•  

Esita Jürile meteoroloogiaalaseid küsimusi!

Sorteerimine:   Vanemad eespool   Uuemad eespool

1-10 11-20 21-30 31-40 41-50 51-60 61-70 71-80 81-90 91-100 101-110 111-120 121-130 131-140 141-150 151-160 161-170 171-180 181-190 191-200 201-210 211-220 221-230 231-240 241-250 251-260 261-270 271-280 281-290 291-300 301-310 311-320 321-330 331-340 341-350 351-360 361-370 371-380 381-390 391-400 401-410 411-420 421-430 431-440 441-450 451-460 461-470 471-480 481-490 491-500 501-510 511-520 521-530 531-540 541-550 551-560 561-570 571-580 581-590 591-600 601-610 611-620 621-630 631-640 641-650 651-660 661-670 671-680 681-690 691-700 701-710 711-720 721-730 731-740 741-750 751-760 761-770 771-780 781-790 791-800 801-810 811-820 821-830 831-840 841-850 851-860 861-870 871-880 881-890 891-900 901-910 911-920 921-930 931-940 941-950 951-960 961-970 971-980 981-990 991-1000 1001-1010 1011-1020 1021-1030 1031-1040 1041-1050 1051-1060 1061-1070 1071-1080 1081-1090 1091-1100 1101-1110 1111-1120 1121-1130 1131-1140 1141-1150 1151-1160 1161-1170 1171-1180 1181-1190 1191-1200 1201-1210 1211-1220 1221-1230 1231-1240 1241-1250 1251-1260 1261-1270 1271-1280 1281-1290 1291-1300 1301-1310 1311-1320 1321-1330 1331-1340 1341-1350 1351-1360 1361-1370 1371-1380 1381-1390 1391-1400 1401-1410 1411-1420 1421-1430 1431-1440 1441-1450 1451-1460 1461-1470 1471-1480 1481-1490 1491-1500 1501-1510 1511-1520 1521-1530 1531-1540 1541-1550 1551-1560 1561-1570 1571-1580 1581-1590 1591-1600 1601-1610 1611-1620 1621-1630 1631-1640 1641-1650 1651-1660 1661-1670 1671-1680

janek, 16.03.2013 11:28
kas nädala pärast võib selle aasta märtsi külmarekord uueneda?

Jüri K., 16.03.2013 14:03
Ilmateates võiks lähtuda maakondadest: Kagu-Eestisse kuuluvad Valga-, Võru- ja Põlvamaa. Kagunurk on siis Võru- ja Põlvamaa kõige kagu- ja idapoolsem osa.
Kui me räägime kultuurilises või loodusgeograafilises kontekstis, siis on piirid muidugi teised.

See on võimalik, aga tingimused peavad täpselt õiged olema. Kui antitsükloni kese juhtub otse Eesti kohale, siis on vast tõenäoline, muudel juhtudel on ilm tuulisem ja võib-olla ka pilvisem, mistõttu temperatuur eriti madal pole.

Keku, 16.03.2013 20:04
Missugust suve ennustate?Jahedat ja vihmast, või sooja ja ilusat?

Tiit, 19.03.2013 11:30
Tere, kus mandri-Eestis on see talv kõige külmem olnud? Kus neid külmarekordeid püstitatakse

V., 19.03.2013 12:35
Kas äikest saab kunstlikult tekitada?

V., 19.03.2013 12:36
Mõtlen, et kui mingi lennuk või õhupall mingite omadustega mingis olukorras lendab, et kas siis see võib äikese esile kutsuda?

Jaan, 19.03.2013 13:33
Kui suur võib temperatuuri amplituut olla ühe päeva raames, kui palju võivad temepratuuri ühe päeva piires erineda?

Reelika, 19.03.2013 14:57
Kas ja kuidas saab vahet teha sajupilvedel ja lihtsalt pilvedel?

Jüri K., 19.03.2013 18:34
Suve kohta ei tea keegi, kas see on soe või jahe, kuiv või sajune. Midagi on sel teemal kirjutanud M. Merilain: http://www.eestiloodus.ee/artikkel3407_3387.html

Eks kõige külmemad kohad on seal, kuhu külm õhk saab koguneda, st reljeefi madalamad osad. Need kohad on vaikse ja selge ilma korral EMHI vaatlusandmete kaardilt näha kõige madalama temperatuuri järgi. Teiste hulka kuulub Jõgeva, mitteametlikest aga näiteks Reola (on teisigi). Vt http://www.emhi.ee/?ide=21 (ilm peab vaikne ja selge olema, tänane tuuline ei sobi.

Jah, teatud määral küll. Kui äike defineerida väga kitsalt ja minu arvates ebaõigesti, et see on ainult välk ja müristamine, siis on vaja lasta rünksajupilvede korral õhku rakett, mis kerib enda järel poolilt vasktraati. See toob nö maa pilvedele hulga lähemale ja läbilöök toimub lihtsamalt. Seda tehakse välkude uurimise eesmärgil. Sel teemal om wikiski juttu: http://en.wikipedia.org/wiki/Lightning_rocket
Teine võimalus on minu arvates mittetahtlik. Kui atmosfääris valitseb teatud tasakaal, siis näiteks soojuselektrijaamad (ja muu tööstuslik tegevus) võivad oma korstende ja väljuva ning seejärel kondenseeruva veeauruga tasakaalu rikkuda, tekitades märkimisväärse konvektsiooni. Sel teemal on kirjutatud: http://stormhighway.com/plantstorms.shtml
Lennukid käituvad samuti läbilööki kergendava asjaoluna, nii et esimese välgu äikese jooksul võib esile kutsuda mõni lennuk, vt http://journals.ametsoc.org/doi/abs/10.1175/1520-0493%281967%29095%3C0835%3APATOLI%3E2.3.CO%3B2

Amplituud sõltub geograafilisest asukohast, õhumassist ja ilmaoludest. Kui rääkida kitsamalt Eestist, siis ühes ja samas õhumassis mitte üle 20 kraadi, kui aga näiteks külmale õhumassile järgneb päeval sooja õhu advektsioon, võib üle 30 kraadi olla, näiteks 2003. a jaanuaris. Maailma mastaabis aga võib amplituud olla 40-50 kraadi, kui on selge, vaikne ilm ja väga kuiv õhumass, aga taimestikku või veekogusid läheduses pole.

Praktiliselt kõik pilveliigid võivad anda sademeid. Ainult et need ei jõua alati aluspinnani, näiteks kiud- ja kiudrünkpilvedel. Sel juhul näeme sajujooni (virga).
Kui aga sademed jõuavad aluspinnani, siis need muudavad pilve ühtlaseks. Seda on eriti hästi näha rünksajupilvede puhul. Viimaste puhul on sademete tunnuseks ka see, et pilve ülaosa on jäätunud - rüngad lamenevad ja need muutuvad kiudjateks või alasitaoliseks.

Ken, 20.03.2013 10:36
MIllal Eestis viimati keeristormi näha oli?

1-10 11-20 21-30 31-40 41-50 51-60 61-70 71-80 81-90 91-100 101-110 111-120 121-130 131-140 141-150 151-160 161-170 171-180 181-190 191-200 201-210 211-220 221-230 231-240 241-250 251-260 261-270 271-280 281-290 291-300 301-310 311-320 321-330 331-340 341-350 351-360 361-370 371-380 381-390 391-400 401-410 411-420 421-430 431-440 441-450 451-460 461-470 471-480 481-490 491-500 501-510 511-520 521-530 531-540 541-550 551-560 561-570 571-580 581-590 591-600 601-610 611-620 621-630 631-640 641-650 651-660 661-670 671-680 681-690 691-700 701-710 711-720 721-730 731-740 741-750 751-760 761-770 771-780 781-790 791-800 801-810 811-820 821-830 831-840 841-850 851-860 861-870 871-880 881-890 891-900 901-910 911-920 921-930 931-940 941-950 951-960 961-970 971-980 981-990 991-1000 1001-1010 1011-1020 1021-1030 1031-1040 1041-1050 1051-1060 1061-1070 1071-1080 1081-1090 1091-1100 1101-1110 1111-1120 1121-1130 1131-1140 1141-1150 1151-1160 1161-1170 1171-1180 1181-1190 1191-1200 1201-1210 1211-1220 1221-1230 1231-1240 1241-1250 1251-1260 1261-1270 1271-1280 1281-1290 1291-1300 1301-1310 1311-1320 1321-1330 1331-1340 1341-1350 1351-1360 1361-1370 1371-1380 1381-1390 1391-1400 1401-1410 1411-1420 1421-1430 1431-1440 1441-1450 1451-1460 1461-1470 1471-1480 1481-1490 1491-1500 1501-1510 1511-1520 1521-1530 1531-1540 1541-1550 1551-1560 1561-1570 1571-1580 1581-1590 1591-1600 1601-1610 1611-1620 1621-1630 1631-1640 1641-1650 1651-1660 1661-1670 1671-1680

Nimi:

E-mail:

Kommentaar:

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam