•  

Esita Jürile meteoroloogiaalaseid küsimusi!

Sorteerimine:   Vanemad eespool   Uuemad eespool

1-10 11-20 21-30 31-40 41-50 51-60 61-70 71-80 81-90 91-100 101-110 111-120 121-130 131-140 141-150 151-160 161-170 171-180 181-190 191-200 201-210 211-220 221-230 231-240 241-250 251-260 261-270 271-280 281-290 291-300 301-310 311-320 321-330 331-340 341-350 351-360 361-370 371-380 381-390 391-400 401-410 411-420 421-430 431-440 441-450 451-460 461-470 471-480 481-490 491-500 501-510 511-520 521-530 531-540 541-550 551-560 561-570 571-580 581-590 591-600 601-610 611-620 621-630 631-640 641-650 651-660 661-670 671-680 681-690 691-700 701-710 711-720 721-730 731-740 741-750 751-760 761-770 771-780 781-790 791-800 801-810 811-820 821-830 831-840 841-850 851-860 861-870 871-880 881-890 891-900 901-910 911-920 921-930 931-940 941-950 951-960 961-970 971-980 981-990 991-1000 1001-1010 1011-1020 1021-1030 1031-1040 1041-1050 1051-1060 1061-1070 1071-1080 1081-1090 1091-1100 1101-1110 1111-1120 1121-1130 1131-1140 1141-1150 1151-1160 1161-1170 1171-1180 1181-1190 1191-1200 1201-1210 1211-1220 1221-1230 1231-1240 1241-1250 1251-1260 1261-1270 1271-1280 1281-1290 1291-1300 1301-1310 1311-1320 1321-1330 1331-1340 1341-1350 1351-1360 1361-1370 1371-1380 1381-1390 1391-1400 1401-1410 1411-1420 1421-1430 1431-1440 1441-1450 1451-1460 1461-1470 1471-1480 1481-1490 1491-1500 1501-1510 1511-1520 1521-1530 1531-1540 1541-1550 1551-1560 1561-1570 1571-1580 1581-1590 1591-1600 1601-1610 1611-1620 1621-1630 1631-1640 1641-1650 1651-1660 1661-1670 1671-1680

Jüri K., 27.11.2013 23:00
Vat mudelitega ongi see asi, et esiteks tehakse arvutusi teatud aja tagant, kuigi ideaal oleks uute andmete ilmnemisel seda kohe teha (vahel annab uus arvutus üsna erineva tulemuse). Inimene saab aga silma peal hoida pidevalt. Lisaks on mudelitel veel see, et need ei arvesta kõiki asjaolusid, kuid mõningaid puudujääke saab inimene kompenseerida. Seepärast ei kaogi sünoptikute amet kuhugi, ehkki mudelid on järjest paremad ja täiuslikumad.
Selle vastu ei ole midagi öelda, et erinevate mudelite võrdlemine on mõttekas. Kuid ansambelprognoosid, kus püütakse leida tõenäosusi, pole ju enamasti kättesaadavad. Kättesaadavate mudeli konkreetne väljund näitab üht stsenaariumi või antud hetkel kõige tõenäolisemat väärtust mudeli järgi. Aga üsna oluline tõenäosus võib-olla ka pakutust erineval väärtusel või stsenaariumil. Nii võib anda hinnangu, et 25 m/s puhangud on kogu Eesti peale vähemalt 50% tõenäosusega, kuni 27 m/s 20-30% tõenäosusega. Muidugi see on üsna jäme hinnang praegu.
Ühe teise ilmauurijaga õnnestus seda tuule küsimust ka arutada. Ta ütles 25 m/s kohta: "Homme võib vast rohkem oodata, külma õhu sissetungid on alati veidi ettearvamatud." Jah, külma õhu sissetung on üks tuule kiirust lisav tegur, mis ei pruugi olla mudelites adekvaatselt kajastatud.

768, 29.11.2013 13:08
pühapäeval jõuab kesknorra rannikule uus orkaan/torm, kuid me peame skandinaavia poolsaarele/mäestikule tänulikud olema, et see säästab orkaane/torme nõrgendades meie metsi ja hooneid ulatuslikuma kahju eest. kahjuks taanis nii ulatuslikku maismaad ega mäestikku pole nagu skandinaavias, mistõttu edelatormid (nt gudrun ja st juudas) on tugevamad.
loodame tormi nõrgenemisele parimat. torme juba niigi palju olnud.

selline on minu arvamus.

tervitades
i...

768, 29.11.2013 13:09
tervitades järgi peab olema sõna - inimene

keegi pahatahtlik admin muudab salamisi teiste tagant kommentaare

janek, 29.11.2013 16:48
pärast mitut tormi saabub ka korralik talv,ma arvan nii;))suusatad tahan!

Jüri K., 29.11.2013 18:46
Ei tea muutmisest midagi. Kui muretsete, et kuskil on keegi paha, kes meie selja taga asju muudab, siis ilm.ee kontaktide lehelt saab ehk aadressi, kuhu saata.

Mäestik muudab mõningal määral tsüklonite trajektoori, kuid ei nõrgenda, vaid vahel hoopiski tugevdab neid. Nõrgem tuul meil ei tule mäestiku mõjust, vaid üldisemalt maismaast, mis põhjustab suuremat hõõrdumist.
Nii et see tänamine on üsna kahtlasel aadressil, pigem tänada siis maismaad.

Lähiajal ei paista rahulikku ilma, detsembris jätkub tsüklonite seeria ja saame veel torme. Ei takista tormide tulekut ka mäestik. Takistada võiks ainult mõne blokeeriva antitsükloni teke. Hetkel ei paista sellist tekkivat.
Niikaua, kui tsüklonite seeria jätkub, ei tule ka püsivat talveilma. NB! Järgmine nädal on võib-olla olukord selles osas muutunud.

768, 29.11.2013 23:22
aga kuidas mäestik siis otseselt ei mõjuta? peaks ju ikkagi nõrgendama, sest nö kraabib altpoolt 2 km ulatuses tormi. arvestades stratosfääri paksust, kus on kogu ilm, siis 2 km on ikkagi üsna arvestatav.

näiteks tehke kraavis katse, kui moodustate 10 cm-ses vees 2 cm-se 'mäestiku'. lükake vesi liikuma.. ma näen küll, et see peatab veevoolu aeglasemaks.

kas teil on mõnd näidet tuua, kus skandinaavia mäestik on tugevdanud torme?

Jüri K., 29.11.2013 23:42
Võib-olla on siin möödarääkimist: tsükloni tugevust või siis intensiivsust näitab õhurõhk, tuul on juba rõhugradiendi jm tagajärg. Hõõrdumine mõjutab küll, aga seda üldiselt aluspind, muidugi mäestiku vahetus läheduses tekib tugev turbulents, võivad tekkida mäelained ja mäevarjus on kindlasti ka nõrgem tuul.
Jah, on näiteid: a) 1.11.1969: http://www.wetterzentrale.de/pics/archive/ra/1969/Rrea00119691101.gif ja 2.11.1969: http://www.wetterzentrale.de/pics/archive/ra/1969/Rrea00119691102.gif, see tsüklon tugevnes eriti üle Skandinaavia mäestiku liikumisel;
b) 15.12.1982: http://www.wetterzentrale.de/pics/archive/ra/1982/Rrea00119821215.gif ja 16.12.1982: http://www.wetterzentrale.de/pics/archive/ra/1982/Rrea00119821216.gif, kus samuti plahvatuslik süvenemine toimus Skandinaavia mäestiku kohal;
c) 17.12.1999: http://www.wetterzentrale.de/pics/archive/ra/1999/Rrea00119991217.gif ja 18.12.1999: http://www.wetterzentrale.de/pics/archive/ra/1999/Rrea00119991218.gif, samuti tsüklon süvenes mäestiku kohal ja selle ületamisel;
d) 14.10.2010: http://www.wetterzentrale.de/pics/archive/ra/2010/Rrea00120101014.gif ja 15.10.2010: http://www.wetterzentrale.de/pics/archive/ra/2010/Rrea00120101015.gif, see tsüklon liikus üle mäestiku loodest kagusse (sukelduja) ja süvenes samuti kiiresti mäestiku ületamisel ja pärast seda, tuues tormi.
Ka eelseisva tormi puhul on prognoosid näidanud tugevnemist üle mäestiku liikudes: http://www.vader-alarm.se/en/weather/weather-for-professionals/film-of-currents/sweden.html

kellu, 30.11.2013 00:33
tere, millal tuleb lumi maha, mis ära ei sula ja hakkab jätkuvalt sadama?
millist talve lubatakse, kas palju lund või kuidas?

Jüri K., 30.11.2013 01:33
Püsilund ei tule veel nädala jooksul. Selle aja jooksul sajab lund ja sadanud lumi sulab jälle. Esimene võimalus püsilumeks oleks kuu keskel, aga praegu ei saa seda kindlaks pidada.

768, 30.11.2013 11:37
aitäh, näen seaduspära, et siis keskmiselt 10..20 aasta tagant 2-tormiliste tsüklitena.

1-10 11-20 21-30 31-40 41-50 51-60 61-70 71-80 81-90 91-100 101-110 111-120 121-130 131-140 141-150 151-160 161-170 171-180 181-190 191-200 201-210 211-220 221-230 231-240 241-250 251-260 261-270 271-280 281-290 291-300 301-310 311-320 321-330 331-340 341-350 351-360 361-370 371-380 381-390 391-400 401-410 411-420 421-430 431-440 441-450 451-460 461-470 471-480 481-490 491-500 501-510 511-520 521-530 531-540 541-550 551-560 561-570 571-580 581-590 591-600 601-610 611-620 621-630 631-640 641-650 651-660 661-670 671-680 681-690 691-700 701-710 711-720 721-730 731-740 741-750 751-760 761-770 771-780 781-790 791-800 801-810 811-820 821-830 831-840 841-850 851-860 861-870 871-880 881-890 891-900 901-910 911-920 921-930 931-940 941-950 951-960 961-970 971-980 981-990 991-1000 1001-1010 1011-1020 1021-1030 1031-1040 1041-1050 1051-1060 1061-1070 1071-1080 1081-1090 1091-1100 1101-1110 1111-1120 1121-1130 1131-1140 1141-1150 1151-1160 1161-1170 1171-1180 1181-1190 1191-1200 1201-1210 1211-1220 1221-1230 1231-1240 1241-1250 1251-1260 1261-1270 1271-1280 1281-1290 1291-1300 1301-1310 1311-1320 1321-1330 1331-1340 1341-1350 1351-1360 1361-1370 1371-1380 1381-1390 1391-1400 1401-1410 1411-1420 1421-1430 1431-1440 1441-1450 1451-1460 1461-1470 1471-1480 1481-1490 1491-1500 1501-1510 1511-1520 1521-1530 1531-1540 1541-1550 1551-1560 1561-1570 1571-1580 1581-1590 1591-1600 1601-1610 1611-1620 1621-1630 1631-1640 1641-1650 1651-1660 1661-1670 1671-1680

Nimi:

E-mail:

Kommentaar:

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam