•  

Küsimused ja vastused vulkaanituha levikut puudutavatele küsimustele (21.04.2010 15:10)

Eyjafjallajökull 21. aprilli hommikul
Veebikaamera salvestus

Eesti ilmateenistus EMHI edastab WMO lennundusmeteoroloogia ekspertide vastused Islandi Eyjafjallajökulli vulkaanituha levikut puudutavatele küsimustele:

Millisest usaldusväärsest allikast on võimalik saada informatsiooni vulkaanituha kohta lennunduse tarbeks?

Maailmas on 9 nõustavat keskust (Volcanic Ash Advisory Centers, VAAC), mis on asutatud Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (International Civil Aviation Organization, ICAO), WMO ja Rahvusvahelise Geodeesia ja Geofüüsika Liidu (International Union of Geodesy and Geophysics, IUGG) tihedas koostöös.

Kuidas talitatakse sellise sündmuse korral?

1. Vulkaanipurske piirkonna eest vastutav keskus (VAAC) annab välja vaatlustel, meteoroloogilistel andmetel ning tuha liikumise ja hajutatuse prognoosidel põhinevad soovitused.
2. Nõuannetele tuginedes saadab vastutav meteoroloogiline teenistus kogu ohustatud piirkonna ulatuses või ainult oma vastutusalas õhusõidukitele enne lendu ja lennu ajal välja hoiatused (nn SIGMET-d).
3. Riigi tsiviillennunduse eest vastutav institutsioon otsustab saadud informatsioonile ja ohutuse kaalutlustele tuginedes õhuruumi avatuse või sulgemise.

Kui kauaks jääb vulkaanituha pilv atmosfääri?

Väga peen tuhk, mis on paiskunud üle 6 km kõrgusele atmosfääri kihtidesse jääb sinna kauaks kuna väikesi osakesi on võimeline eemaldama vaid tugev lokaalne konvektsioon (äikesetormid), mida lähipäevil oodata ei ole. Tuhaosakesed laskuvad aeglaselt madalamatesse kihtidesse.
Mõõtmised näitavad, et suurem osa tuhast ulatub kuni 3000 m kõrgusele merepinnast (üle Inglismaa tehtud uurimislennud näitavad, et paiguti on tuhka siiski ka kõrgemal).

Mis toimub kohas, kus vulkaan purskab?

20.aprillil saadud informatsiooni alusel on purskamises toimunud muudatused – suurenenud on sulalaava hulk ning väljapaisatud osakesed lenduvad vaid 3000 m kõrguseni sh tuha hulk on vähenenud. Islandi ametivõimud jälgivad toimuvat ning edastavad regulaarselt teateid muutustest. Siiski on võimalik, et vulkaan hakkab taas aktiivsemalt purskama.

Kuidas mõjutab ilm vulkaanituha pilve?

Hetkel valitsev väikeste tuulekiiruste ja aeglaselt laskuva õhuga kõrgrõhuala ei soodusta tuhapilve hajumist. Olukord muutub tõenäoliselt nädala lõpus kui Islandile jõuab madalrõhkkond, millega kaasnevad tuuled lükkavad tuhapilve Arktika suunas ning vihmasajud puhastavad atmosfääri.

Mis on vulkaanituha ennustusmudelite eesmärk?

Mudelid, mida kasutavad VAAC keskused, prognoosivad olemasolevate aerosoolide (nagu kavulkaaniline tuhk) liikumist vastavalt valitsevatele tuultele. Samuti ennustatakse nende abil atmosfääris tuhapilve hajutamist soodustavaid turbulentseid liikumisi.
Mudelid integreerivad atmosfääri andmed vulkaani läheduses asuvate allikate andmetega (observatooriumid, satelliidid, radarid) ja arvutavad selle alusel tuha suhtelise konsentratsiooni.

Millised on osakeste mõõdud ja koostis?

Vulkaaniline tuhk koosneb väikestest sakilistest kivitükkidest, mineraalidest ning vulkaanilisest klaasist, mis on võrreldav liiva ja setetega (diameetriga alla 2 mm). Tuhk on kõva, see ei lahustu vees, on äärmiselt abrasiivne ja kergelt söövitav. Väikesed osakesed, diameetriga 1-40 mikronit (1/1000 mm) püsivad atmosfääris kõige kauem.

Miks ei saa lennukid mõjutatud piirkonnas lennata?

Lennuki mootoritesse sattunud peened tuhaosakesed sulavad seal 1,100 °C juures ning kleepuvad turbiinide ümber. Osakesed võivad murendada (kahjustada) ventilaatori labasid ning põhjustada mootorite seiskumise. Tuhaosakesed võivad kriipida lennuki aknaid, muutes need läbipaistmatuks, kahjustada lennuki keret ja teisi ohutu lennu tagamiseks vajalikke seadmeid.

Millist abi antud situatsioonis annavad WMO ja selle liikmete meteoroloogiateenistused?

VAAC-de ja WMO juhtimisel tegelevad rahvuslikud meteoroloogiateenistused parima võimaliku informatsiooni edastamisega:
- Korraldatud on telefonikonverentse asjasse puutuvate Euroopa meteoteenistuste vahel, et kooskõlastada vaatluste tegemist ja ennustuste koostamist.
- Loodud on kontakt õhusõidukite tootjatega, et saada esmane hinnang vulkaanilise tuha tiheduse kohta, mis oleks kaasaegsetele lennuvahenditele talutav.
- EUMETNET, esindades Lääne- ja Kesk-Euroopa meteoroloogiateenistusi, kogub andmeid LIDAR (laseril põhinevad instrumendid aerosoolide määramiseks atmosfääris) uurimisalalt.
- WMO liikmed ja VAAC-d on mobiliseerinud kõik kättesaadavad uurimislennukid, et teostada saastunud aladel in-situ (lokaalseid) vaatlusi LIDAR-i ja mudeliandmete kinnitamiseks ning kalibreerimiseks.
- NOAA (US National Oceanic and Atmospheric Organization) tagab kõikvõimalike täiendavate andmete ja mudeli prognooside kättesaadavuse erinevate allikate põhjal.
- WMO, ICAO ja tsiviillennunduse ametivõimude vahel toimib tihe koostöö, et leida võimalusi turvalise lennuliikluse taastamiseks.

20.04.2010

Eelmised artiklid:

Ain Kallis tuldpurskavast ilmategijast (21.04.2010) Tuhaga toonitud loojang Foto: Rene Jakobson Ain Kallis kirjutab Eesti ilmateenistuse EMHI kodulehel ilmajuttude rubriigis tuldpurskavast ilmategijast: Juba paar nädalat jälgivad inimesed kogu maakeral, kes huvi, kes õudusega, mida suudab korda saata üks keskmine vulkaan, kui ta asub “õigel” kohal.

Olulisemad viited vulkaanilise tuha liikumise kohta (19.04.2010) Satelliidipilt: NASA Ühendkuningriikide ilmateenistuse prognoosikaarte vulkaanilist tuhka sisaldavate pilvede liikumise kohta  uuendatakse iga kuue tunni tagant. Nendest kaartidest lähtuvad ka teiste riikide lennumeteoroloogid.

Nukker seis atmosfääris (18.04.2010) Veebikaamera salvestus 17.04.10 Lähipäevadel püsib õhuvool Islandilt Põhja-Euroopa suunas, kuigi samas tundub, et homme Kesk-Euroopast üle Skandinaavia Soome kohale sirutuv kõrgrõhuhari pidurdab tuhapilve levikut kõrgemates õhukihtides (suurim tuha kontsentratsioon 5 kuni 8 km kõrgusel) edasi ida-kagu suunas.

Tuhaprognoosid erinevatelt Euroopa ilmateenistustelt (täiendatud kell 11.40) (18.04.2010) Tuhapilvede asukoht esmaspäeva öösel Norra ilmateenistus Erinevate ilmateenistuste mudelprognoosid näitavad vulkaanilist tuhka sisaldavate pilvede liikumist Euroopa kohal lähipäevil.

Vulkaanikaamerad Islandil (17.04.2010) Veebikaamera Isladil, Thorolfsfellil (kliki pildil). Pilt uueneb iga 10-20 sekundi järel, võimalik on vaadata ka varasemaseid salvestusi.

Nädalavahetuse tuhaprognoos (16.04.2010) Tuhapilved Euroopa kohal kuue kilomeetri kõrgusel pühapäeva öösel kell kolm. Kõrgeimat tuha kontsentratisooni tähistab punane värv. Soome ilmateenistuse FMI mudelprognoos. Soome Ilmateenistusel valmis mudelprognoos, mis näitab tuhapilvede liikumist lähipäevil. Prognoos on tehtud sellise arvestusega, et Islandil asuv Eyjafjallajökulli vulkaan jätkab purskamist.

Viiteid tuhapilvede tekitaja kohta (16.04.2010)

Vulkaanilised tuhapilved liiguvad kõrgel ja ei kujuta ohtu tervisele (16.04.2010) Pilt: MetOffice Täna Eesti kohale jõudnud tuhapilved liiguvad kaheksa kuni kümne kilomeetri kõrgusel ja praegu pole ohtu, et vulkaaniline tuhk jõuaks Eestis maapinnani, teatab Keskkonnaministeerium. Terviseameti kinnitusel ei kujuta nii kõrgel liikuvad tuhapilved ohtu inimeste tervisele.

Vaata Islandi vulkaani veebikaamerast (16.04.2010)

Tuhapilvi jätkub ka homseks (16.04.2010)

Vulkaanilise tuha pilved jõuavad Eesti lääneosa kohale (15.04.2010) Suurbritannia ilmateenistuse täna kell 21 avaldatud ennustuse kohaselt jõuavad esimesed vulkaanilist tuhka kandvad pilved Eesti lääneosa kohale homme hommikul.

Vulkaanilise tuha pilve ilmnemise oht Eesti kohal (15.04.2010) Jätkub Islandi vukaani EYJAFJALLAJOKULL purse. Vulkaanilise tuha pilvi leidub praegu juba Soome, Rootsi ja Norra kohal, teatab EMHI. Tuhapilved võivad jõuda ka Lääne-Eesti kohale, eeldatavasti saabuva öö teises pooles või homme päeval.

Vaata vulkaanilist tuhka sisaldavate pilvede liikumist (15.04.2010) Vukaanilist tuhka sisaldavate pilvede asukoha prognoos 16. aprilli ööseks Pilt: Metoffice Vulkaanilist tuhka sisaldavate pilvede liikumist saab jälgida satelliidipildilt.

Vulkaanilise tuha liikumine (15.04.2010) Soome ilmateenistuse FMI koostatud animatsioon tuhapilvede liikumisest.

Raske ilm Briti saartel (lisatud video) (31.03.2010) Satelliidipilt 31.03.2010 Eile (30.03) liikus Atlandilt Briti saartele aktiivne ja süvenev madalrõhkkond, mille tagajärjel on tänaseks (31.03) inimeste igapäevatoimetused just ilma poolt suuresti häiritud.

Pommitajatega üleujutuste vastu (30.03.2010)

Saksamaad külastas eile tornaado (videod) (27.03.2010) 26. märtsi satelliidipilt Saksamaal oli reedel tormine ja äikeseline, Rheinland-Pfalz'i liidumaa pealinnas Mainz'is oli Saksa ilmateenistuse DWD teatel ka tornaado.

Külmapoolus kolis lõunapoolkerale (25.03.2010)

Üleujutused on jõudnud Venemaale (25.03.2010)

Vaiksel ookeanil keerleb lähestikku kaks intensiivset tsüklonit (video) (16.03.2010)

Vahemereäärsed kuurortid said erakordse lumesaju (video) (09.03.2010) Kuigi täna paistab Hispaanias, Barcelonas päike ja on 10 ºC sooja, tõi eilne naistepäev sinna “kingituseks” mitu tundi kestva tiheda lumesaju. Bussiliiklus peatati ning transport suunati metroosse. Mitusada elektrikatkestust sundis peatama töö asutustes, kaasa arvatud koolides. Kohalike sõnul polnud seal lund enam 5 aastat nähtud ning tihedat lund polevat seal esinenud 1962. aastast saati.

Põhjapoolkera madalaim temperatuur registreeriti veebruaris Euroopas (05.03.2010) Hose-Hard, Venemaa Euroopa ja kogu põhjapoolkera veebruarikuu madalaim temperatuur,  -56,4 °C, mõõdeti 20 veebruaril Euroopa kirdeosas, Hose-Hardis Venemaal, kirjutab Rootsi ilmateenistus SMHI eelmise kuu ilma kokkuvõttes.

Põhjamaade talv oli ebatavaliselt pikk, külm ja lumine (04.03.2010) Virmalised Lapimaal 3.02.2010Foto: Rene Jakobson Põhjamaades tundus eelnevate pehmete talvede taustal lõppev hooaeg ebatavaliselt pikk, külm ja lumine ning samale järeldusele jõudis ka meteoroloogiline statistika.

Kaos ehk “Xynthia” Lääne-Euroopas (01.03.2010) Möödunud nädalavahetus muutus Lääne-Euroopa riikide jaoks õudusunenäoks, kui Atlandi subtroopilist niisket õhku enda ümber ahmiv madalrõhkkond suuna Pürenee poolsaarele võttis. Tsüklonit kannustas tagant ka kõrgemates õhukihtides valitsev edelavool, mistõttu pöörisel oli lihtne liikuda paari päevaga üle Pürenee põhjaosa, Prantsusmaa ja Belgia Saksamaale ning sealt edasi Lõuna-Rootsi kohale, homme on selle riismed Eesti kohal. 

Atlandi tsüklon ründab Euroopat (28.02.2010) Euroopa lääneosa ründab äge Atlandi tsüklon Xynthia", mille mõju juba tundsid Portugal, Hispaania ja Prantsusmaa. Kanaari saartel murdis tuul puid ning lennutas katuseid, eile päeval jõudis torm ka Euroopa mandrile, kus tänaseks on hukkunud 25 inimest.

Tsunamihoiatuste edastamine lõpetati (28.02.2010) Tsunamioht Jaapani rannikulPilt: Jaapani ilmateenistus USA ilmateenistuse Havai saarel asuv Vaikse ookeani tsunami hoiatuskeskus PWC lõpetas täna hoiatuste edastamise, kui viimased Tšiili maavärinast põhjustatud lained jõudsid Jaapanisse. Kõrgeimad lained, 0,82 meetrit, mõõdeti Hokkaido saarel, mujal Jaapani rannikul jäid need madalamaks

Esimesed tõusulained jõudsid Vaikse ookeani saarteni (28.02.2010) Pilt: NOAA Viisteist tundi peale Tšiilis toimunud 8,8 magnituudilist maavärinat , kell 11.30 kohaliku ja 23.30 Eesti aja järgi jõudis tsunami Havai Big Islandi saareni, kust madalamatelt aladelt oli evakueeritud ligi 50 000 inimest. Lained jäid kardetust madalamaks, umbes meetri kõrguseks ja need rammisid randa kahekümneminutiliste vaheaegadega. USA ilmateenistuse tsunamikeskus hoiatab, et suuremad lained võivad veel järgneda paari tunni jooksul.  

Vaikse ookeani äärde on antud laiaulatuslik tsunamihoiatus (27.02.2010) Alad, mida võib ohustada tsunamiPilt: PTWC Täna öösel toimusTšiili keskosa rannikul eriti tugev, 8,8 magnituudiline maavärin. See võib põhjustada tsunami paljude Vaikse ookeani piirkondades, teatab USA ilmateenistuse Vaikse ookeani tsunamihoiatuskeskus PTWC.

Rootsi lõunaosas on rekordilised lumekogused (23.02.2010)

Moskvas registreeriti absoluutne lumerekord (23.02.2010)

Moskva ja Peterburg upuvad lumme (22.02.2010)

Euroopa kirdeosas on erakordne pakane (18.02.2010) Soome põhjaosas Salla Naruskas mõõdeti  täna öösel tänavuse talve külmarekord: -39,8°. Kõige külmem oli aga Euroopa  kirdepoolseimas nurgas, kus Hose-Hardi külakeses mõõdeti täpselt -50,0°.

Itaalias filmiti harukordne videolõik maalihkest (18.02.2010) Itaalia lõunaosas Maierato linnakeses filmiti harukordne videolõik maalihkest.

Jäätalv Läänemerel võib tulla karmide killast (17.02.2010) Foto: Merilin Post Pikalt kestnud pakane on moodustanud Läänemerele juba 237 000 km² jääd ja veel arvatavalt neli nädalat kestev külm võib kaasa tuua karmi jäätalve, kirjutab Soome ilmateenistus FMI.

Tänane temperatuuride vahe maailmas oli 99 kraadi (12.02.2010) Madalaim temperatuur maailmas oli täna hommikul Jakuutias Izma külakeses, kus mõõdeti külma -54,8 kraadi. Kõige kuumem paik oli aga Austraalia lääneosas Marble Bar'is, kus oli sooja +44,3 kraadi. Temperatuuride vahe oli seega 99 kraadi.

Lumerekordid USA idarannikul (12.02.2010) Lume paksus 10. veebruari seisuga USA ilmateenistuse NOAA andmetel Nädala keskel oli USA idarannikul Washingtonist Philadelphiani käesoleva talve kolmas lumetorm, mis tõi sinna ilmavaatluse ajaloo lumerekordid.

Musta mere ääres Sotšis tõusis eile temperatuur +20 kraadini (04.02.2010) Musta mere idakaldal Sotšis mõõdeti eile 3. veebruari soojarekordiks 19,8 °C, mis ületab varasemase kahe kraadiga.

Põhjapoolkera külmapoolusel purustati soojarekord (03.02.2010) Ühes põhjapoolkera külmapooluseks ristitud Jakuutia külakeses Oimjakonis mõõdeti 1. veebruaril kuu soojarekord, -15,3 kraadi, teatab meteonovosti.ru.

Tänane öö tõi järjekordsed külmarekordid terves Ida-Euroopas (27.01.2010) Foto: Lee Nuutre Tänasel külmal ööl mõõdeti Tallinnas selle talve madalaim temperatuur, -26,1 kraadi, külmarekordeid püstitati ka mujal Ida-Euroopas.

Kärekülm Ida-Euroopa (26.01.2010) Foto: Riin Mandel Ülekülmunud õhk endiste Nõukogude Liidu riikide kohal raskendas möödunud nädalavahetusel nii igapäevaelu kui põhjustas mitmekümne inimelu kaotust.


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam