Aga tõesti, miks peaks millestki kahju olema?
Nagu vanas rahvalaulus lauldakse:
Muretsedes murran meele,
kahetsedes käänan kaela...
Kui üldse midagi kahetseda, siis ehk vaid seda, mis on tegemata jäänud. Mitte seda, mis juba tehtud.
Või kui, siis võtta seda kui ohverdamist või kahjamist millegi puhul.
Kuidas see vana Schopenhauer ütleski: „See raha, mis on sinult välja petetud, on kõige paremini kulutatud. Sest selle eest oled sa endale ostnud, otseselt ja vahetult, tarkust.?
Kogemus, jah, kindlasti. Tasub meeles pidada. Aga kahetsemine? Milleks.
Kahju on muidugi teistest olenditest, kellega midagi hullu on juhtunud. Ja on hea ikka, kui neile kaasa tuntakse, toetatakse, abistatakse.
Aga kui neid enam kuidagi aidata ei saa, ega siis kahju tundmisest ka abi ei ole. Endale võib sellega hoopis kahju teha, kui jäädagi halisema ja ahastama.
Teisest küljest, väike kahetsus kulub aeg-ajalt ka ära. Paneb mõtlema ja teistmoodi tegutsema mõnel teisel korral.
Võimalused ju tulevad, on olemas ja lähevad taas. Jääd liiga pikalt kõhklema - ja juba ta läinud ongi. Ega siis muud kui et järgmine kord kui jälle võimalus tuleb (ja tuleb ikka, kus ta pääseb), võtta asja rahulikumalt. Kui loobuda, siis teadlikult. Kõhklemise pärast minna laskmine tekitab kahetsust muidugi.
Meil siin on täna õues kuidagi eriti palav.
Aga muidu on kõik hästi.
Tõnn Sarv, Tai
Rõõm (24.10.2005) Kunagi juhtus, et jalutasin oma vana tädiga mööda halli, novembrikuist Tartut. Udutas vihma, tänavad olid porised, vastutulevad inimesed kühmus ja mornid. Tahtsin just öelda, et on ikka vastik ilm küll. Vist ütlesingi. Aga samal ajal juhtis mu tädi tähelepanu imekaunile kuldkollaste lehtedega vahtraoksale, mis taustal oleva maja karniisiga moodustas vaimustava värvikombinatsiooni. Ja lisas nagu muuhulgas: „Alati on midagi, mis rõõmustab...?Nii ongi. Sa näed seda, mida Sa tahad näha. Kui tahad, ole ilma rõõmust. Aga kui tahad, võid ka ilma olla kurbusest ja masendusest.
Ilmaolek (20.10.2005) Ilma olemine on tore. Ilma peal olemine, võiks ka ütelda. Lühidalt, ilmaolek. Ega selleks ju ole palju vaja, et olla. Suuremast jaost asjadest võib vabalt ilma olla. Näiteks muretsemisest. Või pabistamisest. Suurt kasu nendest pole ju. (Isegi mitte väikest.)
