•  

Haruldase ebapärlikarbi uurimisprojektist selgus liigi arvukuse vähenemise põhjus (22.04.2016 11:58)

Autor: Keskkonnaamet

Eesti ja välisriikide eksperdid annavad 26. aprillil toimuval ebapärlikarbi projekti lõpuseminaril ülevaate liigi seisundi, arvukuse ja kaitsetegevuste kohta.

Fotol toimub ebapärlikarpide elupaigaks oleva jõepõhja hapnikusisalduse mõõtmine. Pildi autor on Maili Lehtpuu.

Ebapärlikarp on Eesti üks ohustatumaid loomaliike, kuuludes esimesse kaitsekategooriasse. Liigi ainsaks teadaolevaks elupaigaks on väike metsajõgi Lahemaa rahvuspargis, kus ebapärlikarp on levinud u 15 km pikkusel alal. Mujal Euroopas on ebapärlikarp hajusalt levinud, kuid kõik populatsioonid näitavad väljasuremistrendi. „Seda väärtuslikumad on ebapärlikarbi elupaikade taastamise projektist saadud teadmised liigi seisundi kohta Eestis. Kuni projekti alguseni 2014. a suvel polnud Eestis veel keegi süvitsi ebapärlikarbi uurimisega tegelenud, mistõttu projekti peamine eesmärk oli välja selgitada liigi arvukus, seisund ning tegevused, mida saaksime haruldase karbi kaitseks ette võtta,“ rääkis Maili Lehtpuu, Keskkonnaameti projektijuht.

Eesmärkide saavutamiseks kaasas Keskkonnaamet projekti lisaks Norra partnerorganisatsioonile Norwegian Institute for Nature Research (NINA) ka eksperte Soomest, Rootsist, Iirimaalt, Tšehhist ja Saksamaalt. Spetsialistide abiga viidi projekti käigus läbi mitmeid uuringuid, mis aitasid koguda infot ebapärlikarbi elupaiga kohta ning tuua selgust küsimusse, miks on ebapärlikarbi asurkond, vaatamata jõe heale looduslikule seisundile, kahanemas.

2015. a aprillis korraldati ebapärlikarbi peremeeskalade forellide noorjärkude uuring ja hinnati kalade lõpustel parasiteerivate ebapärlikarbi vastsete hulka. Selgus, et vastsed olid levinud peremeeskaladel kogu jõe põhiosa ulatuses, kus asuvad ka täiskasvanud karpide kolooniad. Tegemist oli positiivse avastusega, kuna enne projekti algust oli levinud arusaam, et ebapärlikarbi asurkond ei suuda sigida ning kahaneb just seetõttu. Kuna põhjus peitus mujal oli vajalik jätkata uuringuid.

2015. a juulis hindasid väliseksperdid elupaiga potentsiaali ning mõõtsid noorjärkude elupaigaks oleva jõepõhja hapnikusisaldust. Selgus, et peamiseks probleemiks on jõepõhja mikroelupaiga kesine kvaliteet, mida põhjustab peeneteraline sete. Inventeerimiste tulemusena jõuti järeldusele, et sete tekib jõesängi erosioonist, sest jõgi paikneb liivasel pinnasel. Seega tuleb ebapärlikarbi noorjärkude jõkke tagasi toomiseks lahendada veekogu erosiooniprobleem – viia läbi uuringud jõe vooluhulkade muutumise ja liikuva sette koguste kaardistamiseks, analüüsida jõe valgala muutuste võimalikku mõju jõe ökosüsteemile ning vähendada jõesängis liikuvaid setteid. Siinjuures aitavad eestlasi kogenud Tšehhi eksperdid, kes on aastaid paigaldanud settepüüdureid just jõesängi erosioonist lähtuva sette vähendamiseks.

„Ebapärlikarp on oma keeruka elutsükli ja spetsiifilise elupaiganõudluse tõttu üks haavatavamaid veeloomi. Ta eelistab jahedat, kiirevoolulist ja hea läbipaistvusega vett ning varjatud, metsaseid kaldaid. Jõevee näitajaid halvendavad tegevused ja protsessid on suureks ohuks tema säilimisele looduses. Loodame, et heas koostöös tšehhidega õnnestub meil siiski vähendada setteid ja päästa Eesti ebapärlikarbi asurkond,“ selgitas Lehtpuu.

Projekti lõpuseminaril 26. aprillil Radisson Blu Sky Hotellis tutvustavad eksperdid hapra ja haavatava ebapärlikarbi asurkonna kaitsetegevusi. Seminaril osalemine on tasuta ning oodatud on kõik huvilised. Lisainfo ja päevakava leiab siit.

Eelmised artiklid:

Asutakse vähendama plastprügi Läänemeres (21.04.2016) Foto: Ants Vahter Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus (SEI Tallinn) osaleb koostöös Tallinna Keskkonnaametiga projektis BLASTIC – plastijäätmete teekond Läänemerre, mille eesmärk on mereprügi ja eelkõige plastijäätmete vähendamine ja vältimine Läänemeres ning selle läbi elu- ja looduskeskkonnale negatiivse mõju vähendamine.

Ilm kevade ja talve vahel (20.04.2016) Sadas rahet Foto: Reet Sepp Kevad kogub värve ja lõhnu ning õhutemperatuurgi on pikaajalise keskmise (4 kuni 5°C) lähedal. Ilm aga esitab üha uusi väljakutseid. Täna oleme Soomest Venemaale liikuva madalrõhkkonna niiskes ja jahedas lääneservas, kus taevast pudeneva hoogsaju sees võib tulla vihmaga koos nii lörtsi kui teralist lund.

Lõkkes jäätmete põletamine katab aia mürgiste ainetega (18.04.2016) Foto: Dmitri Djuženkov Keskkonnaministeerium meenutab koristustöid tegevatele inimestele, et jäätmete põletamine lõkkes kahjustab nii keskkonda (s.h aias kasvavaid puid ja põõsaid) kui ka tervist. Jäätmetest vabanemiseks tuleb kasutada vastavaid konteinereid ja jäätmejaamu.

Sekelduste vältimiseks tasub tutvuda looduses liikumise reeglitega (15.04.2016) Elurõõmus matkaline 2004. aasta Roheliste Rattaretkel Foto: nikonimees Keskkonnaministeerium tuletab meelde, et matkama, telkima ja ujuma minnes tasub teada oma õigusi ja samas ka kohustusi. Võõra maatüki ja veekogu kasutamise õigust nimetatakse igaüheõiguseks.

Keskkonnaminister: veekogude kallastel ei saa uisa-päisa loomi karjatada (12.04.2016) Alpaka Foto: Peep Loorits Keskkonnaminister Marko Pomerants ütles siseveekogude kallastel karjatamise teemal rääkides, et see on võimalik, kuid seda tuleb teha õigel ajal ja õiges kohas ning veekogu peavad saama kasutada ka teised inimesed.

Lihavõtte linnuvaatluspäevadel loendati üle 100 000 linnu (07.04.2016) Ülelend 26. märts 2016 Stroomi Foto: Aime Vahur 26.-27 aprillil Eesti Ornitoloogiaühingu (EOÜ) poolt korraldatud lihavõtte linnuvaatluspäevadel pandi kirja ligi 110 000 lindu 135 liigist. Võrreldes varasematel aastatel märtsikuusse langenud linnuvaatluspäevadega on mõlemad näitajad rekordilised. Ühest küljest tuleb see just vaatluspäevadeks saabunud soojalainest, aga ka rekordilisest osavõtust - vaatluste nimekirju kogunes sel aastal 250, mille koostamisel osales 450 inimest.

Rändlinnud vajavad puhkust ja rahu (06.04.2016) Rabahaned ja suur-laukhaned Foto: Villu Anvelt Eesti Ornitoloogiaühing palub lindude vaatlemisel ja pildistamisel käituda vastutustundlikult ning mõelda eelkõige lindude heaolule. Enne tegutsemist tasub mõelda, kas lindude lenduajamine või häirimine on väärt saadud emotsiooni või fotokaadrit.

Tallinna Botaanikaaeda lillede pildistamist õppima! (31.03.2016) Fotograaf Jaak Kadak kutsub lillede pildistamist õppima ja praktiseerima seda Tallinna Botaanikaaias, kus köitvaid fotosid on võimalik teha kevadest sügiseni ja pildimaterjali on külluses.

Kaitsealad ootavad külastajaid (31.03.2016) Jõelähtme salajõe säng kaitsealusel Kostivere karstialal Foto: Ilme Parik Keskkonnaamet tuletab saabunud kevade puhul meelde kaitsealadel liikumise võimalusi ja igaüheõiguse reegleid.

Nädalavahetusel on lihavõtte linnuvaatluspäevad (24.03.2016) Hakk rannas Pirita tee 19.03.2016 Foto: Triinu Sarv 26.-27. märtsil on traditsioonilised lihavõtte linnuvaatluspäevad, mida Eesti Ornitoloogiaühing korraldab alates 1998. aastast. Neil päevil kutsume kõiki kevadet nautima ja ümbritsevale linnuelule tähelepanu pöörama. 27. märtsil toimub vaatluspäevade raames ka mõningase võistlusmomendiga linnade linnuvaatlus, kus selgub varakevade liigirikkaim Eesti linn. Sellest on samuti oodatud osa võtma kõik linnusõbrad.

Täna on rahvusvaheline meteoroloogiapäev (23.03.2016) Foto: Kalmer Saar 23. märtsil on rahvusvaheline meteoroloogiapäev, mis tänavu kannab intrigeerivat alapealkirja „Kuumem, kuivem, märjem. Silmitsi tulevikuga“. Keskkonnaagentuuris peetaval seminaril avatakse, kuidas mõjutab meteoroloogia paljusid teisi eluvaldkondi, nt majandus, tervis jms.

Ära häiri pesitsevaid kotkaid ja kakkusid (23.03.2016) Händkakk Foto: Ülle Mürksepp Eesti põlislooduse sümbolitel meri- ja kaljukotkal, samuti kakkudel, on käes pesitsusperiood ja linnud hauduvad pesal. Keskkonnaamet kutsub kõiki maaomanikke, metsamajandajaid, jahimehi ja teisi looduses liikujaid tagama haruldaste ja keskkonnamuutustele väga tundlike lindude pesitsusrahu.

Talv oli keskmisest soojem ja sajusem (11.03.2016) Ilmateenistuse koostatud talve ülevaade annab teada, et tänavune talv oli keskmisest soojem ja sajusem. Päikesepaistet oli vaid mõned tunnid keskmisest vähem. Kuigi jaanuar oli normist külmem, siis detsember oli viimase poole sajandi üks soojemaid.

Talvisel aialinnuvaatlusel pandi kirja ligi 60 000 lindu 64 liigist (10.03.2016) Leevike Pisut arglik, et tulla toidumajja, aga vaesel ajal kõlbavad jasmiini seemned ka. Viljandimaa, 08.01.16 Foto: Gaida Jakson 29.-31. jaanuaril toimunud seitsmendal talvisel aialinnuvaatlusel osales pea 2800 linnusõpra 2000 paigast üle Eesti. Kokku pandi kirja ligi 60 000 lindu 64 liigist. Kõige arvukam linnuliik oli seitsmendat aastat järjest tänavune aasta lind rasvatihane, keda kohati 93% vaatluskohtades ja kes moodustas umbes veerandi lindude koguarvust.

Uus veebirakendus allergikutele (09.03.2016) Kevad koos õitsevate puude ja taimedega ei ole enam mägede taga ja teadupärast võib õietolm tundlikele inimestele põhjustada vaevusi. Selleks, et paremini oma käimisi ja tegemisi planeerida, saab õietolmu taset jälgida uues veebikeskkonnas ohuseire.ee/pollen.

Ootame videosid ja pilte jäitest ning jagame üleskutset (19.02.2016) Jäävihma tagajärjed Tallinnas Liiva jaamas 18. veebruaril 2016 Foto: Dmitri Djuženkov Eile segas jäide Tallinnas liiklust. Trollid-trammid-rongid kas seisid või sõitsid sädemetepilve saatel. Kui keegi juhtus seda filmima, siis oleks tore, kui video või link sellele saadetaks aadressile ilm@ilm.ee.Fotosid saab lisada veebruarikuu galeriisse.

Täna sadas jäävihma (18.02.2016) Jäide aknal ja aknalaual 18.02 Jäävihm on sademed, mis kujutavad endast osaliselt või täiesti jäätunud vihmapiisku: lumi sulab soojas õhukihis vihmapiiskadeks, kui need satuvad uuesti külma (miinuskraadidega) õhukihti, kus need hakkavad jäätuma.

Talv jäi tulemata. Ülevaade veebruarikuu ilmadest 1939 (18.02.2016) Kui möödunud aasta detsembris veel lumeteed polnud, siis lohutati end sellega, et uue aasta esimene kuu teeb selle kuhjaga tasa, mida lahkuva aasta viimane võlgu jättis. On ju möödunud aastatel tihtipääle kujunenud olukord selliseks, et tõsitalv algas alles püüle kolmekuningat.

34=kraadiline pakane Eestis (16.02.2016) Järva teataja nr 13, 12. veebruar 1929 100 laewa jäähädas. Berliin pole 200 aasta jooksul nii kõwa külma näinud. Rumeenias tapab pakane inimesi. Siberis pani 50-kraadine, külm toiduainete weo seisma.

Vesine vastlapäev (09.02.2016) Vanarahvas ütles, et kui vastlapäev on soe, siis on soe ka kevad. Igatahes on ilmataat hoidnud praegu meie ilma neli ööpäeva soojana ning nähtavat lund sai täna (9.02) mõõta veel vaid Põhja-Eestis Kehras (2 cm) ning Eesti kagunurgas Tuulemäel (5 cm).

Kui vaid neid pilvi ees ei oleks! Tingimused on soodsad haruldaste pärlmutterpilvede nägemiseks (02.02.2016) Suurbritanna elanikel oli eile ja täna hommikul võimalus näha üliharuldasi polaarstratosfääripilvi ehk pärlmutterpilvi, teatab sealne  ilmateenistus Met Office. Tavaliselt on need nähtavad polaaraladel, kuid praegused atmosfääriolud on teinud nende nägemise võimalikuks ka kesklaiustel.

Talvise aialinnuvaatluse esmased tulemused (01.02.2016) Rasvatihane Foto: Kristian Pikner Möödunud nädalavahetusel seitsmendat korda toimunud talvisel aialinnuvaatlusel vaadeldi esialgsetel andmetel üle 40 000 linnu vähemalt 60 liigist. Esmaspäeva hommikuks olid oma vaatlused edastanud 2000 linnusõpra, kes tegid aialinnuvaatlusi 1400 paigas üle Eesti.

Jaanuar oli keskmisest külmem ja päikeselisem (01.02.2016) Sillamäel 09.01.16 Foto: Sergei Perov Ilmateenistuse jaanaurikuu kokkuvõte näitab, et Eesti keskmine õhutemperatuur oli jaanuaris -7,7 °C, mis on 4,2 °C normist madalam (paljuaastane keskmine -3,5 °C). Eesti keskmisena oli päikesepaistet 35 tundi, mis on 116% normist (paljuaastane keskmine 30 tundi).

Soomaal algas viies aastaaeg (31.01.2016) Ligi nädal aega kestnud plusskraadidega ilmad on sulatanud peaaegu kogu lume ja Soomaale on saabunud viies aastaaeg, teatas sealne loodusturismi ettevõtja Aivar Ruukel. Veetõus Pärnu jõel on kiire - viimase ööpäevaga on veetase Riisa vaatluspostis tõusnud tervelt 80 cm.

Tänasest pühapäevani toimub talvine aialinnuvaatlus 2016 (29.01.2016) Hallrästas üritas jääkuulideks külmunud õunu süüa, aga ei õnnestunud. Pettunult lendas oksale puhkama. Viljandimaa, 08.01.16 Foto: Gaida Jakson Eesti Ornitoloogiaühing kutsub osalema 29.-31. jaanuarini toimuval talvisel aialinnuvaatlusel, millest on kujunenud Eesti populaarseim linnuvaatlusüritus ja suurim rahvateaduse algatus.

Eeloleval nädalavahetusel toimub talvine aialinnuvaatlus 2016 (27.01.2016) Põhjatihane teeb häält 24.01.2016 Foto: Ingrid Tiitre Eesti Ornitoloogiaühing kutsub osalema talvisel aialinnuvaatlusel 2016, mis toimub juba käesoleva nädala lõpus 29.-31. jaanuaril. Osalemine on sama lihtne kui eelmistel aastatel - leia endale sobiv vaatluskoht koduaias või pargis (soovitavalt lindude toitmiskoha läheduses), pane valitud tunni jooksul kirja kõik kohatud linnuliigid ning igal liigil vaid suurim korraga kohatud isendite arv. 

MUPO hoiatab: olge linnas liigeldes eriliselt ettevaatlikud (26.01.2016) Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet hoiatab, et kõnniteed on sulailma ja vihma tõttu muutunud äärmiselt libedateks ning katustelt võib alla sadada paakunud lumeklompe ja sulalund. Eriti ohtlik on olukord kitsastel vanalinna tänavatel ning kohtades, kus lumi on koristamata jäetud ja sisse on „sõtkutud“ jalakäijate teerajad. 

Lumekoristuse ja jääpurikate eemaldamisega tegelevad ettevõtted Tallinnas (25.01.2016) Foto: Taisi Valdlo Vastavalt Tallinna linna heakorra eeskirjale on kinnistu või ehitise omanik kohustatud kõrvaldama ehitiselt lume ja jääpurikad ning tagama koristustööde ajal tänaval ja kõnniteel ohutu liiklemise.

Tallinna linnavalitsus soovitab turvalisuse huvides tellida katuse puhastamist sellega tegelevatelt ettevõtetelt (19.01.2016) Foto: Avo Soidla Tallinna Linnavalitsus tuletab kinnistute või ehitiste omanikele meelde, et ohutuse tagamiseks tuleb katustelt lumi ja jääpurikad eemaldada, korraldada kõnniteede puhastamist lumest ja jääst ning teha libedusetõrjet. Jääpurikatest, lumest ja libedatest kõnniteedest tulenevate ohtude korral palutakse helistada Tallinna abitelefonile 1345 või Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti  telefonile 14410.

Tallinna linnavalitsus tuletab meelde katuste lumest ja jääpurikatest puhastamise vajadust (18.01.2016) Foto: Leili Valdmets Tallinna linna heakorra eeskirja kohaselt  on kinnistu või ehitise omanik kohustatud kõrvaldama ehitiselt lume ja jääpurikad, teatab Raepress. Katuste puhastamise ajal tuleb tänavatel ja kõnniteedel tagada ohutu liikumine.

Tänavune äikesehooaeg on avatud (16.01.2016) 16.01.2016 kell 00.10 Õismäel. Natuke enne keskööd oli äkki välgusähvatus akna taga ja sellele järgnes kohe müristamine. Siis hakkas tihe lumesadu ja rohkem välku ega müristamist ei tulnud. Pildi tegin kell 00.10, kogu ümbrus oli roosakas ja oli tihe lumesadu. Kaua see kestis, ei jälginud. Aga kogu öö oli imelik roosakas valgus väljas, öö kohta ebatavaline. Hommikuks oli lumesadu lakanud. Foto: Reet Sepp

Ülevaade jääoludest (14.01.2016) Pildistatud 10.01 Ida-Virumaal Uljaste järvel. Auto termomeeter näitas kell 13.00 -23 Foto: Signe Nõmmik Külm kaanetab veekogusid üsna jõudsalt ja avatud on ka esimene jäätee. Mitmetele järvedele võib teatud piirkondades minna nii jalgsi kui mootorkelkude ja ATV-dega, autode ja traktorite jaoks pole jääl veel piisavalt kandejõudu.

Liiklejatel tuleb arvestada talviste teeoludega (13.01.2016) Maanteeinfokeskus teatab, et jätkuva lumesaju ja tuisu tõttu on sõiduolud muutlikud üle Eesti. Põhja-ja Lääne-Eestis võivad teeolud olla raskendatud. Vaatamata hooldetöödele tuleb arvestada nii lumiste kui libedate lõikudega pea kõikjal.

Jätkuv tuisk! (13.01.2016) Eesti on täna piki Lääne-Venemaad liikuva aktiivse pilvepöörise servas, kus sajab lund ja rannikualadel tuiskab. Täna hommikul mõõdeti Tallinna Harku jaamas lund 24 cm, eilsega võrreldes oli seda 13 cm rohkem. Harjumaa idaservas Vanaküla jaamas oli lund 40 cm ning lisandus 22 cm. Lõuna pool suurenes lumikate ööpäevaga tunduvalt vähem: 2 kuni 6 cm võrra.

Lumesadu ja tuisk 12.-13.01.2016 (11.01.2016) Tuisune Pildistatud 11.01. Väikese väina tammil Foto: Kalmer Saar Põhja-Euroopat katva külma arktilise õhumassi ja Atlandilt pärit sooja suureneva vastasseisu tingimustes tekib täna (11.01) hilisõhtul Kesk-Euroopas Tatrate kohal uus osatsüklon ning laieneb edasi Läänemere ümbrusse.

Hoiatus (11.01.2016) Foto: Leili Valdmets Ilmateenistus väljastas tänavuse esimese hoiatuse terve Eesti kohta: Eeloleval ööl (12.01.) sajab lund ja tuiskab. Homme hommikuks lisandub 4-7 cm lund.   Ida- ja kagutuul ulatub kuni 12, rannikul puhanguti 15-18 m/s.

Tallinna suusarajad on avatud (08.01.2016) Pirita ja Nõmme Spordikeskused kutsuvad suusasõpru valgustatud, looduslikule lumele sisse aetud suusaradadele. Järk-järgult valmivad ka kunstlumerajad.

Meri põleb! (08.01.2016) Kuvatõmmis Käsmu veebikaamerast See põlemine ehk auramine katab mitmeks päevaks kõik kaldaäärsed puud paksu härmatisega. Paanikaks põhjust ei ole, lihtsalt külm alustas jääkaane loomist.

Detsember oli viimase poole sajandi üks soojemaid (06.01.2016) 2.12.2015 Adavere Foto: Eve Kõrts Detsember oli viimase poole sajandi üks soojemaid, seda vaatamata aasta viimastel päevadel saabunud külmadele ilmadele – eriti soojad olid, sarnaselt novembrile, jõulukuu kaks esimest kolmandikku.

Algab viiekümnes kesktalvine veelinnuloendus (05.01.2016) Linnuvaatleja Foto: Leho Luigujõe Jaanuaris toimub viiekümnendat aastat rahvusvaheline kesktalvine veelinnuloendus, mille algatamisel osales ka Eesti. Selle loendusega kogutakse teavet veelindude talvitusalade kohta ning jälgitakse liikide arvukuse muutusi ja seisundit.


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam