Keskkonnaminister kinnitas suur-rabakiili kaitse tegevuskava, milles ette nähtud uuring annab vastused liigi laienevale levikule ning võimaldab planeerida kaitsetöid.
Foto: Merike Linnamägi
Kui suur-rabakiil (Leucorrhinia pectoralis) oli veel seitse aastat tagasi Eestis üsna haruldane, siis viimastel aastatel on liik oma levilat laiendanud ja muutunud kaitsealustest rabakiilidest arvukuselt teiseks valgelaup-rabakiili järel. 2008. aasta andmetel leidus liiki peamiselt vaid Kagu-Eestis, kuid praeguseks on suurenenud nii leiukohtade arv Kagu-Eestis kui ka tekkinud uusi leiukohti Lääne-Eestis ja saartel ning Võrtsjärve piirkonnas. Keskkonnaregistris on registreeritud kokku 105 leiukohta.
Uute leiukohtade registreerimist on otseselt mõjutanud LIFE projekti DRAGONLIFE raames 2010. aastal Eestis läbi viidud ulatuslik liigi inventuur. Arvukuse kasvu ja levila laienemise põhjused pole aga täpselt teada, kuid oma osa on siin kindlasti nii infoallikate kasvul kui ka looduslikel teguritel. Millised need looduslikud tingimused täpselt on, ei ole teada, kuid nende välja selgitamiseks ja võimalike kaitsekorralduslike tegevuste kavandamiseks kinnitati liigi kaitse tegevuskava.
Suur-rabakiilile on võtmetähtsusega paljunemiseks sobivate veekogude olemasolu. Liik eelistab taimestikurikkaid järvesoppe, kobraste ülespaisutatud veekogusid ja väikeseid veekogusid teetammide taga, mis on madalad ja kus vesi kiiresti soojeneb. Nimele vaatamata suur-rabakiil rabalaugastes ei ela.
Kuigi hetkel on Eestis piisavalt palju liigile sobivaid elupaiku vähekäidavates või kaitsealustes piirkondades, võivad paljud populatsioonid olla ohustatud vastsete arenguks sobilike veekogude kvaliteedi languse või nende hävimise tõttu inimtegevuse mõjul. Liiki ohustavad enim kopratammide lõhkumine, tiikide eutrofeerumine põllumajanduse intensiivistumisel, tiikide kinni ajamine põllumaa suurendamise eesmärgil ja võsastumine maahoolduse ja karjapidamise lõpetamisel. Nimelt arenevad suur-rabakiili vastsed veekogus 2-3 aastat enne, kui neist saavad veekohal lendavad kiilid ning kui kopratamm lõhkuda või ala kuivale jätta, hukkuvad sinna eelmisel kolmel aastal munetud munadest kasvanud kiilivastsed.
Suur-rabakiil kuulub Eestis III kaitsekategooriasse ning punase raamatu kategooria „Puuduliku andmestikuga“ liikide hulka. Liigi jaoks pole Eestis kaitstavaid alasid moodustatud.
Tegevuskava koostamist rahastas Euroopa Liidu LIFE programmi projekt “Suur-rabakiili ja mudakonna asurkondade kaitse ja säilitamine levila põhjapiiril Eestis ja Taanis”. Kinnitatud tegevuskavaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi kodulehel.
Merevesi on keskmisest tunduvalt soojem (04.11.2015) Päikesetõus Osmussaarel 20.10.15 Foto: Anett Ruven Soome ilmateenistus teatab, et merevee temperatuur on tänavu keskmisest kolm kraadi kõrgem, ulatudes mõnel pool 12 kraadini. Olukord on väga sarnane eelmise sügisega, meri on mõnel pool isegi veidi soojem.
Liivalaia tänaval saab kontrollida õhukvaliteeti (04.11.2015) Möödunud nädalal paigaldati Liivalaia tänaval asuva õhuseirejaama seinale interaktiivne ekraan, mille abil saab igaüks ise vaadata infot selle kohta, milline on parasjagu õhukvaliteet kõikides Eesti seirejaamades.
Oktoober oli mõnel pool rekordiliselt kuiv (02.11.2015) Foto: Evelin Nummert Oktoober möödus kõikjal väga väheste sademetega ning kujunes pikkades vaatlusridades üheks kuivemaks. Mõnes jaamas oli oktoober aga rekordiliselt kuiv.
Kivisisaliku kaitse paraneb (30.10.2015) Foto: Merike Linnamägi Põhja-Euroopa suurima sisaliku asurkonna säilimiseks Eestis ning arvukuse tõstmiseks kinnitas keskkonnaminister Marko Pomerants kaitse tegevuskava.
Tänane päev läbi nelja aasta (26.10.2015) 4 aasta ilmaolud 26.10. aastatel 2012-2015 Foto: Kalmer Saar
Röövlinnuseire aasta lindudest: herilaseviu arvukus taastumas, hiireviu stabiilne (19.10.2015) Hiireviu Foto: Richard Simso Valminud on kokkuvõte tänavusest röövlinnuseirest, kus teiste röövlindude kõrval vaadati üle ka käesoleva aasta lindude, viude, arvukuse ja pesitsusedukuse tulemused.
Ilmast ilma ilmast (09.10.2015) Meteoroloog Tiina Tammets esitles oma uut raamatut - sedapuhku on tegemist luule- ja pildiraamatuga päris väikestele, kuigi palju rõõmu ja äratundmist saavad sealt ka täiskasvanud.
Põhjarannikul teeb vihma mereefekt (08.10.2015) Soome ilmateenistuse FMI radaripilt Tänaseid radaripilte uurides jääb mulje, et väikesed vihmapilved on vaid kuju muutes põhjarannikul paigas ja ei kavatsegi kusagile liikuda. Merevesi on nimelt veel soe, kuid põhjast saabuv külm õhk muudab tekkinud niiskuse vihmapilvedeks
Viuaasta kangelased hakkavad rändama (08.10.2015) Kordian enne rändele asumist Põlvamaa lääneservas, foto Urmas Sellis Sügisene linnuränne on täies hoos, teiste rändlindudega lahkub ka enamik meie viudest. Viuaastal on võimalik nende rännet jälgida ka virtuaalselt, sest kaks Põlvamaalt pärit isast hiireviud kannavad GPS-saatjaid. Esimene neist on juba kevadest tuttav viu Villu, teine tänavu kevadel koorunud noorlind Kordian. Omavahel sugulased nad siiski ei ole.
Nädalavahetusel loendati üle saja tuhande linnu (05.10.2015) Tartumaal Mehikoormas Foto: Arne Ader Nädalavahetusel toimunud rahvusvahelistel linnuvaatluspäevadel EuroBirdwatch2015 oli pühapäeva pealelõunaks laekunud andmetel Eestis kokku loetud üle saja tuhande linnu vähemalt 136 liigist.
Nädalavahetusel on rahvusvahelised linnuvaatluspäevad (29.09.2015) Kas keegi kala soovib? Jäälind 28.09.15 Pärnumaa Foto: Helen Parmen 3.–4. oktoobril toimuvad traditsioonilised rahvusvahelised linnuvaatluspäevad EuroBirdwatch 2015. Sellega pööratakse tähelepanu lindude sügisrändele ja meid ümbritsevale linnurikkusele. Osalemiseks tuleb neil päevil vaid lindude tegutsemist jälgida. Seda võib teha nii koduaias kui ka pikemal linnuretkel.
Ööl vastu esmaspäeva näeb kuuvarjutust (25.09.2015) Kuuvarjutus Tallinnas. Vaata kuuvarjutuse täpset kulgu videolt Timeanddate lehel. 28. septembri varahommikul on Eestis võimalik näha täielikku kuuvarjutust. Varjutus algab kell 3.12, kui Kuu liigub Maa poolvarju ja Kuu ketas hakkab ühest küljest tuhmuma ning algab poolvarjuline varjutus, teatab Tartu Tähetorn.
Eesti vete kaitseks on võimalus igaühel oma arvamust avaldada (24.09.2015) Õhtu järvel 6.09.15 Pärnumaa Foto: Anne Aaspõllu Eesti jõgede, järvede, mere ja põhjavee kaitseks koostatakse uued kavad ja oktoobri lõpuni on igaühel võimalik kavade kohta oma arvamus öelda.
Mida püüda pildile septembrikuus? (22.09.2015) Mets-lehelind, kes on teel talvituma troopilistele aladele Foto: Remo Savisaar September hakkab juba lõppema ja loodus ennast sügisvärvidega ehtima. Mida veel praegu peale imeliste loodusvaadete pildile püüda? Mõned aastad tagasi kirjutas sellest tunnustatud fotograaf Remo Savisaar oma kogemustele toetudes Photopointi ajaveebis. Toome nüüd need teadmised ka ilm.ee pildisaatjateni.
Algab sookurgede loendus (09.09.2015) Söögipaus Mõni tera ikka on maha pudisenud, neid sookured enne pikka reisi sealt otsivadki. 25.09.2013 Foto: Leili Valdmets Käesolev aasta on sookurgede seireaasta. Selle raames toimub ka sügisel peatuvate sookurgede loendus, millele saab kaasa aidata igaüks. Loendusperiood on 14.-27. september, keskne aeg 20. ja 21. september.
Peegelduvad aknaklaasid põhjustavad lindude hukkumise (25.08.2015) Kuldnokad parves toitumas Foto: Aime Vahur Tallinna Keskkonnaamet ja Tallinna Linnuklubi paluvad inimestel, kes viibivad ruumides, mille akende vastu linnud lendavad, muuta need võimalusel lindudele nähtavaks, kleepides akendele ruumi värvusega kontrastis olevaid pabereid või tõmmata klaasile maalriteibist ribasid.
Hilissuve ilmavõlu (21.08.2015) Foto: Helen Parmen Nüüd siis saab juba kaks nädalat ilusat ilma täis ja keegi ei mäletagi lõpuks, kuidas seda aega oodata andis. Ikka lõpp hea, kõik hea. Stabiilne kõrgrõhuala keskmega vahetult meie saarte kohal või nende lähedal rõõmustab nii silma kui kõrva ja kogu olemist veel pea nädala.
Raadio Kuku Digitund: kas usaldada norrakaid või soomlasi ehk miks ilmaäpid erinevat infot annavad ja milline on parim? (10.08.2015) Tänases Digitunnis prooviti selgust saata, kust tuleb telefoni sisse ilm ehk miks üks ilmaäpp ütleb, et vihma sajab ja teine, et paistab päike. Pooled eestlased vannuvad truudust norrakate ilmateatele, pooled soomlaste omale, aga kuidas tegelikult on?
Ilm Viru Folgil tuleb üldjoontes päikeseline ja soe (06.08.2015) Pilt Käsmu veebikaamerast Selle aasta folgiilim tuleb üldjoontes päikeseline ja soe, kuid laupäeva õhtul oleks mõistlik vihmakindlad kehakatted lähedal hoida.
Parem aeg on alles ees (31.07.2015) Pooleteise meetri kõrgused floksid, niisama kõrged gladioolid kuulutavad jätkuvat suve. Ükskõik, et ujuda tuleb 17 kraadises vees ja päikesepuudusest ähvardab depressioon, suvi ikkagi.
Vihmapilvede taustal (24.07.2015) Rünksajupilved võtavad jälle võimust. 20.07.2015.Paunkülas kell 18:36 Foto: Laidi Koppel. Inimene harjub kõigega ja nii pole see normist keskmiselt 1..3 kraadi külmem suvi enam nii hull midagi. Aga õnne peab olema, et üksikud päikesehetked looduses kinni püüda.
Jutud uuest väikesest jääajast osutusid spekulatiivseteks (21.07.2015) Eelmisel nädalal levisid meedias kulutulena teated uuest väikesest jääajast, mis saabub koos Päikese aktiivsuse langusega aastatel 2030-2040. "Ütlen otse - kõik see on täielik rämps", väitis klimatoloog ja NASA Goddardi kosmoseuuringute instituudi direktor Gavin Schmidt nende kuulujuttude kohta oma twitteri kontol.
Kagu-Eestis kihutavad nädalavahetusel autod ja pilved (16.07.2015) Nädalavahetusel (17.-19.07) Tartus, Elvas ja Otepääl toimuva auto24 Rally Estonia ajal kipub ka õhuruum olema kiires sõiduvees.
Eestis nähti haruldast asperatust (10.07.2015) 6. juulil nägid ja pildistasid paljud inimesed pilvi, mida nad polnud enamikus kunagi näinud. See tekitas näiteks pilvehuviliste grupis mitu päeva kestnud võimsa piltide voo. Nähtu sarnane kõige enam kaootilis-laineliste kihtrünkpilvedega (Undulatus asperatus). Kaootilis-lainelised kihtrünkpilved (Undulatus asperatus) 6. juulil Vasalemma kohal
Puhkajatele raamatud ja ristsõnad (09.07.2015) Näib, et suurem osa suvest läheb vett vedama. Ilmakaardid on tõepoolest jälle juunikuise ilmega ja ega see ilmgi palju parem ole. Kokkuvõttes jääb õhutemperatuur juulis ilmselt mõni kümnendik kraadi normist madalamaks.
Äikesekükk päästab piksleöögist (09.07.2015) Äikesetorm 16.08.14 Foto: Kristian Pikner Soome ringhäälingu hommikutelevisioonis demonstreeriti võimalust pikselöögist pääsemiseks, kui läheduses ei ole pakkujooksmiseks hooneid. Sellele moodusele anti nimeks "ukkoskyykky", mis eesti keeles võiks siis olla "äikesekükk".
Ilmahuviliste ja äikesevaatlejate kokkutulek 2015 (08.07.2015) Ilmahuvilised 2014. aastal Tartus Ilmahuviliste ja äikesevaatlejate ühiskokkutulek toimub ka sellele suvel. Järjekorras juba kuues iga-aastane kokkusaamine leiab seekord aset laupäeval, 18. juulil Jõgeval Jõgeva Põhikooli aulas aadressil Rohu 10. Registreerumine kuni 12. juulini.
Orhideeline kaunis kuldking sai kaitse tegevuskava (08.07.2015) Metsade kaunitar Kaunis kuldking 07.06.15 Raplamaa Foto: Helen Parmen Eesti ja Euroopa kõige suuremate õitega orhideeliigi kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus L.) kaitseks ja hea seisundi säilitamiseks kinnitati kaitse tegevuskava.
Helkivate ööpilvede aeg (06.07.2015) Helkivad ööpilved. Foto: Kalmer Saar Sel aastal on polaarmesosfääripilved, rahva suus tuntud kui helkivad ööpilved, taas väga sagedased ning hästi nähtavad.
Juuli esimene nädalavahetus toob kuumalaine (01.07.2015) Foto: mai_shh. Kes ei saanud pruuniks 2. juuniks ega ei saa ka 2. juuliks, siis algaval nädalavahetusel peaks küll kõikjal Eestis saama sooja suvepäikese käes mõnuleda.
Nagu polekski veel suve (26.06.2015) Foto: Eve Kõrts. Isegi põhjamaise suve jaoks(ööpäeva keskmine õhutemperatuur 13°C), on ikka veel jahe. Aga väike lootus ilma paranemiseks on nüüd lükkunud juulisse. Lootuse kaotanud suveootajatele võib tuua veelgi hullemaid näiteid.
Kalendrisuvi algab (19.06.2015) Foto: Anne Aaspõllu Milline on suvi eestlase unistustes ja milline tegelikkuses, on enamasti nagu kaks kokkusobimatut pusletükki. Linnainimesena ei anta tihti aru, millisel laiuskraadil me elame ja soovitakse pigem seda, mis jääb Vahemere äärde. Unistamast ei keela meid aga keegi ja vahest need ka täituvad.
Täpselt aasta tagasi sadas lund, tänavu võib temperatuur langeda 0..-2 °C-ni (16.06.2015) Tõusva õhurõhu foonil õhtul pilved hajuvad ja eeloleval ööl (17.06.) jahtub õhk selge taeva all +2..+3 °C-ni. Kuid maapinna lähedal langeb minimaalne temperatuur 0..-2 °C-ni.
Harku järves vesi 18 °C ja Verevi järves 19 °C (12.06.2015) Foto: Ilme Parik Hoolimata sellest, et suvi jõudis meieni alles täna ja et merevesi on lausa krampikiskuvalt külm, lehvib juba mitme siseveekogu rannas roheline lipp. Harku järves mõõtsid rannavalvurid täna keskpäeval veetemperatuuriks 18 °C ja Verevi järves 19 °C.
Keskkonnaministeerium toetab nutikaid kliimalahendusi (10.06.2015) Foto: Evelin Nummert Neljale 10 000 euro suurusele toetusele saavad kandideerida kõik üritusel Garage48 GreenTech Tallinn 2015 käigus arendatud start-up lahendused.
Keskkonnaamet: loomapoegade kodu on looduses (10.06.2015) Foto: Kalmer Saar Keskkonnaamet tuletab meelde, et kõik abituna näivad looma- ja linnupojad ei vaja inimese abi ning enamikel juhtudel võib inimese sekkumine pigem kahju kui kasu tuua.
Ilm Käsmu Kaunite Kontsertide ajal (04.06.2015) Foto: Jaana Ratas Kel plaanis Käsmus toimuvaid Kauneid Kontserte külastada, siis ilm soosib üritust selle võrra, et tänasest laupäevani peaksid sajupilved sealsest paigast eemale hoidma.
Keilat ähvardab turbatorm! (01.06.2015) Keila linnavalitsus soovitab elanikel aknad kinni hoida - lõunas asuvatelt Ohtu turbaväljadelt kandub linna ohtralt turbatolmu. Fotod: Valdur Vacht
Vihmapilv sättis ennast täpselt piiri taha (26.05.2015) Eesti ilmateenistuse Sürgavere radar Täna hommikul kell 10.45 oli vihmapilv ennast täpselt Eesti lõunapiiri taha seadnud, selle uudisnupu avaldamise ajaks on ta jõudnud juba piiri ületada. Reaalajas radaripildi nägemiseks klõpsa pildil.
Eesti Ornitoloogiaühing ja raadio Elmar korraldavad viumängu (22.05.2015) Hiireviu Tallinnas 02.05.2015 Foto: Liina Maldre Eesti Ornitoloogiaühing teatab, et 25.-29. maini toimub raadios Elmar iga päev viuteemaline üllatusmäng. Iga päev esitatakse vahemikus kell 12-15 kuulajatele üks viuküsimus. Kiirematele vastajatele on auhinnaks aasta linnu sümboolikaga käsitöötooted. Küsimused koostas mängule Urmas Abel.