•  

Eesti Äikesevaatlejate Võrk kutsub ühinema, kogutud andmeid kasutatakse teadustöödes (25.03.2013 20:30)

Autor: Sven-Erik Enno, EÄV peakoordinaator


Eesti Äikesevaatlejate Võrgu andmete kasutamisest

Saabuval kevadel on algamas juba kaheksas Eesti Äikesevaatlejate Võrgu (EÄV) vaatlushooaeg. Sel puhul on kohane teha väike kokkuvõtte eelnenud seitsme aasta jooksul kogutud andmetest ja nende kasutamisest. Koos kogutud andmete hulga kasvuga on muutunud võimalikuks nende laialdasem analüüs ning loodetavasti juba sel aastal ilmub esimene EÄV andmetel põhinev rahvusvaheline teadusartikkel.

Esiteks veidi statistikat vaatlejate ja vaatlusandmete kohta. Kokku on aastatel 2006-2012 äikesevaatluste teostamise vastu huvi üles näidanud 549 inimest ehk keskmiselt 75-80 huvilist aastas. Vaatlusandmeid on seitsme aasta jooksul saabunud aga 245 inimeselt, mis on veidi vähem kui pool algsest huviliste arvust. Paljud vaatlejad on osalenud vaatlustes mingi perioodi, tavaliselt 2-5 aasta jooksul. Samas alustavad 18 vaatlejat käevoleval kevadel vaatlusi kaheksandat aastat järjest. Seitsme aasta jooksul saabunud vaatluste koguarv on umbes 13 tuhat.

Juba kuuenda hooaja lõpus ehk eelmisel talvel ületas EÄV-le saabunud vaatluste koguarv 10 tuhande piiri. Sellise andmete hulga põhjal on juba võimalik läbi viia põhjalikumaid analüüse, mille ettevalmistamisega alustati eelmisel aastal. EÄV põhieesmärkideks on ohtlike äikesenähtuste leviku statistika ja analüüs ning visuaalvaatluste ja välgudetektori vaatluste võrdlus. Viimane temaatika saigi valitud esimese EÄV andmeid kasutava teadusartikli teemaks.

Artiklisse valiti välja ligi 6000 perioodil 2006-2011 kokku 61 erinevas vaatluskohas teostatud vaatlust. Neid võrreldi NORDLIS äikesedetektorite võrgustiku poolt samadel aastatel registreeritud umbes 837 tuhande välgulöögiga. Artikli põhiküsimuseks sai, kas ja mil määral on Eesti oludes võimalik vaatlejate poolt kogutud andmete põhjal hinnata välgulöökide tegelikku arvukust. Kuigi artikkel on alles valmimisjärgus, on andmeanalüüs juba läbi viidud ja seega olulisemad tulemused ka teada.

Kõige olulisemaks tulemuseks on järeldus, et piisavalt suure vaatlejate hulga korral annab äikesevaatlejate andmestik üsna hea ülevaate välgulöökide hulga varieeruvustest. Näiteks on 55 vaatluskoha põhjal arvutatud äikeste keskmine ööpäevane kestus võimeline ära kirjeldama 75-80% välgulöökide arvukuse varieeruvusest 10-40 km kaugusel vaatluskohtadest. Kui kasutada EÄV kuude keskmisi äikeste kestusi, saab ära kirjeldada isegi 83-85% välgulöökide arvukuse varieeruvusest vaatluskohtadest kuni 40 km kaugusel.

Joonisel 1 on võrreldud aasta keskmist äikeste summaarset kestust tundides EÄV vaatluskoha kohta ning NORDLIS detektorite poolt Eesti territooriumil registreeritud välgulöökide arvukust. Joonisel 2 on sama võrdlus esitatud kuude kaupa maist oktoobrini. Ilmneb, et üldiselt on kokkulangevus kahe andmestiku vahel väga hea. Joonisel 1 rikub üldist pilti vaid aasta 2011 ning jooniselt 2 on võimalik välja lugeda, et põhiline lahkheli EÄV ja välgudetektorite vahel tuleb juulis 2011 kogutud andmetest. Jääb mulje, nagu oleks siis olnud umbes 25 tuhat „liigset“ välgulööki, mis EÄV vaatlusandmete põhjal välja ei tule.
Selle anomaalia põhjuseks on 2011. aasta 27. ja 28. juulil esinenud ebatavaliselt võimsad äikesetormid. Nendel kuupäevadel registreerisid NORDLIS välgudetektorid vaid mõne tunniga vastavalt 19 000 ja 29 000 välgulööki. Võrdluseks, aastal 2005 oli kokku umbes 30 tuhat ning aastal 2006 umbes 20 tuhat välku. Seega olid välgulöökide arvud äikesetunni kohta nimetatud päevadel Eesti olude kohta anomaalselt suured, mis omakorda mõjutas kogu kuu ja ka aasta 2011 andmeid. Õnneks tundub seni kogutud andmete põhjal, et sellised erakordsed tormid on üsna haruldased, seega pikaajalises mastaabis avaldavad need ilmselt suhteliselt väikest mõju.

Joonis 1. NORDLIS äikesedetektorite poolt Eesti alal registreeritud aastane välgulöökide arvukus ja EÄV vaatlejate poolt registreeritud aasta keskmine äikeste kogukestus tundides 2006-2011.

Artikli põhijäreldus, et piisavalt tihe visuaalvaatlejate võrk suudab üsna hästi kirjeldada välgulöökide arvukuse muutlikkust, on kindlasti oluline. Varasemad sarnased uuringud on läbi viidud peamiselt Ameerika Ühendriikides ja 20-30 aastat tagasi. Toona järeldati, et visuaalvaatlused ei peegelda üldiselt välkude tegelikku arvukust, kuna vaatluskohad ja vaatlejad on omavahel liiga erinevad.

Käesolev uuring näitab aga, et piisavalt tiheda vaatlusvõrgu korral andmeid keskmistades taanduvad vaatluskohtade ning vaatlejate iseärsused suures osas välja ning lõppandmestik kirjeldab üsna edukalt tõelist välkude esinemissagedust. Ameerikas avaldatud uuringutes oli üksikute meteojaamade vahemaa tavaliselt mõnisada kilomeetrit, mis on keskmistamiseks liiga suur.

Saadud tulemused näitavad, et äikesekliima pikemaajalise muutlikkuse uurimiseks võiks laialdasemalt kasutada ka minevikus kogutud visuaalvaatluste andmeid. Nimelt on perioodil 1920-1990 Eesti alal meteoroloogiajaamade kõrval äikest üles märkinud vahelduva eduga ka umbes 50-150 väiksemat vaatlusposti. Kuna ka nende andmete kvaliteet ei ole ühtlane, võiks siingi abi olla erinevate vaatluskohtade andmete keskmistamisest. Nii ei saaks uurida küll äikesekliima regionaalseid iseärasusi, kuid võiks anda pikaajalise ülevaate välgulöökide arvu muutlikkusest Eesti alal üldiselt.
Et visuaalvaatluste ja välguandmete omavahelisi seoseid veel paremini tundma õppida, kutsume EÄV vaatlustes osalema ka kõiki uusi huvilisi. Uutelt vaatlejatelt ei eeldata erialaseid teadmisi meteoroloogiast või eelnevat ilmavaatluskogemust. Vajalik vaatlusjuhend ning vaatluslehed saadetakse kõigile huvilistele tasuta. Lisaks on võimalik vastavalt soovile ja oskustele valida kahe erineva raskusastmega vaatlusmetoodika vahel. Kõigil huvilistel palume endast teada anda hiljemalt 5. aprilliks 2013, saates tavakirja aadressil Sven-Erik Enno, Tartu Ülikooli Geograafia osakond, Vanemuise 46-326, Tartu, 51014 või e-kirja aadressil seenno@ut.ee. Kirjas märkida kindlasti ära oma täpne postiaadress. Lähem info ja kokkuvõtted eelmiste aastate vaatlustest on saadaval Eesti Äikesevaatlejate Võrgu kodulehel .

Joonis 2. NORDLIS äikesedetektorite poolt Eesti alal registreeritud välgulöökide arvukus kuude kaupa (hall joon) ja EÄV vaatlejate poolt registreeritud kuude keskmised äikeste kogukestused tundides (must joon) 2006-2011.

Eelmised artiklid:

Eesti Äikesevaatlejate Võrk kutsub ühinema (12.03.2013)   Foto: Ülle Mürksepp Eesti Äikesevaatlejate Võrk jätkab vaatlustega ka tänavu ja kutsub ühinema uusi huvilisi. Vaatlejatelt ei eeldata erialaseid teadmisi meteoroloogiast või eelnevat ilmavaatluskogemust.

Teeolud on keerulised (08.03.2013) Kaader Maanteeameti Jüri teekaamerast Maanteeamet hoiatab, et Põhja-Eestisse jõudnud tihe lumesadu on muutnud Harju ja Lääne-Viru maakonnas sõiduolud kohati väga halvaks. Liiklejatel palume arvestada teedel sajust tingitud libedusega ning varuda sihtpunkti jõudmiseks lisaaega. Prognoositavalt levib sajupilv Põhja-Eestist edasi Kesk-Eestisse.

Valgamaal ärkas karu talveunest. Foto tema jägedest lumel (08.03.2013)   Ott läheb Sangastesse 08.03.2013 Tagula Valgamaa Suur karu on üles aetud, esikäpa pikkus 17cm Foto: Janek Joab

Talv ründab jälle (01.03.2013) Foto: Kersti Kaiv   Reede pärastlõunal on lahkuva tsükloni järel põhjakaarest külm õhumass Eestisse sisse murdmas. Laupäeva öösel sajuhood taanduvad, pilved hõrenevad, tuul nõrgeneb ja termomeetrinäidud langevad hommikuks -9..-15°C-ni.  Kiire külmenemisega kattuvad vesised teepinnad jääga ja seetõttu on libeduseoht  suur!

Pühapäeval on kõik palutud jäädvustama Eesti ajalugu! (20.02.2013)   24. veebruaril kell 13.00 kuni kell 13.01 kutsuvad Eesti Pressifotograafide Liit ja Riigikantselei kõiki Eesti elanikke ja külalisi ühe minuti jooksul pildistama ümbritsevaid inimesi, meeleolusid, nähtusi või loodust.

Haapsalu lähedal toimus väike maavärin (07.02.2013)   Esmaspäeva hilisõhtul, 4. veebruaril kell 22:17 toimus Haapsalu läheduses väike maavärin, mille magnituudiks määrati 1,0. Värin toimus maapinnale võrdlemisi lähedal, 4 km sügavusel.

Võimas madalrõhkkond toob lumesaju ja tuisu! (29.01.2013) Atlandilt on tulekul võimas madalrõhkkond. Kolmapäeva (30.01.) keskpäevaks jõuab tsüklon Norra edelarannikule. Madalrõhulohk tungib jõuliselt Läänemerele ja tõstab tuule tugevaks. Ennelõunal tugevneb Hiiumaal ja Saaremaal kagutuul 10-15, pärastlõunal puhanguti 20, õhtu poole 22 m/s.  Sisemaal tugevneb kagutuul 7-12, pärastlõunal puhanguti 15 m/s. Õhtul pole välistatud, et puhangud tõusevad 18 m/s.

Nädalavahetusel toimub talvine aialinnuvaatlus 2013 (25.01.2013) Kuldkollased talvikesed Foto: Ülle Mürksepp   Eesti Ornitoloogiaühing kutsub osalema 26. ja 27. jaanuaril toimuval talvisel aialinnuvaatlusel, millest on kujunenud populaarseim linnuvaatlusüritus Eestis. Osalema on oodatud kõik, kes tunnevad või tahavad tundma õppida talvel koduümbruses esinevaid linde.

17. jaanuaril oli Eesti külmarekordi aastapäev! (18.01.2013)

Tsüklonaalsete tormide konverents (03.01.2013)   10. jaanuaril kell 14.00 toimub Tartus, Eesti Looduseuuriate Seltsi (ELUS) ruumides tsüklonaalsete tormide konverents. 

Algas nurmkana aasta (02.01.2013) Foto: Remo Savisaar   Eesti Ornitoloogiaühing valis 2013. aasta linnuks nurmkana, keda tuntakse ka põldpüü nime all. See väikese kodukana mõõtu lind elab peamiselt kultuurmaastikus ning tegutseb sageli talude, lautade ja muu inimasustuse läheduses. Vaatamata sellele ei teata nurmkanade eluolu kohta kuigi palju. Eestis arvatakse seda liiki pesitsevat 4000 – 8000 paari, kuid uuemad loendusandmed näitavad, et nurmkanade arvukus on väga tugevalt langenud.

EMHI erakorraline teave: oodata on väga tugevat kagutuult ja pinnatuisku (14.12.2012) Foto: Riin Mandel   Nädalavahetusel (15.12; 16.12.) on Eestis oodata väga tugevat kagutuult ja pinnatuisku. Liiklustingimused halvenevad teedele kuhjuvate lumevaalude ja piiratud nähtavuse tõttu. Õhutemperatuur on valdavalt -5..-10ºC piires, kuid väga tugeval tuulel on erakordselt suur jahutav mõju!

Järve-efekti lumi (06.12.2012) Foto: Lea Marmor Tänavu sai paksu lumevaiba vaid Põhja-Eesti, samal ajal kui lõuna pool püsivad väljad alles lumeta või õhukese kirme all. Põhjuseks oli seekord järve-efekti nimeline ilmanähtus, mis avaldub hilissügiseti või talvehakul.

Möödunud sügis oli soe ja sajune (05.12.2012) Foto: Aigar Kull Sügise alguseks loetakse õhutemperatuuri püsivat langust alla 13 °C. Sel aastal toimus see Mandri-Eestis 6.-7. septembril, rannikualadel ja saartel 20.-23. septembril. Eesti keskmisena langes õhutemperatuur püsivalt alla 13 °C 7. septembril (2011. a. 15. septembril).

Neljapäeval muutub madalrõhkkond ägedamaks (28.11.2012) Foto: Leili Valdmets Madalrõhkkonna põhjaserv kattis Eesti lumega. Tasapisi lisandub lund juurde ka ööl vastu neljapäeva. Neljapäeval muutub madalrõhkkond ägedamaks.

Tallinna teletorni veebikaamerapilt on nüüdsest leitav ka ilm.ee keskkonnast (26.11.2012) Vaade Teletorni veebikaamerast 26. novembri keskpäeval Ilm. ee avalehele lisandus roheline mehike, Tallinna Teletorni maskott ja veebikaamerate nimekirja sealne kaamera.

12 kalendrikuu pildiks valitud fotot lähevad Tallinna Teletorni näitusele (23.11.2012) Üks näitusel eksponeeritavatest fotodest. Veebruar 2012 "Elan muinasjutus" Autor Maire Ilves Tallinna Teletornis saab 29. novembril avatuks fotonäitus "Kaksteist kuud Tallinna Teletornis". See on ülevaade Eesti ilma aastaringist, kus tuleb eksponeerimisele kaksteist loodusfotot, iga kalendrikuu kohta üks just selles kuus tehtud pilt.

Eesti rannikul jäid pildile haruldased haldjavälgud, spraidid (21.11.2012) Radari poolt salvestatud sajualad 25.10.12 kell 00:45 ja äike kell 00:46:30 Soome ilmateenistuse FMI teatel jäädvustas FMI uurija Panu Lahtinen  25.10 kell 00:46 Eesti rannikul haldjavälgud ehk spraidid.

23. novembril 2008. aastal oli suur lumetorm (20.11.2012) 23.11.2008 Foto: Anna Petrova 23.11.2008 jääb Eesti ilmalukku erakordse novembri lumetormiga. See oli kindlasti viimaste aastakümnete üks suursündmusi näiteks 1967. a. augustitormi või 2001. a. inimelusid nõudnud suvetormide kõrval.

NASA uuringust selgub, et õhk Eesti kohal on küllaltki puhas (16.11.2012) USA kosmoseagantuuri NASA superarvuti koostas kõrge resolutsiooniga pildi sellest, millisel määral ja millega on saastunud meie atmosfäär.

EMHI erakorraline teave: Liiklusolud muutuvad väga keeruliseks! (25.10.2012) Tormi kiuste Foto: Leili Valdmets 25.10. õhtul läheb Eestis sadu üle lörtsiks. Intensiivsem on sadu Lõuna-Eestis. Õhutemperatuur langeb 0ºC ümbrusse.

Arktiline külm tungib peale (24.10.2012) Foto: Leili Valdmets Arktiline külm on pealetungile asunud. Õhuvool on loodesse pöördunud ja külm saab vabalt Gröönimaalt Põhja-Euroopasse voolata. Kuna blokeerivat kõrgrõhkkonda ees ei ole, siis jätkub külma edasine vool Kesk- ja Ida-Euroopasse.

Ilm on hüppelaud karjääriredelil (09.10.2012)

Miks oli eilne äikesetorm nii tugev? (28.09.2012) Miks siis olid  27. septembri õhtul nii hullud äikesed? Skandinaaviasse jõudis ulatuslik täituv tsüklon, mille idaservas jõudis väiksematelt laiustelt väga soe õhumass (1,5 km kõrgusel isegi üle 10°C) Eestini. Samal ajal oli õhumass ka niiske, kastepunkt enamasti üle 10°C, õhtul isegi üle 15°C.

Pilvede tutvustus AHHAA teadusfestivali raames (27.09.2012) Kõigile huvilistele mõeldud põnev pilvede tutvustus reedel Paides.

Homme tõstab tuult Ex-Leslie (13.09.2012) Berliini vabaülikooli ilmakaart 14. septembriks Homme tõstab meil tuult äge madalrõhkkond, mis Skandinaavia rannikule jõuab.  Tegemist on ekstratroopiliseks tormiks nõrgenenud orkaan Leslie jäänustega,

Ida pool pandi kirja uusi soojarekordeid (13.09.2012) Foto: Kersti Kaiv Eestis pani eile uue päevasooja rekordi kirja Narva-Jõesuu. Mida rohkem ida poole, seda soojem oli, Siberis lausa üle 30-ne kraadi..

Hiinas värvus Yangtse jõgi punaseks (10.09.2012) Hiinas värvus Yangtse jõe vesi punaseks, põhjust veel ei teata.

EMHI kokkuvõte ärajaänud suvest (06.09.2012) Foto: Ingrid Tiitre Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi kokkuvõte tänavusest vihmasest, jahedapoolsest ja äikeselisest suvest:

Pühapäevane vihmasadu Jõgeval oli erakordselt tugev (21.08.2012) Tugev vihm Jõgeval märgiti ära ka Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni WMO ohtlike ilmanähtuste leheküljel

Täna, 20. aastat tagasi mõõdeti Eestis ilmavaatluste ajaloo kõrgeim temperatuur (11.08.2012) Foto: Täna on kuumarekordi-aastapäev, kuid eile õhtul segas päikeseloojangu nautimist külm ilm. Täna täpselt 20 aastat tagasi mõõdeti senini Eesti ametlikult kehtiv "kõigi aegade" soojarekord, mis mõõdeti 11.8.1992. a.

Ilm Käsmus Viru Folgi ajal: vihmavarju pole vaja, kuid ööd on külmad! (09.08.2012) Reedest pühapäevani (10.-12.08) tuleb arvestada Käsmus üsna kargete ilmaoludega. Nimelt on Põhja-Euroopa kohal tugevnemas kõrgrõhuala, mis aeglaselt lõunasse levib ning oma idapoolset serva mööda külma õhku üle Baltimaade kannab.

2. augustil võis taevas imetleda seniidikaart (02.08.2012) Foto kuiva ilmaga taevas olnud "tagurpidi vikerkaarest" ehk küllaltki haruldasest optilisest nähtusest, seniidikaarest, saatis Kätlin Seene.

Juuli on olnud väga sajune ja seda ennekõike Lääne-Eestis (17.07.2012) Jälle sajabFoto: Aime Vahur Selle aasta juulikuu on seni silma paistnud tugevate sadude poolest ja seda ennekõike Lääne-Eestis.

Täna varahommikul võis näha haruldast teavasündmust (15.07.2012) Täna hommikul võis varane ülevalolija jälgida haruldast taevakehade lähisuhet - meie looduslik kaaslane Kuu liikus üle planeedi Jupiter, kattis Jupiteri kinni, et see paarikümne minuti pärast taas välja ilmuda.

Nädalavahetuse äikesetormi ajal langes alla väga suur kogus vihmavett, Lääne-Nigulas 140% kuunormist (10.07.2012) 7. juuli paduvihm HarjumaalFoto: Ellviira Brovkina

Homme vihmast ei pääse, kõige soojem on Ida-Virumaal (22.06.2012) Nagu tavaliselt. Jaaniaeg 2007Foto: Avo Soidla Kui täna särab Eesti taevas veel päike, siis homsel jaanilaupäeval tuleb arvestada kõikjal vihmase ilmaga. Tsüklon, mille kese praegu Poola, Valgevene ja Leedu piiril asub, võtab suuna veidi kirdesse ning jõuab viimase variandi järgi homme õhtuks Eesti kaguserva.

Äikest ja teisi põnevaid ilmanähtusi jahtida Baltimaades – miks mitte! (19.06.2012) Äikeseraju 18. juunil Läänemere kohal. Allikas: sat24.com Täna on jälle äikesevõimalus ja kui eile õhtul läänemere lõunaosas asunud äikesekolle jõulisena Eestisse jõuab, ühineb varasemalt Eestis edukaid äikesejahte läbi viinud Jüri Kamenik teiste kohalike tormiküttidega. Jüri intervjuu Eesti tormiküttidega:

Ilmapiltide galeriidest: maasikad valmivad,esimene kukeseengi leitud (11.06.2012) Kukeseenetibu10.06.2012 Juba väiksed nupsud paistavad lehtede alt. Kuivade ilmade tõttu ainult kahvatud värvi. VärskasFoto: Katerina Uljanova

Ilmapiltide galeriist: kiili sünd (11.06.2012) Seal triipude vahel on kiilHundinuiad ja kiil. 09.06 Maikuu ilmapiltide galeriist leiab fotoseeria kiili sünnist. Selle sündmuse jäädvustas Aimar Säärits.


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam