•  

Esita Jürile meteoroloogiaalaseid küsimusi!

Sorteerimine:   Vanemad eespool   Uuemad eespool

1-10 11-20 21-30 31-40 41-50 51-60 61-70 71-80 81-90 91-100 101-110 111-120 121-130 131-140 141-150 151-160 161-170 171-180 181-190 191-200 201-210 211-220 221-230 231-240 241-250 251-260 261-270 271-280 281-290 291-300 301-310 311-320 321-330 331-340 341-350 351-360 361-370 371-380 381-390 391-400 401-410 411-420 421-430 431-440 441-450 451-460 461-470 471-480 481-490 491-500 501-510 511-520 521-530 531-540 541-550 551-560 561-570 571-580 581-590 591-600 601-610 611-620 621-630 631-640 641-650 651-660 661-670 671-680 681-690 691-700 701-710 711-720 721-730 731-740 741-750 751-760 761-770 771-780 781-790 791-800 801-810 811-820 821-830 831-840 841-850 851-860 861-870 871-880 881-890 891-900 901-910 911-920 921-930 931-940 941-950 951-960 961-970 971-980 981-990 991-1000 1001-1010 1011-1020 1021-1030 1031-1040 1041-1050 1051-1060 1061-1070 1071-1080 1081-1090 1091-1100 1101-1110 1111-1120 1121-1130 1131-1140 1141-1150 1151-1160 1161-1170 1171-1180 1181-1190 1191-1200 1201-1210 1211-1220 1221-1230 1231-1240 1241-1250 1251-1260 1261-1270 1271-1280 1281-1290 1291-1300 1301-1310 1311-1320 1321-1330 1331-1340 1341-1350 1351-1360 1361-1370 1371-1380 1381-1390 1391-1400 1401-1410 1411-1420 1421-1430 1431-1440 1441-1450 1451-1460 1461-1470 1471-1480 1481-1490 1491-1500 1501-1510 1511-1520 1521-1530 1531-1540 1541-1550 1551-1560 1561-1570 1571-1580 1581-1590 1591-1600 1601-1610 1611-1620 1621-1630 1631-1640 1641-1650 1651-1660 1661-1670 1671-1680

Toomas, 13.03.2013 10:17
Kas Eestis on võimalik suvekuudel lund näha? Millal viimati midagi sellist võis olla?

Toomas, 13.03.2013 12:01
Huvitaks ka see, et kui pikk võib Eestis olla saju või vihma periood?

Jüri K., 13.03.2013 12:08
Kõige hilisemad lumised sademed:
* 17. juuni, 1982: Jõgevamaa, Tiirikoja - sadas lumekruupe.
* 10. juuni, 1982: Tartumaa, Tõravere - sadas lörtsi, jääkruupe, rahet ja vihma. Maa sai valgeks. Ilmajaam täheldas isegi tuisku. Minimaalne õhutemperatuur 10. juunil Tõraveres oli –0,8 kraadi ja maksimaalne +9,4 kraadi. Lund tuli ka mujal Eestis.
Nii et kui lumekruupe mitte lumeks pidada, siis jääb hiliseim lumi 10. juunile. Samas lumekruupidest kiht loetakse vaatlusjaamades lumikatte alla!
Vanades ajalehtedes on ülestähendus, et 17.8.1825 sadas Põhja-Eestis lund, kuid seda rekordina ei arvestata.
Kui suviseks ajaks lugeda ka mai lõppu, siis tuleb tingimata mainida kurikuulsat 29.5.1975, kui mitmel pool sadas lumi maha, mis sulas mõnel pool alles juuni alguseks.
Kõige varasem ametlikult registreeritud lumi sadas 26. septembril 1986. aastal Väike-Maarjas, Võrus, Tartus ja Pärnus. Jõgevamaal Kääpas oli toona lumekiht kõige paksem - 10 cm.

Jääb häguseks, mis on sajuperiood. Kui täpsustame seda näiteks taimekasvatuse seisukohast, siis võib Eesti oludes väga sademeterohkeks pidada olukorda, kus sademeid on 10 mm ja rohkem ööpäevas, sest juba 5–9 mm muudab parasniiske mulla ülakihi märjaks, märja mulla aga vesiseks. Sellisel juhul on liigsademetega tegu siis, kui sademeid on järjestikku 10 päeva jooksul olnud keskmiselt 10 mm. Alates kümnendast päevast võib sellist olukorda nimetada uputuseks.
Kõige rohkem on liigsajupäevi järjest (20) olnud 1978. a Praagal ja Tõrvas. Kõige hullemad perioodid olid siis 9.-18. juuli ja 11.-16. august. Ka 1986. ja 2005. a oli palju liigsajupäevi.
Aga kui sademeteperiood on aeg, kui lihtsalt sajab sageli, siis on aastaid, kus see kestab mitu kuud järjest või terve aasta, nagu oli 2008 või 2012.

Karl, 13.03.2013 14:22
Kui külm peaks olema, et kui visata aknast klaasi täis vett välja, siis maha kukub jäÄ?

Jüri K., 13.03.2013 16:02
Raske vastata, see sõltub paljudest asjaoludest.
Esmalt oleneb see ilmselt tuule kiirusest. Kui on tormine ilm, piisab vast -25°C-st, aga vaikse ilmaga ka mitte -40°C-st.
Lisaks on tähtis vee temperatuur (kuum vesi võib jahtuda Mpemba efekti tõttu kiiremini, kuid seda ei saa hetkeseisuga päris usaldusväärseks pidada) ja pihustatusest. Viimane on tähtis, sest määrab, kui kaua püsivad veetilgad hõljuvana ja kui kiiresti jahtuvad.
Arvestagem, et üliväikesed piisad, nagu udus ja pilvedes, püsivad vähemalt -20°C-ni vedelad, sest väikestel veetilkadel ja kapillaarveel on omadus jääda vedelaks ka allajahtunud olekus.

Toomas, 14.03.2013 10:20
Mis vahe on rahel ja lumel. Lumi on ju ka jääkristallid? Miks rahe tekib?

Kaarel, 14.03.2013 11:59
MIs on kõige väiksem territoorium, riigina, kus on võimalik täheldada mandrilise kliima ja merelise kliima erinevusi, ma mõtlen palju selleks ruumi vaja on, võtame näiteks Läti või Horvaatia. Kui vähe on vaja, et teha vahet mandrilisel ja merelisel kliimas.

Kaie, 14.03.2013 12:35
Miks äike majja sisse lööb, kui varrast pole?

Jüri K., 14.03.2013 17:17
Nii lumi kui rahe tekivad külmades pilvedes. Selliste pilvede olemus on lume tekkimise juures allpool selgitatud.
Rahe on sademeteliik, mis kujutab endast jäätükke. Need jäätükid peavad olema suuremad kui 5 mm läbimõõdus, vastasel juhul on tegu jääkruupidega. Lumekruubid on jälle teine sademeteliik. Need on läbipaistmatud ümmargused või koonusekujulised lumekuulid, mitte aga jää. Nende teke on samuti teistsugune.
Rahe tekib ainult rünksajupilvedes, kus on väga tugevad tõusvad õhuvoolud ja turbulents. Rahe tekkeks peab olema pilvedes üsna ulatuslik keskmiselt tugevate tõusvate õhuvooludega ala, mis hoiab rahet mõnda aega sellises pilvede regioonis, kus on optimaalsed tingimused rahe kasvuks. Samal ajal peab muidugi pilvedes olema piisavalt embrüoid (algmaterjali), millest saaks hakata rahe kasvama. See embrüo hakkab populaarse teooria järgi liikuma pilvedes üles-alla, sest see satub kord ühe, kord teise tõusva õhuvoolu meelevalda, kusjuures suuremas kõrguses külmuvad pilvepiisakesed rahe pinnale, moodustades läbipaistmatu kihi, aga pilvede alumises osas suuremad veepiisakesed, mis kokkupõrkel rahega valguvad selle pinnal laiali, see veekiht jäätub ja tekib läbipaistev kiht. Nii selgitatakse rahe kihilist ehitust. Uuemad uuringud näitavad, et see kõik ei pruugi nii toimuda. Rahe võib sattuda ka lihtsalt õhuvooludega erinevatesse pilveosadesse, mille läbimisel võib tekkida analoogne kihilisus. Väga suured rahetükid on tavaliselt ebakorrapärase välimusega. See tekib seetõttu, et rahe väline pind on varjatud soojuse vabanemise tõttu väga märg, isegi kleepuv, mistõttu võib see haarata enda külge väiksemaid raheterasid (akretsioon). Teine rahe moodustumise võimalus on selline, et jääkübemed liiguvad juhtvoolu tõttu läbi tõusva õhuvoolu ja pilve ülaosast kuni satuvad pilvede tagalasse, kus need hakkavad laskuma, seejuures kiiresti kasvades. Sellistel rahetükkidel pole erilist kihilist ehitust märgata.
Lume teke on teistsugune. Selleks, et pilved annaksid lund, peavad need üldjuhul sisaldama korraga nii veepiisakesi kui jääkristalle. Sealjuures märkimisväärsem on lumi siis, kui ühe jääkristalli kohta on umbes 100 tuhat veepiisakest ja temperatuur -15˚...-20˚C. Sellistel tingimustel saab toimida küllalt intensiivne Bergeron-Findeiseni ehk jääkristalliprotsess, mis põhineb asjaolul, et jää kohal on tasakaaluline veeauru rõhk väiksem kui vedela vee kohal samal temperatuuril. Seega, kui pilvedes on korraga nii veepiisakesi kui jääkristalle, siis liiguvad veemolekulid veepiisakestest jääkristallidele ehk viimased kasvavad esimeste arvelt (difusiooniline depositsioon). Moodustuvad lumehelbed, mis hakkavad raskusjõu mõjul laskuma. Suvisel ajal sulavad need vihmapiiskadeks, kuid külmal ajal, kui kogu õhumassis on temperatuur madalam kui 0˚C, jõuavad lumena aluspinnani ehk sajab lund. Seega saab keskmistel ja suurtel laiustel enamus sademetest alguse lumena.
Külmades pilvedes toimub niisiis mitu protsessi: difusiooniline depositsioon (tavalised laussademed), akretsioon (jääkristallid kasvavad kokkupõrkel veetilkadega, nii tekib teralumi ja lumekruubid) ja agregatsioon, mis tähendab kristallide omavahelist liitumist, kuid see toimub 0˚C lähedal.

Jüri K., 14.03.2013 17:17
Ma arvan, et märkimisväärseks merelise-mandrilise kliima erinevuseks piisab juba Saaremaast. Saare keskosas on sageli ilmaolud hoopis teistsugused, kui rannikualadel ja seda just mere-maismaa erinevuste pärast. Suurem erinevus on muidugi vaiksema ilmaga.
Aga kui võrrelda erinevuse määra näiteks Baltimaadega, siis juba valitud riigid defineerivad vastuse. Kuna meil siin Läänemere ääres on optimaalsed tingimused maksimaalseks kliima mandrilisuse gradiendiks, siis ilmselt ongi Eesti või Läti maailmas esikohtadel selliste piirkondlike erinevuste tõttu. Kõrgusvööndilisus jms on juba muu teema ja seal võivad olla horisontaalse ulatuse poolest pinnamoe tõttu erinevused veelgi suuremad, näitena sobiksid Kanaari saared.
Huvitav, et näitena on toodud Horvaatia. Pole selle kliimat eraldi uurinud, aga ilmselt teate rohkem. Seetõttu ootaks küsijalt kommentaari. Teine asi, mis väärib märkimist, on see, et Eesti asemel on näitena toodud Läti. Miks mitte Baltimaad? Mille poolest on Lätis erinevused suuremad kui Eestis või Leedus?

Tegelikult on küsimus välgu, mitte äikese kohta. Äike on nähtuste keerukas kompleks, mille üks komponent on välk.
Välk võib majja lüüa nii piksevarda olemasolul kui selle puudumisel. Tavalisse madalasse majja lööb pilv-aluspind tüüpi välk. Selle teket ja arengut kirjeldab striimeriteooria. Pilv-aluspind tüüpi välk tekib nii, et aluspinna lähedalt tõusevad striimerid vastu pilvest laskuvale liidrile, mis kannab laengut allapoole. Kui need kohtuvad, tekib midagi lühiühenduse taolist ja näemegi välku. Sealjuures tuleb teada, et aluspinnalt tõuseb üksikule laskuvale liidrile enamasti vastu hulgaliselt striimereid. Välk tekib vaid ühe striimeri kohtumisest liidriga, ülejäänud hajuvad. Striimer saab aga alguse sealt, kus on sobivad tingimused tugeva elektrivälja tekkeks, nendeks on eelkõige teravikud või teravikuna käituvad objektid. Sealjuures on oluline, et kogunev elektriväli ei hajuks ümbritsevasse õhku ära või ei maanduks enneaegselt. Niisiis tulebki arvestada välguohtlikkuses mitte ainult objekti kõrguse ja laiuse suhet, materjali iseloomu jpm, vaid ka looduslike olusid. On teada küllalt juhtumeid, kus välk on tabanud maja, kuigi kõrval oli isegi mitu palju kõrgemat puud või masti. Ilmselt oli maja küljes või vahetus läheduses mõni ese või objekt, kuhu kujunes striimeri tekkeks piisavalt tugev elektriväli, või kohtus laskuv liider juhuslikust majalt tõusnud striimeriga. Arvestada tuleb seega, et striimerid ei pruugi üldse tekkida ja tõusta tehisobjektidelt, vaid ka looduslikelt. Välgutabamuste põhjusi uurides on selgunud, et peaosa mängivadki looduslikud olud. Ka minu vaatlused näitavad, et mõnda kõrgesse korstnasse või masti ei löö välk kuigi sageli, vaid võib märgata, et välgud tabavad maapinda kuskil masti läheduses.
Piksevarras on välgulaengu ärajuhtimiseks. Seega ei vähenda piksevarras kuidagi välgutabamuse ohtu, vaid kui välk tabab, siis aitab piksevarras KOOS maandusega elektri turvalisemalt maandada.
Kõrged objektid võivad põhjustada välgu alguse hoopiski vaadeldava objekti tipust, mitte pilvedest. Sel juhul lööb välk ülespoole. Sellist juhtumit pole õige pidada välgu tabamuseks.

1-10 11-20 21-30 31-40 41-50 51-60 61-70 71-80 81-90 91-100 101-110 111-120 121-130 131-140 141-150 151-160 161-170 171-180 181-190 191-200 201-210 211-220 221-230 231-240 241-250 251-260 261-270 271-280 281-290 291-300 301-310 311-320 321-330 331-340 341-350 351-360 361-370 371-380 381-390 391-400 401-410 411-420 421-430 431-440 441-450 451-460 461-470 471-480 481-490 491-500 501-510 511-520 521-530 531-540 541-550 551-560 561-570 571-580 581-590 591-600 601-610 611-620 621-630 631-640 641-650 651-660 661-670 671-680 681-690 691-700 701-710 711-720 721-730 731-740 741-750 751-760 761-770 771-780 781-790 791-800 801-810 811-820 821-830 831-840 841-850 851-860 861-870 871-880 881-890 891-900 901-910 911-920 921-930 931-940 941-950 951-960 961-970 971-980 981-990 991-1000 1001-1010 1011-1020 1021-1030 1031-1040 1041-1050 1051-1060 1061-1070 1071-1080 1081-1090 1091-1100 1101-1110 1111-1120 1121-1130 1131-1140 1141-1150 1151-1160 1161-1170 1171-1180 1181-1190 1191-1200 1201-1210 1211-1220 1221-1230 1231-1240 1241-1250 1251-1260 1261-1270 1271-1280 1281-1290 1291-1300 1301-1310 1311-1320 1321-1330 1331-1340 1341-1350 1351-1360 1361-1370 1371-1380 1381-1390 1391-1400 1401-1410 1411-1420 1421-1430 1431-1440 1441-1450 1451-1460 1461-1470 1471-1480 1481-1490 1491-1500 1501-1510 1511-1520 1521-1530 1531-1540 1541-1550 1551-1560 1561-1570 1571-1580 1581-1590 1591-1600 1601-1610 1611-1620 1621-1630 1631-1640 1641-1650 1651-1660 1661-1670 1671-1680

Nimi:

E-mail:

Kommentaar:

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam