•  

Esita Jürile meteoroloogiaalaseid küsimusi!

Sorteerimine:   Vanemad eespool   Uuemad eespool

1-10 11-20 21-30 31-40 41-50 51-60 61-70 71-80 81-90 91-100 101-110 111-120 121-130 131-140 141-150 151-160 161-170 171-180 181-190 191-200 201-210 211-220 221-230 231-240 241-250 251-260 261-270 271-280 281-290 291-300 301-310 311-320 321-330 331-340 341-350 351-360 361-370 371-380 381-390 391-400 401-410 411-420 421-430 431-440 441-450 451-460 461-470 471-480 481-490 491-500 501-510 511-520 521-530 531-540 541-550 551-560 561-570 571-580 581-590 591-600 601-610 611-620 621-630 631-640 641-650 651-660 661-670 671-680 681-690 691-700 701-710 711-720 721-730 731-740 741-750 751-760 761-770 771-780 781-790 791-800 801-810 811-820 821-830 831-840 841-850 851-860 861-870 871-880 881-890 891-900 901-910 911-920 921-930 931-940 941-950 951-960 961-970 971-980 981-990 991-1000 1001-1010 1011-1020 1021-1030 1031-1040 1041-1050 1051-1060 1061-1070 1071-1080 1081-1090 1091-1100 1101-1110 1111-1120 1121-1130 1131-1140 1141-1150 1151-1160 1161-1170 1171-1180 1181-1190 1191-1200 1201-1210 1211-1220 1221-1230 1231-1240 1241-1250 1251-1260 1261-1270 1271-1280 1281-1290 1291-1300 1301-1310 1311-1320 1321-1330 1331-1340 1341-1350 1351-1360 1361-1370 1371-1380 1381-1390 1391-1400 1401-1410 1411-1420 1421-1430 1431-1440 1441-1450 1451-1460 1461-1470 1471-1480 1481-1490 1491-1500 1501-1510 1511-1520 1521-1530 1531-1540 1541-1550 1551-1560 1561-1570 1571-1580 1581-1590 1591-1600 1601-1610 1611-1620 1621-1630 1631-1640 1641-1650 1651-1660 1661-1670 1671-1680

m,, 03.08.2013 15:46
janek, kas sa elad põhja-eestis või hiiumaal?

Jüri K., 03.08.2013 18:23
Kõnekeeles pole see kindlasti probleem, aga kui mõni keelehuviline või -toimetaja sellist keelekasutust näeb, siis on saab see väga halva suhtumise osaks. Rohkem sellest vt http://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=4&act=2&vld=41
Mis puudutab temperatuuri, siis siin pole mingit vahet, kas olla põhja või lõuna pool.

janek, 04.08.2013 21:50
m,-le elan valgamaal,mis pole põhja-eesti ega hiiumaa.olen äikesevaatlejetega liitunud,sel aastal on tõesti äikest vähe olnud.

Jüri K., 05.08.2013 01:09
Mais ja juunis oli Eestis üldistatult erakordselt palju äikest. Sellist äikeserohkust ei ole küll vähemalt 20-30 aastat olnud. Samas juulis oli äikest üsna vähe, augusti algus on jälle äikeselisem olnud. Aga rõhutan, et see on üldistus Eesti kohta, olenevalt kohast on olukord uskumatult varieeruv.

janek, 05.08.2013 18:24
mais oli vist jh mõned korrad küll aga kuna äikesed on olnud nõrgad siis ei jää meelde väga

Jüri K., 05.08.2013 22:39
Mais ja juunis oli päris mitmel korral ebatavaliselt tugevat äikest. 18. mail oli näiteks Valgamaal Hummulis koguni ilmselt tornaado: http://www.valgamaalane.ee/1242322/hummuli-taastub-tasapisi-trombi-havitustoost.
Igatahes äikest oli mais ja juunis ebatavaliselt palju ja mõnel korral oli see ka erakordselt tugev. Näiteks 30. mail kestis äike Harjumaal mitu tundi järjest ja välke tekkis minutis enamgi kui kümme.
Seega kuulub vaatamata vähese äikesega juulile suvi äikeserikaste hulka.

asd, 06.08.2013 10:46
Tõepoolest, kui äikesed on nõrgad, siis ei jää need ka meelde. 10-15 aastat tagasi olid tihti need ikka väga tugevad, siin Lõuna-Eestis vähemalt, seda räägivad ka teised inimesed. Pilv-maa välkude intensiivsus oli nii suur, et ühe äikese ajal sai kilomeetri raadiuses palju objekte tabamuse. Üldjuhul äikest ei pelga, kuid peab tunnistama, et tollal võttis küll pingesse - raksatus-raksatuse järel mõtlesin, kuna on minu maja kord tabamus saada. Õnneks olid enamus sihtmärkidest puud, lähim kõigest 30m kaugusel.
Tegemist polnud ühe korraga!, see oli pidevalt nii. Nüüd on äikeseid võib-olla tõesti sagedamalt, kuid need on nõrgad võrreldes aastatagustega.

Jüri K., 06.08.2013 12:38
Kuna info ja teated levivad tänapäeval väga kiiresti, siis saab toimuvatest äikestest hea ülevaate. Muuhulgas on viimastel aastatel olnud ka erakordseid äikeseid, mis ületavad kaugelt kirjeldatud äikese, näiteks on olnud nii vaatlejate kui detektorite alusel selliseid äikeseid, kus minutis on tekkinud üle 40 välgu. Samuti on viimase 10 aasta kõige äikeselisemad aastad olnud just 2010 ja 2011 ning nüüd siis mai ja juuni, kusjuures tugevate äikeste tõttu on saanud tabamusi mitmed hooned, ka Lõuna-Eestis. Viimati juuli lõpus anti Pärnumaalt teada nii tugevatest äikestest, mida pole enam kui 15 aastat nähtud. Detektoriandmete kokkuvõtteid saab siin vaadata: http://www.emhi.ee/data/files/erialaneteave/aike2012.pdf
Kui võtta aluseks isiklik kogemus, siis alates 2009. aastast olen teinud üle Baltimaade enam kui 100 äikesejahti, sh muidugi palju kordi Lõuna-Eestis. Mõnel korral, nagu 2009. a 14. juuli Põlvamaal või 2011. a 28. juulil Viljandimaal on olnud äikeseid, kus minutis on umbes 10 km raadiuses üle 20 välgu tekkinud, kusjuures raksatused polnud mingil hetkel eristatavad. Seetõttu ei saa olla õige väide, et viimasel ajal pole olnud selliseid äikeseid. See, kas neid on vähem kui 10-15 aastat tagasi, täpselt ei tea, see vajaks täpsemat analüüsi.
Seega ülitugevate äikeste olemasolu viimasel ajal kinnitavad ka Lõuna-Eestis nii detektoriandmed, teiste inimeste kirjeldused kui isiklikud kogemused.
Kokkuvõtlikult on tunne, et siin on tegu mingisuguste kinnituste otsimisega (confirmation bias): enda asukohas pole viimastel aastatel midagi erilist olnud ja lähikonnas või kuskil kaugemal, kus ka pole midagi sattunud, räägivad inimesed, et midagi erilist pole olnud ja see justkui kinnitaks sellist arvamust. Äike aga on ruumiliselt erakordselt varieeruv, olen kogenud juhtumeid, kus ühes kohas on intensiivne äikeseraju ja enam kui 10 välku minutis, aga 15-20 km eemal polnud inimestel isegi aimu, et kuskil lähedal on mingi äike.
Lõpetuseks ühe erakordse äikese kirjeldus Mõnistest 8. mail 2010, räägib Sven-Erik Enno: "Rääkisin ühe kaastudengiga, kes oli Mõnistes tollel õhtul, see on siis Eesti täielik lõunatipp, mida see torm esimesena tabas. Seal oli ikka niisugune möll olnud, et terve eelmise suve jooksul mitte midagi võrreldavat ei esinenud. Ja üldse nagu kõige võimsam äike maikuus, mida see inimene mäletas. Pidev välkude valgus, paduvihm ja selline tuul, et oli tunne, et viib katuse pealt. Ja murdis ka puuoksi." Ka EMHI radaril oli äikesepilve piirile jõudes selle radarikaja punane ehk sajuhulk umbes 200 mm/h, mis on vägagi muljetavaldav (tavaliselt on äikese ajal sajuhulk 10-80 mm/h)!

asd, 06.08.2013 15:18
Võib-olla on tõesti mujal olnud, kuid mitte lähipiirkonnas, mis tundub natuke veider, kuna tol ajal sai suvel jooksul ikka vähemalt paar korda sellist äikest kogetud ning nüüd kümne aasta jooksul pole isegi kaugelt võrreldavat olnud. Tõsi, sähvimist, millel pole vahet, on aeg-ajalt ikka ette tulnud, nt 2006, 2007 ja 2010, kuid välgud olid siis enamasti pilvesisesed ning ei pakkunud erilist pinget. Väljendasin ehk valesti, sest äikese tugevust mõõdetakse ju sageduse, mitte tüübi järgi? Pidasin silmas eelkõige pilv-maa välke, mida oli tookord massiliselt, tänu millele tuli pea õlgade vahel istuda.

Jüri K., 06.08.2013 15:53
Jah, vat siin ongi küsimus ilmselt selles, et kuna Lõuna-Eesti on suur ja lai (Pärnumaast Tartumaani), siis on kindlasti nii selliseid kohti, kus äikest on olnud väga vähe ja kohti, kus seda on olnud jälle tunduvalt rohkem. Need väljavalitud juhtumid, mis vastusesse kirjutasin, olid pilv-aluspind tüüpi välkudega äikesed. Kindlasti on ka pilvesiseste välkudega juhtumeid olnud, nt 8.8.2010 torm korral olid ju pea kõik välgud pilvesisesed.
Seda, kas tugevaid äikeseid, mille korral on pilv-aluspind tüüpi välgud ülekaalus, on vähemaks jäänud, ei oska kinnitada. Selliseid äikeseid on viimase 3-4 aasta jooksul vähemalt mõnel pool Lõuna-Eestis olnud, aga täpset jaotumist nii ajalis-ruumiliselt kui pikemaajalisi trende kahjuks võtta täpsete andmete puudumisel ei ole. Vastavat otsust on üksnes subjektiivsetel hinnangutel keerukas, et mitte öelda võimatu öelda. Vastuses soovisin näidata vaid seda, et seal on selliseid äikeseid olnud ka viimasel ajal ja et äike on ruumiliselt (ja ajaliselt) eriti varieeruv.
Täpsustus: äike on kompleksne, st mitmekomponendilisele nähtus ehk täpsemalt, äike on elektriline atmosfäärinähtus, mis tekib tavaliselt tõusvate õhuvoolude ja konvektsioonipilvede intensiivse arengu tagajärjel ning mis koosneb mitmest sellisest komponendist nagu rünksajupilved, sajualad, õhuvoolude süsteemid, laengud, välgud, müristamine jne. Sellest muide järeldub, et äikese korral ei pruugi üldse välke tekkidagi, vaid olemas peab olema piisavalt suur potentsiaal välkude tekkeks, et saaksime äikesest rääkida. Pragmaatilistel põhjustel peetakse äikese määramisel esmatähtsaks ikkagi välke, nt on see oluline äikesevaatlustel.
Välgutüüpide suhe muutub äikesest äikesesse. Jah, välgu tüüp ega isegi nende hulk ei ole määrav äikese tugevuse hindamisel ja seda taas pragmaatilistel põhjustel, sest rohkem kahju välkudest tekitavad ju tugevad pagid, äkküleujutused, rahe jms äikesega kaasnev. Sel põhjusel on tugeva või ohtliku äikese aluseks välkude asemel midagi muud võetud.
Kokkuvõtteks. Kuigi mistahes pikse ajal tasub olla ettevaatlik, saab eristada ka ohtlikke äikeseid. Määratlusi on mitu, kuid enamasti on aluseks võetud tuule tugevus ja kaasnähud, harvem välkude arv. Äikest peetakse ohtlikuks, kui sellega kaasneb vähemalt 26 m/s puhuv pagituul või tornaado (olgu need siis meso- või mittemesotsüklonaalsed, näiteks vesi- ja maapüksid) või rahe, mille terade läbimõõt on vähemalt 2,5 cm või sootuks mitu eelnimetatud nähtust.
Äike võib kätkeda ohtu ka siis, kui rahetükid on küll alla 2,5 cm, aga neist tekib maapinnale teatud paksusega kiht. Kui pagituulte kiirus on alla 26 m/s, ent puhangud on tugevamad või rahe läbimõõt on 2,5 cm, peetakse äikest keskmiselt ohtlikuks.

1-10 11-20 21-30 31-40 41-50 51-60 61-70 71-80 81-90 91-100 101-110 111-120 121-130 131-140 141-150 151-160 161-170 171-180 181-190 191-200 201-210 211-220 221-230 231-240 241-250 251-260 261-270 271-280 281-290 291-300 301-310 311-320 321-330 331-340 341-350 351-360 361-370 371-380 381-390 391-400 401-410 411-420 421-430 431-440 441-450 451-460 461-470 471-480 481-490 491-500 501-510 511-520 521-530 531-540 541-550 551-560 561-570 571-580 581-590 591-600 601-610 611-620 621-630 631-640 641-650 651-660 661-670 671-680 681-690 691-700 701-710 711-720 721-730 731-740 741-750 751-760 761-770 771-780 781-790 791-800 801-810 811-820 821-830 831-840 841-850 851-860 861-870 871-880 881-890 891-900 901-910 911-920 921-930 931-940 941-950 951-960 961-970 971-980 981-990 991-1000 1001-1010 1011-1020 1021-1030 1031-1040 1041-1050 1051-1060 1061-1070 1071-1080 1081-1090 1091-1100 1101-1110 1111-1120 1121-1130 1131-1140 1141-1150 1151-1160 1161-1170 1171-1180 1181-1190 1191-1200 1201-1210 1211-1220 1221-1230 1231-1240 1241-1250 1251-1260 1261-1270 1271-1280 1281-1290 1291-1300 1301-1310 1311-1320 1321-1330 1331-1340 1341-1350 1351-1360 1361-1370 1371-1380 1381-1390 1391-1400 1401-1410 1411-1420 1421-1430 1431-1440 1441-1450 1451-1460 1461-1470 1471-1480 1481-1490 1491-1500 1501-1510 1511-1520 1521-1530 1531-1540 1541-1550 1551-1560 1561-1570 1571-1580 1581-1590 1591-1600 1601-1610 1611-1620 1621-1630 1631-1640 1641-1650 1651-1660 1661-1670 1671-1680

Nimi:

E-mail:

Kommentaar:

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam