•  

Eesti vete kaitseks on võimalus igaühel oma arvamust avaldada (24.09.2015 14:56)

Autor: Keskkonnaministeerium

Eesti jõgede, järvede, mere ja põhjavee kaitseks koostatakse uued kavad ja oktoobri lõpuni on igaühel võimalik kavade kohta oma arvamus öelda.

Õhtu järvel
6.09.15 Pärnumaa
Foto: Anne Aaspõllu

Kavad koostatakse jõgede, järvede ja rannikuvee ning mere seisundi parandamiseks, üleujutuste vastu võitlemiseks ning põllu- ja metsamaadelt kraavide ja ojade kaudu ära kanduva sette ja toitainete kinni hoidmiseks.

„Esimest korda Eesti ajaloos uuritakse veeprobleeme ning otsitakse nendele lahendusi nii põhjalikult. Ent lahendusi ja ettepanekuid oodatakse ka kõikidelt, kes Eesti veekogude tuleviku osas huvi on. Inimesed, kes elavad veekogude ääres või näevad oma koduaknast, millises olukorras nende veekogud on, teavad tihti ise kõige paremini, kuidas oma kodukoha veekogusid kõige paremini kaitsta. Just seepärast on oodatud kõikide inimeste ettepanekud ja head ideed, kuidas meie vett paremini puhtana hoida,“ selgitas Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna juhataja Rene Reisner.

Eesti vete seisund pole just kõige parem, ent sarnane siiski paljude teiste Euroopa riikide vete seisundiga. Pea 62% Eesti jõgedest, järvedest ja rannikuveest ning 79% põhjaveest on heas seisundis. Rannikust kaugemal oleva mere seisund ei ole tervikuna hea eeskätt liigse toitainete sisalduse tõttu. Lisaks on Eestis 21 piirkonda, kus merest või jõgedest tingituna kujutab vesi üleujutuste näol ohtu ka inimeste tervisele ja varale. Põllumaa väärtuse ja viljakuse hoidmiseks on pea 30% Eestist kaetud maaparandussüsteemidega, mille kaudu kogutakse kokku liigne vesi põldudelt ning hoitakse mullas vajalikku niiskust.

Vee seisundit ohustavad peamiselt fosfori ja lämmastikuühendid, mis sattuvad vette asulate reoveepuhastitest, metsast ja põllumaalt. Need toitained panevad meie veekogudes taimestiku kasvama ja veekvaliteet halveneb nii vee-elustiku kui ka vett kasutavate inimeste jaoks. Paljud jõed aga kannatavad paisude tõttu, sest kalad, kes sigimisperioodil liiguvad piki jõge üles ja alla, ei saa kuidagi paisudest mööda, see halvendab nii meie rannikuvee kui ka maismaal olevate jõgede-järvede kalavarusid.

Ettevalmistatavad kavad jõgede-järvede, mere, üleujutuste ja maaparandussüsteemide kaitse ja kasutamise korraldamiseks sisaldavad hulgaliselt tegevusi ja ettepanekuid, mida veekasutajad peaks järgima. Osa neist tegevustest on juba täna kohustuslikud seaduste ja määruste alusel.

Mõned tegevused ja uued projektid tuleb ametiasutustel või veekasutajatel koos ametiasutustega lähiajal koos ära teha. Näiteks veemajanduskavas olevaid meetmeid, suuniseid ja piiranguid tuleb arvestada ka planeeringutes ja arengukavades. Seetõttu on oluline teada, mis kavades kirjas, et veekaitse eesmärgid ei läheks igapäevase elu eesmärkidega vastuollu.

„Eelnevatel aastatel tehtud arvukate uuringute ja ülevaadete põhjal on kokku tänaseks kirja pandud pea 2500 üksikasjalikku tegevust, mida vete seisundi parandamiseks tuleks järgmise kuue aasta jooksul ära teha. Prognooside kohaselt ei pruugi sellest piisata, et kuue aasta pärast kõik meie veekogud loodusliku puhtuse saavutaks. Mõne meetme rakendamine lihtsalt on väga kulukas ja võtab väga kaua aega, samuti ei muutu vesi päevapealt puhtaks, näiteks Läänemere võtab veevahetumine aega isegi 20-25 aastat,“ selgitas Reisner.


Ettepanekuid on oodatud 31. oktoobrini siin.

Lisainfot veemajanduskavade kohta leiab siit.

Eelmised artiklid:

Mida püüda pildile septembrikuus? (22.09.2015) Mets-lehelind, kes on teel talvituma troopilistele aladele Foto: Remo Savisaar September hakkab juba lõppema ja loodus ennast sügisvärvidega ehtima. Mida veel praegu peale imeliste loodusvaadete pildile püüda? Mõned aastad tagasi kirjutas sellest tunnustatud fotograaf Remo Savisaar oma kogemustele toetudes Photopointi ajaveebis. Toome nüüd need teadmised ka ilm.ee pildisaatjateni.

Algab sookurgede loendus (09.09.2015) Söögipaus Mõni tera ikka on maha pudisenud, neid sookured enne pikka reisi sealt otsivadki. 25.09.2013 Foto: Leili Valdmets Käesolev aasta on sookurgede seireaasta. Selle raames toimub ka sügisel peatuvate sookurgede loendus, millele saab kaasa aidata igaüks. Loendusperiood on 14.-27. september, keskne aeg 20. ja 21. september.

Peegelduvad aknaklaasid põhjustavad lindude hukkumise (25.08.2015) Kuldnokad parves toitumas Foto: Aime Vahur Tallinna Keskkonnaamet ja Tallinna Linnuklubi paluvad inimestel, kes viibivad ruumides, mille akende vastu linnud lendavad, muuta need võimalusel lindudele nähtavaks, kleepides akendele ruumi värvusega kontrastis olevaid pabereid või tõmmata klaasile maalriteibist ribasid.

Hilissuve ilmavõlu (21.08.2015) Foto: Helen Parmen Nüüd siis saab juba kaks nädalat ilusat ilma täis ja keegi ei mäletagi lõpuks, kuidas seda aega oodata andis. Ikka lõpp hea, kõik hea. Stabiilne kõrgrõhuala keskmega vahetult meie saarte kohal või nende lähedal rõõmustab nii silma kui kõrva ja kogu olemist veel pea nädala.  

Raadio Kuku Digitund: kas usaldada norrakaid või soomlasi ehk miks ilmaäpid erinevat infot annavad ja milline on parim? (10.08.2015) Tänases Digitunnis prooviti selgust saata, kust tuleb telefoni sisse ilm ehk miks üks ilmaäpp ütleb, et vihma sajab ja teine, et paistab päike. Pooled eestlased vannuvad truudust norrakate ilmateatele, pooled soomlaste omale, aga kuidas tegelikult on?

Ilm Viru Folgil tuleb üldjoontes päikeseline ja soe (06.08.2015) Pilt Käsmu veebikaamerast Selle aasta folgiilim tuleb üldjoontes päikeseline ja soe, kuid laupäeva õhtul oleks mõistlik vihmakindlad kehakatted lähedal hoida.

Parem aeg on alles ees (31.07.2015) Pooleteise meetri kõrgused floksid, niisama kõrged gladioolid kuulutavad jätkuvat suve. Ükskõik, et ujuda tuleb 17 kraadises vees ja päikesepuudusest ähvardab depressioon, suvi ikkagi.

Vihmapilvede taustal (24.07.2015) Rünksajupilved võtavad jälle võimust. 20.07.2015.Paunkülas kell 18:36 Foto: Laidi Koppel. Inimene harjub kõigega ja nii pole see normist keskmiselt 1..3 kraadi külmem suvi enam nii hull midagi. Aga õnne peab olema, et üksikud päikesehetked looduses kinni püüda.

Jutud uuest väikesest jääajast osutusid spekulatiivseteks (21.07.2015) Eelmisel nädalal levisid meedias kulutulena teated uuest väikesest jääajast, mis saabub koos Päikese aktiivsuse langusega aastatel 2030-2040. "Ütlen otse - kõik see on täielik rämps", väitis klimatoloog ja NASA Goddardi kosmoseuuringute instituudi direktor Gavin Schmidt nende kuulujuttude kohta oma twitteri kontol.

Kagu-Eestis kihutavad nädalavahetusel autod ja pilved (16.07.2015) Nädalavahetusel (17.-19.07) Tartus, Elvas ja Otepääl toimuva auto24 Rally Estonia ajal kipub ka õhuruum olema kiires sõiduvees.

Eestis nähti haruldast asperatust (10.07.2015) 6. juulil nägid ja pildistasid paljud inimesed pilvi, mida nad polnud enamikus kunagi näinud. See tekitas näiteks pilvehuviliste grupis mitu päeva kestnud võimsa piltide voo. Nähtu sarnane kõige enam kaootilis-laineliste kihtrünkpilvedega (Undulatus asperatus). Kaootilis-lainelised kihtrünkpilved (Undulatus asperatus) 6. juulil Vasalemma kohal

Puhkajatele raamatud ja ristsõnad (09.07.2015) Näib, et suurem osa suvest läheb vett vedama. Ilmakaardid on tõepoolest jälle juunikuise ilmega ja ega see ilmgi palju parem ole. Kokkuvõttes jääb õhutemperatuur juulis  ilmselt mõni kümnendik kraadi normist madalamaks.

Äikesekükk päästab piksleöögist (09.07.2015) Äikesetorm 16.08.14 Foto: Kristian Pikner Soome ringhäälingu hommikutelevisioonis demonstreeriti võimalust pikselöögist pääsemiseks, kui läheduses ei ole pakkujooksmiseks hooneid. Sellele moodusele anti nimeks "ukkoskyykky", mis eesti keeles võiks siis olla "äikesekükk".

Ilmahuviliste ja äikesevaatlejate kokkutulek 2015 (08.07.2015) Ilmahuvilised 2014. aastal Tartus Ilmahuviliste ja äikesevaatlejate ühiskokkutulek toimub ka sellele suvel. Järjekorras juba kuues iga-aastane kokkusaamine leiab seekord aset laupäeval, 18. juulil Jõgeval Jõgeva Põhikooli aulas aadressil Rohu 10. Registreerumine kuni 12. juulini.

Orhideeline kaunis kuldking sai kaitse tegevuskava (08.07.2015) Metsade kaunitar Kaunis kuldking 07.06.15 Raplamaa Foto: Helen Parmen Eesti ja Euroopa kõige suuremate õitega orhideeliigi kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus L.) kaitseks ja hea seisundi säilitamiseks kinnitati kaitse tegevuskava.

Helkivate ööpilvede aeg (06.07.2015) Helkivad ööpilved. Foto: Kalmer Saar Sel aastal on polaarmesosfääripilved, rahva suus tuntud kui helkivad ööpilved, taas väga sagedased ning hästi nähtavad.

Juuli esimene nädalavahetus toob kuumalaine (01.07.2015) Foto: mai_shh. Kes ei saanud pruuniks 2. juuniks ega ei saa ka 2. juuliks, siis algaval nädalavahetusel peaks küll kõikjal Eestis saama sooja suvepäikese käes mõnuleda.

Nagu polekski veel suve (26.06.2015) Foto: Eve Kõrts. Isegi põhjamaise suve jaoks(ööpäeva keskmine õhutemperatuur 13°C), on ikka veel jahe. Aga väike lootus ilma paranemiseks on nüüd lükkunud juulisse. Lootuse kaotanud suveootajatele võib tuua veelgi hullemaid näiteid.

Kalendrisuvi algab (19.06.2015) Foto: Anne Aaspõllu Milline on suvi eestlase unistustes ja milline tegelikkuses, on enamasti nagu kaks kokkusobimatut pusletükki. Linnainimesena ei anta tihti aru, millisel laiuskraadil me elame ja soovitakse pigem seda, mis jääb Vahemere äärde. Unistamast ei keela meid aga keegi ja vahest need ka täituvad.

Täpselt aasta tagasi sadas lund, tänavu võib temperatuur langeda 0..-2 °C-ni (16.06.2015) Tõusva õhurõhu foonil õhtul pilved hajuvad ja eeloleval ööl (17.06.) jahtub õhk selge taeva all +2..+3 °C-ni. Kuid maapinna lähedal langeb minimaalne temperatuur 0..-2 °C-ni.

Harku järves vesi 18 °C ja Verevi järves 19 °C (12.06.2015) Foto: Ilme Parik Hoolimata sellest, et suvi jõudis meieni alles täna ja et merevesi on lausa krampikiskuvalt külm, lehvib juba mitme siseveekogu rannas roheline lipp. Harku järves mõõtsid rannavalvurid täna keskpäeval veetemperatuuriks 18 °C ja Verevi järves 19 °C.

Keskkonnaministeerium toetab nutikaid kliimalahendusi (10.06.2015) Foto: Evelin Nummert Neljale 10 000 euro suurusele toetusele saavad kandideerida kõik üritusel Garage48 GreenTech Tallinn 2015 käigus arendatud start-up lahendused.

Keskkonnaamet: loomapoegade kodu on looduses (10.06.2015) Foto: Kalmer Saar Keskkonnaamet tuletab meelde, et kõik abituna näivad looma- ja linnupojad ei vaja inimese abi ning enamikel juhtudel võib inimese sekkumine pigem kahju kui kasu tuua.

Ilm Käsmu Kaunite Kontsertide ajal (04.06.2015) Foto: Jaana Ratas Kel plaanis Käsmus toimuvaid Kauneid Kontserte külastada, siis ilm soosib üritust selle võrra, et tänasest laupäevani peaksid sajupilved sealsest paigast eemale hoidma.

Keilat ähvardab turbatorm! (01.06.2015) Keila linnavalitsus soovitab elanikel aknad kinni hoida  - lõunas asuvatelt Ohtu turbaväljadelt kandub linna ohtralt turbatolmu. Fotod: Valdur Vacht

Vihmapilv sättis ennast täpselt piiri taha (26.05.2015) Eesti ilmateenistuse Sürgavere radar Täna hommikul kell 10.45 oli vihmapilv ennast täpselt Eesti lõunapiiri taha seadnud, selle uudisnupu avaldamise ajaks on ta jõudnud juba piiri ületada. Reaalajas radaripildi nägemiseks klõpsa pildil.

Eesti Ornitoloogiaühing ja raadio Elmar korraldavad viumängu (22.05.2015) Hiireviu Tallinnas 02.05.2015 Foto: Liina Maldre Eesti Ornitoloogiaühing teatab, et 25.-29. maini toimub raadios Elmar iga päev viuteemaline üllatusmäng. Iga päev esitatakse vahemikus kell 12-15 kuulajatele üks viuküsimus. Kiirematele vastajatele on auhinnaks aasta linnu sümboolikaga käsitöötooted. Küsimused koostas mängule Urmas Abel.

Enne kevadiste taimede söömist tuleks veenduda, kas suhu pistetakse ikka õige asi (15.05.2015) Jänesekapsas on sel kevadel eriliselt õiterohke. 11.05.2015 Läänemaa Paralepa Foto: Ilme Laane Loodus läheb aina rohelisemaks ja juba saab korjata erinevaid söödavaid taimi, ka ilm.ee maikuu galeriis on nende pilte hulgaliselt. Terviseamet kirjutab oma FB lehel taimedega seotud ohtudest.

Öökülm (14.05.2015) Numbrilised ilmamudelid pakuvad meile lähiajaks jahedat kevadilma ja nii püsib üleval ka öökülmaoht.

Äike on jõudnud Eestisse (14.05.2015) Äike on jõudnud Kesk- ja Ida- Eestisse. Esimesed välgulöögid ilmusid Sat24.com satelliidipildile  kolmveerand kahe paiku. Satelliidipildil on on punaste ristikestega ära märgitud välgud, mida registreerivad äikesedetektorid. Põhjalikum info äikese jälgimiseks aadressil ilm.ee/pikne

Fotokonkursil Looduse Aasta Foto noppisid võite ilm.ee autorid (04.05.2015) Evelin Nummert 25.01.2015 Raplamaa LAF Vormimängud looduses II koht "Pakase salajane taimeriik" Eile jagati 15. korda auhindu Eesti suurimal loodusfotode konkursil Looduse Aasta Foto. Konkursi võitjate seas oli väga palju ilm.ee autoreid ja auhinnatud fotode seast leiab ka kaks fotot, millest üks sai 4. nädala jääpildiks ja teine 6. nädala linnuks. Jaanuarikuu pildi valimisel osales ka žürii tunnustuse ja Print Besti eripreemia saanud foto. Palju õnne!

Lugu sellest, kuidas Muhumaal nastik kassi haneks tõmbas (30.04.2015) Autori fotod Aastakümneid oleme madudega ühe õue peal elanud, aga sellist pilti pole veel näinud. Kokku oli täna kolm nastikut. Esimene lebotas kivihunnikus, teine veidi eemal põõsa all ja kolmas okste peal.

Kodune prügilõke kahjustab inimese tervist (30.04.2015) Keskkonnaministeeriumi ja Eesti Keskkonnauuringute Keskuse (KUK) koostöös korraldatud prügipõletuse katsest selgus, et jäätmete põletamine kodustes lõketes halvendab märgatavalt õhukvaliteeti kantserogeenide näol ning mõjub negatiivselt ka inimorganismile.

Eesti Ornitoloogiaühing ootab vabatahtlikke osalema jõelinnuseires (29.04.2015) Eesti Ornitoloogiaühing kutsub üles jõgede ääres liikujaid kirja panema oma liikumise alg- ja lõpp-punkti veekogul ning läbitud lõigul kohatud veelinde, keda vaatleja tunneb.

Globaalse õhupalliväljakutsega avatakse Tartu ülikooli uus ilmajaam (24.04.2015) Sel nädalal lastakse üle maailma taevasse tuhandeid ise disainitud ja kaameratega varustatud aeroloogilisi õhupalle, mis lubavad Maad vaadata linnulennult. Esimest korda osalevad globaalsel õhupalliväljakutsel ka eestlased. Tartu ülikooli meeskond laseb oma õhupalli lendu 24. aprillil, avades sellega füüsika instituudi katusel asuva uue ilmajaama.

Valmis sai Eesti esimene nuti-pilveaabits (23.04.2015) Pilveteadlasel Jüri Kamenikul on tänavune aasta väga produktiivne olnud - lisaks Eesti pilveatlasele valmis koosöös ajakirjaga Horisont ka esimene omataoline mobiilirakendus pilvede määramiseks. Sellega on võimalik lihtsalt ja kiirelt tundma õppida pilvi ning nende tähendust ilma ennustamisel.

Korstnapühkija teeb tööd iga ilmaga (17.04.2015) Kuivad ja soojad, kevadised või suvised ilmad on pea kõige ideaalsemad tingimused korstnapühkija tööks, kuid tegelikult on võimalik korstnaid pühkida pea iga ilmaga. Kliendid tihtipeale imestavad, et meie korstnapühkija ilmub tööle ka siis kui sajab lund, lörtsi või vihma. Eks see teeb töö loomulikult keerulisemaks, kuid sugugi mitte võimatuks.

Hüvastijätt talvega (15.04.2015) Ilmateenistuse lumekaart Täna öösel ja hommikul sadas  vihma, lörtsi ja paljudes kohtades ka lund. Õhtul jõuab saartele uus vihmasajuala. Puhub loode- ja lääne, pealelõunal lääne- ja edelatuul tuul 3-9, rannikul puhanguti 13 m/s. Õhutemperatuur on 4..9°C.

Kevadine kalade kudeaeg tähendab mitmed püügipiiranguid (14.04.2015) Kevadine ilm meelitab kalamehi kindlasti vee äärde, kuid enne kalale minekut tasub keelud ja piirangud meelde tuletada, et mitte seadusega pahuksisse minna. Lisaks kalapüügieeskirjale tuleks üle vaadata ajutised püügikitsendused.

Ettevaatust lehe- ja oksahunnikute hävitamisel! (10.04.2015) Foto: Kalmer Saar Eesti Loomakaitse Selts paneb inimestele südamele kulupõletamisest hoiduda ja veenduda, et kulu, lehe- ja oksahunnikute hävitamisel ei saaks kahjustada selle sees elavad loomad: näiteks siilid, hiired ja linnupojad.


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam