Sorteerimine: Vanemad eespool Uuemad eespool
Jüri K.,
05.12.2013 17:28
Ikka tuleb, kuid aktiivsem tsüklonaalne tegevus on ookeanil. Vahel on ka siin selliseid torme, nt 1999. a või 2008. a lausa kaks korda. Tõenäoliselt on need lihtsalt meelest läinud.
Praegu jääme tsükloni keskme lähedale või põhjaossa, seal on tuule poolest vaiksem tavaliselt, vt ka eelmisi kommentaare.
ggg,
05.12.2013 15:59
Kas meid võib ka torm ohustada?
Miks meile kunagi selliseid torme ei tule?
678,
05.12.2013 15:05
Võiks mõni filmida ka sealset joonpagi ja 40 m/s tuult
Jüri K.,
05.12.2013 14:33
Kiire hinnangu alusel võiks tuulepuhangud rannikualadel olla ikka üle 30 m/s (33-34 m/s), keskmine mõnel pool 20-24 m/s, sisemaal olukord umbes sama, mis oktoobri lõpu tormi ajal.
m,,
05.12.2013 13:59
aitäh!
aga kui tuuled oleksid xaveris samad, ainult et tsükloni kese liiguks üle kesk-soome, kui tugevad siis eesti rannikul ja sisemaal keskmised tuuled kui ka puhangud oleksid?
Jüri K.,
05.12.2013 11:52
Ilmselt on mingites õhukihtides tegu piisavalt tugeva külma õhu advektsiooniga või õhumassiga, millel on suur vertikaalne temp.gradient, mis kujunes välja kuskil mujal, nt Norra merel. Õhumasside omadused on konservatiivsed, st kui õhumass kuhugi liigub, siis selle omadused kohe ei muutu, vaid see võtab aega. Seega siis transporditi selliste omadustega õhumass kohale.
m,,
05.12.2013 10:53
miks see õhumass labiilne on?
Jüri K.,
05.12.2013 00:28
Jah, see klindi mõju piirdub ju mõnesaja meetriga. Harku jääb Tallinnast ikka eemale. Kindlasti oli tugevamaid puhanguid linna piires, ehk mõni kõrghoone sai ka 30 m/s tunda.
Liisa,
04.12.2013 23:00
Aga mujal Tallinnas võisid iilid ka üle 25 m/s olla? Siin linna osas, kus ma elan, mürises ja mühises küll päris valjult.
Jüri K.,
04.12.2013 22:43
Ilmselt on see seotud lõuna pool asuva antitsükloniga või kõrgrõhkkonnaga, millega on vastasseis ja õhurõhugradient suurem, lõunapoolkeral on vastupildi, tsüklonite põhjaosas on suur gradient, siit paistab see selgelt silma: http://tinyurl.com/oqx9fuc
Lõunatsüklonite korral on gradient võrdsem, vahel on see suurem pigem põhja- või lääneosas, sest pole niipalju mõjutatud Assoori maksimumist.
Harkus oli tugevaim puhang 19,2 m/s.
See asub üsna klindi lähedal. See tähendab, et kui õhk liigub üle klindi serva, siis tekib sinna tuulevari ja samal ajal muudetud turbulentsiga tsoon.
