1641-1650 1651-1660 1661-1670 1671-1680

Nimi:

E-mail:

Kommentaar:

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam