•  

Esita Jürile meteoroloogiaalaseid küsimusi!

Sorteerimine:   Vanemad eespool   Uuemad eespool

1-10 11-20 21-30 31-40 41-50 51-60 61-70 71-80 81-90 91-100 101-110 111-120 121-130 131-140 141-150 151-160 161-170 171-180 181-190 191-200 201-210 211-220 221-230 231-240 241-250 251-260 261-270 271-280 281-290 291-300 301-310 311-320 321-330 331-340 341-350 351-360 361-370 371-380 381-390 391-400 401-410 411-420 421-430 431-440 441-450 451-460 461-470 471-480 481-490 491-500 501-510 511-520 521-530 531-540 541-550 551-560 561-570 571-580 581-590 591-600 601-610 611-620 621-630 631-640 641-650 651-660 661-670 671-680 681-690 691-700 701-710 711-720 721-730 731-740 741-750 751-760 761-770 771-780 781-790 791-800 801-810 811-820 821-830 831-840 841-850 851-860 861-870 871-880 881-890 891-900 901-910 911-920 921-930 931-940 941-950 951-960 961-970 971-980 981-990 991-1000 1001-1010 1011-1020 1021-1030 1031-1040 1041-1050 1051-1060 1061-1070 1071-1080 1081-1090 1091-1100 1101-1110 1111-1120 1121-1130 1131-1140 1141-1150 1151-1160 1161-1170 1171-1180 1181-1190 1191-1200 1201-1210 1211-1220 1221-1230 1231-1240 1241-1250 1251-1260 1261-1270 1271-1280 1281-1290 1291-1300 1301-1310 1311-1320 1321-1330 1331-1340 1341-1350 1351-1360 1361-1370 1371-1380 1381-1390 1391-1400 1401-1410 1411-1420 1421-1430 1431-1440 1441-1450 1451-1460 1461-1470 1471-1480 1481-1490 1491-1500 1501-1510 1511-1520 1521-1530 1531-1540 1541-1550 1551-1560 1561-1570 1571-1580 1581-1590 1591-1600 1601-1610 1611-1620 1621-1630 1631-1640 1641-1650 1651-1660 1661-1670 1671-1680

Jüri K., 02.12.2014 12:42
Kliima puhul on jutt paljudest aastakümnetest, nii et see, mis viimasel paaril aastal, ei loe. Kui mingi kuivem või niiskem periood kestab kümmekond aastat, võib rääkida juba anomaaliast, aga mitte veel kliimamuutusest. See, mida kirjeldate, on suvaline (juhuslik) kõikumine ilmastikus.

Anonüümne, 03.12.2014 12:24
Sademete hulga suurenemise all on stseenaariumites mõeldud eelkõige erakordseid sajuhulki ühe sajukorra ajal(aastaläbi), mitte niivõrd sajupäevade sagenemist. Kui talve puhul ollakse ühel meelel sajupäevade kasvus, siis suve osas võib näha suurt vasturääkivust. Hilisemates stsenaariumites rääkitakse üha enam suvistest põudadest ka meie mail.

Jüri K., 03.12.2014 14:33
Nojah, eks sajupäev tuleb ju ka kuidagi defineerida - kas päev, kui esineb sajujälgi (tuleb võtta sademetehulgaks märgumisparand) või mingi muu lävendi alusel, nt et vähemalt 1 mm sademetehulk teeb juba sajupäeva.
Ma ei mõelnud vastuses üldse mingeid erakordseid sajuhulki (a la 50 mm ööpäevaga) ega sajupäevi, vaid lihtsalt sademetehulka nt ühe kuu jooksul.
Ma esitan küsimuse ka klimatoloogidele, et vaatame, mis nad ütlevad.

Jüri K., 03.12.2014 17:40
Jaaguse kommentaarid: Sademed ja temperatuur ei ole omavahel otse sõltuvuses. Mida soojem on õhk, seda rohkem võib see sisaldada veeauru ja seda enam sademeid võib esineda. Meilgi on suvel suuremad sademed kui talvel. Samas aga suurema temperatuuri korral on suhteline õhuniiskus väiksem. Möödunud paar aastat on tõesti olnud pigem sademetevaesed. Kuid see ei seostu kliima soojenemisega, vaid näitab kliima varieeruvust.
Kliimamudelite tulemused suviste sademete osas on tõesti lahknevad. Enamus näitab siiski ka suviste sademete hulga suurenemist, kuid osa näitab hoopis vähenemist. Seega on suviste sademete muutuse osas määramatus suur ja mudelite tulemused vähe usaldusväärsed.

iou, 04.12.2014 17:12
Tere,

Kas oskaksite öelda, kuidas tehakse interpoleeritud ilmakaarte( laguja(.)meteo.net(.)ee/obs/, ilmateenistuse sademetekaartid jne)? On neid võimalik teha ka ilmahuvilisel? Kui jah, siis milliste programmide või progemiskeeltega?

Tänud ette!

Jüri K., 04.12.2014 19:40
Python ja selle lisandmoodulid, matplotlib, scipy jne. Algandmed saab Ilmateenistuse XML voost. Kaardid genereeritakse pythonis kirjutatud skripti abil. Unixi cronjob paneb skripti lihtsalt iga kümne minuti järel käima.
Kuigi need Pythoni moodulid peaksid ka Windowsi peal töötama. Tõsi, tuleb küll vist eraldi installida. Seega tuleks uurida Pythoni progemiskeelt, sest ainus mittepythoni osa on vist see, mis failid pärast üles laeb.
Täpsemaid juhiseid oskab anda Tarmo Tanilsoo, talle võib saata e-kirja: tarmotanilsoo@gmail.com

Eelmise arutelu kohta Kalju Eerme kommentaar: Kliima puhul lineaarsete trendide küljes kinni olemine, eriti kui lisaks vaadatakse mõne aastasi ajavahemikke, võib kergesti eksiteele juhatada. Kogu Põhja-Euroopas on viimase 500 aasta vältel esinenud 30-40 aastane kvaasiperioodilisus. Selle esmane avalik kajastamine omistatakse riigimees ja filosoof Francis Baconile umbes aastast 1610. Allikas ei ole mul täpselt meeles.
Kliima näitajad muutuvad aja jooksul selle tõttu, et domineerivad ilmad muutuvad. Need muutused on eri aastaaegadel erinevad. Sellepärast on väga tähtis selgeks saada, mis on toimunud neis kohtades, kus need ilmad tekivad. Sel põhjusel Arktika ilmastikkugi praegu tähtsaks peetakse, aga vähemalt kogu poolkera on tähtis. Paljudele uurijatelegi meeldib muutumist käsitleda sujuva protsessina. Kuigi peamiselt määrab selle sündmuste sagedus. Näiteks ajaloo ja ühiskonna uurijate ees on üsna sarnased probleemid. Soe ja kuiv suvi on meil siis, kui olema palju aega kõrgrõhkkondade meelevallas. Jahe ja vihmane suvi on siis kui jääme madalrõhkkondade teele. Talvel on üldjoontes samuti, ainult siis on kõrgrõhkkondade ajal ilus ja külm ilm. Madalrõhkkondade ajal aga soe ja paksult pilves.
Ühes kirjatöös vaatasin lauapilvisuse mõju päikesekiirgusele taolistel erinevatel talvedel ja pilvede takistav mõju neil vastikute ulmadega talvedel oli peaaegu 1,5 korda suurem. Praegu kipub uurimistöö puhul olema suureks takistavaks asjaoluks, et iga grupp või üksikuurija on suur asjatundja väga kitsas lõigus, aga palju ei vaata kuidas see detailikene paistab suuremal pildil. Üksikutele gruppidele käibki suure pildi uurimine üle jõu, aga ikkagi ei maksaks seda pilti endale väga ähmaseks jätta. Komplekses paljude mittelineaarsete seostega süsteemis on sirgjoonelisi põhjus-tagajärg skeeme rakendades suur oht ise asjadest valesti aru saada ja ka kaasinimesi eksitada.

janek, 09.12.2014 12:16
noaa ennustus uuenenud,kas tõesti jääb jälle talv ära?

Jüri K., 09.12.2014 13:35
Praegu on tegu ju intensiivse tsüklonaalse tegevusega. See võib jätkuda nädalaid: tsüklonid toovad ookeanilt soojust ja eeltalv muudkui jätkub.
See, milline tuleb talv, keegi ei tea - midagi üllatavalt küll ei ole praeguses. Sarnane olukord oli 2004. ja 2005. a-l: november oli siis talvisem kui detsember, alles talve teises pooles stabiliseerus külm ilm.
2011. a sügis oli veelgi soojem ja tormisem, aga jaanuaris läks rämepakaseliseks ja püsis kuni veebruari teise pooleni. Kõik on võimalik.

m,, 10.12.2014 22:41
kui eelmisel aastal algasid tormid põhjaeuroopas oktoobris, sel aastal alles detsembris. siis järeldage ise, kas ja millal talv sel korral tuleb kui eelmine talv sel aastal algas jaanuari keskpaigas.

111111111x111111111=12345678987654321, 10.12.2014 22:47
Arvestades mudelite väljundeid lõppevaks kuuks ja rekordsooja suve ja rekordpikka varakevadet ning nüüd pikka sooja hilissügist, siis nüüd olen juba 100% kindel, et lõppev aasta on kui mitte esimene, siis 5 soojema seas kindlasti.

1-10 11-20 21-30 31-40 41-50 51-60 61-70 71-80 81-90 91-100 101-110 111-120 121-130 131-140 141-150 151-160 161-170 171-180 181-190 191-200 201-210 211-220 221-230 231-240 241-250 251-260 261-270 271-280 281-290 291-300 301-310 311-320 321-330 331-340 341-350 351-360 361-370 371-380 381-390 391-400 401-410 411-420 421-430 431-440 441-450 451-460 461-470 471-480 481-490 491-500 501-510 511-520 521-530 531-540 541-550 551-560 561-570 571-580 581-590 591-600 601-610 611-620 621-630 631-640 641-650 651-660 661-670 671-680 681-690 691-700 701-710 711-720 721-730 731-740 741-750 751-760 761-770 771-780 781-790 791-800 801-810 811-820 821-830 831-840 841-850 851-860 861-870 871-880 881-890 891-900 901-910 911-920 921-930 931-940 941-950 951-960 961-970 971-980 981-990 991-1000 1001-1010 1011-1020 1021-1030 1031-1040 1041-1050 1051-1060 1061-1070 1071-1080 1081-1090 1091-1100 1101-1110 1111-1120 1121-1130 1131-1140 1141-1150 1151-1160 1161-1170 1171-1180 1181-1190 1191-1200 1201-1210 1211-1220 1221-1230 1231-1240 1241-1250 1251-1260 1261-1270 1271-1280 1281-1290 1291-1300 1301-1310 1311-1320 1321-1330 1331-1340 1341-1350 1351-1360 1361-1370 1371-1380 1381-1390 1391-1400 1401-1410 1411-1420 1421-1430 1431-1440 1441-1450 1451-1460 1461-1470 1471-1480 1481-1490 1491-1500 1501-1510 1511-1520 1521-1530 1531-1540 1541-1550 1551-1560 1561-1570 1571-1580 1581-1590 1591-1600 1601-1610 1611-1620 1621-1630 1631-1640 1641-1650 1651-1660 1661-1670 1671-1680

Nimi:

E-mail:

Kommentaar:

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam