•  

Esita Jürile meteoroloogiaalaseid küsimusi!

Sorteerimine:   Vanemad eespool   Uuemad eespool

1-10 11-20 21-30 31-40 41-50 51-60 61-70 71-80 81-90 91-100 101-110 111-120 121-130 131-140 141-150 151-160 161-170 171-180 181-190 191-200 201-210 211-220 221-230 231-240 241-250 251-260 261-270 271-280 281-290 291-300 301-310 311-320 321-330 331-340 341-350 351-360 361-370 371-380 381-390 391-400 401-410 411-420 421-430 431-440 441-450 451-460 461-470 471-480 481-490 491-500 501-510 511-520 521-530 531-540 541-550 551-560 561-570 571-580 581-590 591-600 601-610 611-620 621-630 631-640 641-650 651-660 661-670 671-680 681-690 691-700 701-710 711-720 721-730 731-740 741-750 751-760 761-770 771-780 781-790 791-800 801-810 811-820 821-830 831-840 841-850 851-860 861-870 871-880 881-890 891-900 901-910 911-920 921-930 931-940 941-950 951-960 961-970 971-980 981-990 991-1000 1001-1010 1011-1020 1021-1030 1031-1040 1041-1050 1051-1060 1061-1070 1071-1080 1081-1090 1091-1100 1101-1110 1111-1120 1121-1130 1131-1140 1141-1150 1151-1160 1161-1170 1171-1180 1181-1190 1191-1200 1201-1210 1211-1220 1221-1230 1231-1240 1241-1250 1251-1260 1261-1270 1271-1280 1281-1290 1291-1300 1301-1310 1311-1320 1321-1330 1331-1340 1341-1350 1351-1360 1361-1370 1371-1380 1381-1390 1391-1400 1401-1410 1411-1420 1421-1430 1431-1440 1441-1450 1451-1460 1461-1470 1471-1480 1481-1490 1491-1500 1501-1510 1511-1520 1521-1530 1531-1540 1541-1550 1551-1560 1561-1570 1571-1580 1581-1590 1591-1600 1601-1610 1611-1620 1621-1630 1631-1640 1641-1650 1651-1660 1661-1670 1671-1680

Jüri K., 05.07.2013 16:46
1. Alates 7. maist on olnud praktiliselt kogu aeg püsivalt kõrge temperatuurifoon, mida siis saab pidada sooja- või kuumalaineks (viimane on siis, kui ööpäeva keskmine on vähemalt 5 kraadi kõrgem pikaajalisest keskmisest). Selline olukord püsis 9. juunini, siis tuli jahedam periood ja 22.-27. juunini oli jälle väga soe, lausa kuumalaine. Pisike kuumalaine oli ka nüüd 4.-6. juulil.
Suve esimese poole kohta on olnud keskmine temperatuur erakordselt kõrge, eriti mais, kui positiivne anomaalia ulatus mõnes jaamas koguni 4 kraadini. Ka juuni andis sooja juuli mõõdu välja.
Kui hakata vaatama, mitu kuumalainet oli, siis vast 3-4 saame kokku. See iseenesest pole midagi erakordset - mõnel aastal võib kahe kuuga ka palju rohkem kuumalaineid olla, sest need võivad kesta ju ka ainult ühe päeva, mitte päevi järjest.
Niisiis tuleb olukorda vaadata mitmekülgsemalt ja laiemalt, st keskmiste näitajate ja tsirkulatsiooni valguses. Hetkel tsirkulatsioonist pikemalt ei kirjuta, aga kui on huvi, siis kirjutan.
Troopiline õhumass mingil kujul jõudis esimest korda tegelikult juba veebruaris kohale, seetõttu oligi see talve kõige soojem kuu. Siis jõudis kohale korraks veel 18. aprillil ja järgmisena 9. mail, samuti vaid üheks päevaks. Juba selgemad troopilise õhumassi tunnused olid õhumassil näiteks 18. mail, aga peab siiski arvestama, et see oli jõudmise ajaks kaua Venemaal püsinud, mistõttu oli sel ka polaarse õhumassi omadusi.
22. juunil kohalejõudnud õhumassil oli juba selgelt troopilist päritolu ja vastavate omadustega. Veel jõudis selline õhumass kohale 25.-26. juunil, ehkki siis oli sel jälle polaarne komponent juures, kuna formeerus lõplikult Venemaal keskoblastite kohal. Õhumasssil oli pisut troopilist hõngu juures ka 5.-6. juulil.

2. Suurimaid muutusi on täheldatud kevades, mis on varasemaks/soojemaks muutunud, aga siin peab arvestama, et varieeruvus on väga suur nii aastati kui konkreetse aasta sees. Ehkki möödunud kevade algus oli üks hilisemaid üldse, sest talv lõppes alles 10. aprillil, oli juba mai lõpus loodus oma arengus 1-2 nädalat ees.
Miks siiski on üldiselt kevaded läinud soojemaks? Asi on tsirkulatsiooni – läänevool on keskmiselt tugevamaks läinud, tuues nt märtsis Atlandilt selle aja kohta veel sooja õhku. Aga jällegi, varieeruvus on suur ja viimase 10 a jooksul on mõned väga külmad märtsid olnud ja teisalt on olnud väga soojasid märtsi lõppe. Seega tuleb kirjeldatud trendi vaadata pikemas skaalas, milleks on umbes 50 aastat. Oluline on see kevadiste kuumalainete tõttu, kui aluseks võtame, et anomaalia peab olema vähemalt 5 kraadi pikaajalisest keskmisest. Neid on tõepoolest poolsajandi jooksul tulnud mõneti rohkem.
Suve kohta midagi nii kindlat väita ei saa. Suvede soojenemine on olnud küll ilmne viimase 20-30 a jooksul, aga kas see ka nii jääb või mitte, on vara öelda. Pole näidatud, et suvel oleks muutunud oluliselt sagedasemaks selliste tsirkulatsioonivormide hulk, mis soodustavad kuumalaineid. Isegi kui viimase 10 a kohta ka leiaksime sellise trendi, siis kliimamuutust see ei näita. Suhteliselt sagedamini on kuumasid suvesid ikka teatud perioodidel olnud, nagu Esimese Eesti Vabariigi ajal või 1970ndatel.
Suvisel ajal korreleeruvad sooja- ja külmalained Wangenheim-Girsi klassifikatsiooni järgi idatüübiga, mille korral on Venemaa kesk- või loodeosas antitsüklon ja/või Kesk-Euroopa kohal ulatuslik tsüklon. Nii oli ju ka suures osas mais ja juuni algul ning teisel poolel.

janek, 06.07.2013 08:51
kuuse-taat ennustas,et juuli lõpus tuleb lausa mitmel päeval üle 30 kraadi sooja,kui tõenäoline see on,vaatan pikki ennustusi,need igal juhul seda ei näita,pigem vastupidi üsna jahedapoolset juuli teist poolt

Jüri K., 06.07.2013 10:09
See võib nii olla, aga ei pruugi. Kuna aeg kaugel, siis on tõenäosus 50% ringis.

umm, 08.07.2013 20:53
Hetkeseisuga näitab GFS mudel venemaal antitsükloni tugevnemist ja laienemist meie piirkonda.Kuni 24.juulini igapäevaselt 10-15C isotermi 850hPa pinnal.Loodame,et nii jääbki.

Tere!, 10.07.2013 13:50
Ilmateenistus ütleb: "12.-14.07. on sajuta ilm. Tuleoht on III-IV, Kagu-Eestis suureneb kuni V klassini (Äärmiselt suur tuleoht).
Mida üldse tähendab äärmiselt suur tuleoht?
Kas Ilmateenistus võib ka hoiatuse panna?
Kas olukord on tõsine, nendel päevadel?

Jüri K., 12.07.2013 16:42
GFS mudeli pakutud variant (kui öeldud isotermid olid tõepoolest pidevalt 24. juulil)ei osutunud õigeks, sellise variandi täitumine oli kahtlane, mistõttu ma ei saanud Janeki vastuseks kirjutada, et tuleb. Ei maksa iga väljundiga, mis meeldib, kohe kaasa joosta!

Endine EMHI koostab ja on teinud Internetis kättesaadavaks juba enam kui 10 aastat tuleohukaarte, vt http://www.emhi.ee/index.php?ide=19,270. Neid kaarte koostatakse tuleohtlikul ajal, mis algab pärast lume lõplikku sulamist (tavaliselt aprillis) ja kestab kuni sügisvihmadeni (tavaliselt septembris). Viimane on muidugi väga ebamäärane.
Tuleohu juures olev arv on kompleksnäitaja, mis saadakse vastava valemiga. Valemisse pannakse sademete hulk (kui palju on sademeteta päevi järjest olnud), temperatuur (kl 15 vaatlusjaamas), niiskus (kastepunkt kl 15 vaatlusjaamas) ja arvestab looduse fenoloogilist seisundit. Indeks summeeritakse igal järgmisel päeval kuni saju alguseni.
Väike tuleoht (I-II klass ehk kuni 400) kaob juba 5 mm ööpäevase sademetehulgaga, aga suur (alates 3000) alles enam kui 10 mm ööpäevase sademetehulga korral.
Mida kõrgem on indeks, seda tõenäolisem on tulekahju teke ja seda ulatuslikum võib see olla. Seega tähendab V klass (indeks üle 7000), et võimalikud on ulatuslikud metsapõlengud ja sel juhul antakse hoiatus. Praegu on jaamades kõrgeim tuleoht Kagu-Eestis, kuid 7000 on veel minna. Kui see saavutatakse, antakse hoiatus.
Kõrge tuleoht on seotud antitsüklonaalse ilmastikuga. V klassi puhul on lisaks veel väga kõrge temperatuur, mida viimasel ajal (paar nädalat) pole olnud ja seetõttu pole ka siis V klassi.
Metsas liikudes peab tegelikult ettevaatlik olema juba siis, kui indeks üle 100 (II klass ehk väike tuleoht), sest juba siis on mets piisavalt kuiv, et mõnest sädemest minna põlema. Ulatuslik tulekahju pole siiski eriti tõenäoline. Kui on IV ja V klass, võib tekkinud tulekahju levida suurel alal.
Seetõttu mõned soovitused praeguseks ajaks:
• ära tee metsas tuld;
• ära suitseta metsas;
• ära jäta metsa klaastaarat, sest see koondab päikesekiiri;
• järgi metsa sisenemise keelumärki;
• ära kasuta metsas pürotehnikat.
Metsatulekahju korral
• suitsu või tuld märgates asu põlengut kustutama ja kui vajad abi, siis helista hädaabinumbril 112;
• kui oled kohale kutsunud päästeteenistuse, jätka kustutamist tuletõrjujate saabumiseni;
• kustutamisel kasuta kimpu pandud suuri puuoksi;
• väldi leegile liiga lähedale sattumist;
• lähene tulele alati tuulepoolselt küljelt;
• kui tunned metsa iseärasusi, teavita sellest ka päästeteenistust;
• metsatulekahju ajal võib välja tulla sõjaaegseid lõhkekehi – ole nendega ettevaatlik!

asd, 12.07.2013 19:24
Kui ma ei eksi, siis kevade poole oli tuleohu kaart väiksemate arvudega ning V klassi puhul küll mingit hoiatust ei antud.

Jüri K., 12.07.2013 20:43
Jah, ma pean täpsustama: kevadel ehk aprillis ja mais on klassipiirid teistsugused, näiteks V klass algab juba siis, kui indeks on üle 2400 (oli näiteks 8.-12. mail). Hoiatus aga antakse siis, kui on indeks üle 7000.
Aitäh tähelepanu suunamast, sest kirjutasin suvise aja (juuni-august) kontekstis!

m,, 14.07.2013 13:19
täna-homme siis viimane võimalus selle aasta juulis 25+ kraadi nautida. võtkem seega viimast, sest ülejäänud juuli tuleb sügisega sarnane - läänetsüklonite joru päevast päeva.

Jüri K., 14.07.2013 21:42
Väga soe õhumass saabub läänest Eesti kohale näiteks 18. juulil, kui on oodata kuni vähemalt 25 kraadi sooja, kuid seda vaid üheks päevaks. Kuuma õhumassi saabumine on arvutatud pärast 20. juulit ja seda pikemaks ajaks.

1-10 11-20 21-30 31-40 41-50 51-60 61-70 71-80 81-90 91-100 101-110 111-120 121-130 131-140 141-150 151-160 161-170 171-180 181-190 191-200 201-210 211-220 221-230 231-240 241-250 251-260 261-270 271-280 281-290 291-300 301-310 311-320 321-330 331-340 341-350 351-360 361-370 371-380 381-390 391-400 401-410 411-420 421-430 431-440 441-450 451-460 461-470 471-480 481-490 491-500 501-510 511-520 521-530 531-540 541-550 551-560 561-570 571-580 581-590 591-600 601-610 611-620 621-630 631-640 641-650 651-660 661-670 671-680 681-690 691-700 701-710 711-720 721-730 731-740 741-750 751-760 761-770 771-780 781-790 791-800 801-810 811-820 821-830 831-840 841-850 851-860 861-870 871-880 881-890 891-900 901-910 911-920 921-930 931-940 941-950 951-960 961-970 971-980 981-990 991-1000 1001-1010 1011-1020 1021-1030 1031-1040 1041-1050 1051-1060 1061-1070 1071-1080 1081-1090 1091-1100 1101-1110 1111-1120 1121-1130 1131-1140 1141-1150 1151-1160 1161-1170 1171-1180 1181-1190 1191-1200 1201-1210 1211-1220 1221-1230 1231-1240 1241-1250 1251-1260 1261-1270 1271-1280 1281-1290 1291-1300 1301-1310 1311-1320 1321-1330 1331-1340 1341-1350 1351-1360 1361-1370 1371-1380 1381-1390 1391-1400 1401-1410 1411-1420 1421-1430 1431-1440 1441-1450 1451-1460 1461-1470 1471-1480 1481-1490 1491-1500 1501-1510 1511-1520 1521-1530 1531-1540 1541-1550 1551-1560 1561-1570 1571-1580 1581-1590 1591-1600 1601-1610 1611-1620 1621-1630 1631-1640 1641-1650 1651-1660 1661-1670 1671-1680

Nimi:

E-mail:

Kommentaar:

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam