Nii kuuma juulit (joonis 1), kui tänavu oli, pole varem Jõgeva 1922. aastast alanud vaatluste järgi varem veel esinenud. Kuu keskmine õhutemperatuur ületas viimase 88 aasta keskmist enam kui 5 kraadi võrra. Senine kõrgeim kuu keskmine õhutemperatuur pärines 2001. aastast, mis jäi tänavusest näitajast ligi kahe kraadi võrra madalamaks. Selle suve juulikuu ametlik Eesti kuumarekord mõõdeti 28. juulil Narva-Jõesuus — 34,5 °C. Jõgeval oli samal päeval sooja 33,4 °C, mis kordab senist 2006. aastast pärit juulikuu kõrgeimat temperatuuri, kuid jääb alla Jõgeva absoluutsele maksimaalsele õhutemperatuurile (registreeritud 1992. a augustis — 34,6 °C).
Erakordselt suureks kujunes tänavuses juulikuus ka enam kui 30 kraadise kuumaga päevade arv. Senise vaatlusrea andmetel on meil esinenud enam kui 30 kraadist kuumust ainult 22% aastatest. Tänavu tõusis õhutemperatuur juulis üle 30 kraadi koguni 10 päeval. Senised rekordarvud pärinesid 1994. ja 1941. aastast, kui sellist kuumust esines kuu jooksul 7 päeval. Ohtlikuks nähtuseks loetakse õhutemperatuuri tõusu üle 33 kraadi. Seda esines Jõgeval rekordi mõõtmise päeval ja 0,1 kraadi jäi puudu 12. kuupäeval.
Paljude meil kasvatavate taimeliikide jaoks loetakse ebasoodsaks temperatuuri tõusu üle 27 °C, mille juures peatub kasv ja areng ning samuti viljumine. Jõgeval tõusis maksimumtemperatuur üle 27 kraadi 22 päeval. Mullal registreeriti kõige kuumematel päevadel mahalangenud kartulipealsetega põllul üle 50 kraadist kuumust.
Vihma tuli juulis hoo- ja äikesevihmadena ning need jaotusid Eestimaal väga erinevalt. Suuremad sajud, mis põllud ja aiamaad korralikult ära kastsid, esinesid kohati tugeva kuumalaine eel — 6-9. juulil, kui 3-4 päevaga tuli kohati vihma üle 50 millimeetri (joonis 2). Paiguti kaasnes vihmasajule rahe. Edaspidi tuli vihma napilt. Ainult kohati esines äikesevihmahooge. Tugevamad vihmad olid rannikul ja saartel 18. kuupäeval. Enamuses Eestis tuli vihma nii vähe, et märjaks said ainult taimelehed ja vesi mullani ei jõudnudki. Sagedamaks muutusid äikesevihmad kuu viimasel kümmepäevakul. Mõnel pool kaasnes sajuhoogudele rahet. Tugev äikesetorm liikus üle Eesti 29. juulil, mis murdis oksi ja puid. Iiliti ulatus siis tuule kiirus mandril ilmajaamade andmetel kuni 20 m/s. Kogu juulikuu sademete summa kõikus Eestis 7 millimeetrist Jõhvis kuni 170 millimeetrini Pärnumaal Talis (joonis 3).
Taimede areng oli juulis väga kiire. Teraviljad said koristusküpseks pikaajalisest keskmisest üle kahe nädala varem. Taliteraviljad olid talvekahjustuse tõttu hõrenenud, suviteraviljad aga tänu soodsale võrsumis- ja juurdumisaja ilmastikule valdavalt tihedad ja pika peaga. Õnneks oli tugevama põua ajaks juba enamikel teraviljapõldudel jõudnud tera suures osas täis kasvada, mistõttu põud enamuses Eestis tera massile väga suurt mõju ei avaldanud. Kus juuli alguses vihma ei olnud, seal jäi tera peenemaks. Enam kannatasid põuast tõenäolisel hiljaks jäänud külvid ja pika valmimisajaga sordid.
Juulikuu kuumusega toimus intensiivne aurumine ja muld kuivas kiiresti. Paljud lopsakama lehestikuga taimed hakkasid närbuma. Mitmetel põldudel oli näha kartulipealsete longu vajumist. Mugulate intensiivne kasvu ajal tarbib kartul palju vett ja niiskuse nappus vähendab saaki. Kuigi tänavu oli soodsate niiskustingimuste ajal juuni lõpus - juuli alguses moodustunud kartulipesas valdavalt palju mugulaid, takistas juulikuu kuivus nende suureks kasvamist (joonis 4 ja 5). Ilm oli soodne korraliku kastmise korral palju soojust nõudvatele taimeliikidele, nagu kurgid, suvekõrvitsad, mis andsid rohket saaki.
Juulikuu jooksul kogunes efektiivset (üle 5 °C) soojust Jõgeval 528 °C, mis on seniste vaatluste suurim summa. Kevadest alates on kogunenud efektiivset soojust kuu lõpu seisuga 1104 °C, mis ületab pikaajalist keskmist ligi 230 kraadi võrra. Keskmisena koguneb selline efektiivse soojuse summa alles 21. augustiks. Aktiivset (üle 10 °C) soojust kogunes 10. maist alates juuli lõpu seisuga 1380 °C, mis on piisav summa varasemate kartulisortide bioloogiliseks valmimiseks.
11.08.2010
31. NÄDAL 02.08.– 08.08.2010. Jõgeva ümbruses (11.08.2010) PõuavineHommik, 08.08.2010 Kesk-EestiFoto:Eve Kõrts
30. nädal Jõgeva ümbruses oli erakordselt kuum (04.08.2010) LehtFoto: Peep Loorits 30. NÄDAL 26.07.– 01.08.2010. Jõgeva ümbruses
28. nädal Jõgeva ümbruses (21.07.2010) Leedrimarjad16.07.10Eve Kõrts Jätkusid kuumad ilmad.
2010. a juunikuu agrometeoroloogiline ülevaade (17.07.2010) Juuni kujunes keskmisest veidi jahedamaks (joonis 1).
27. nädal Jõgeva ümbruses (13.07.2010) Mustikad valmivad7. juuliFoto: Lea Marmor 27. NÄDAL 05.07.– 11.07.2010. Jõgeva ümbrusesNädal oli väga kuum ja äikseline.
26. nädal Jõgeva ümbruses (06.07.2010) 30.06.2010Üksik rukkilillFoto: Aime Vahur 26. NÄDAL 28.06.– 04.07.2010. Jõgeva ümbruses
25. nädal Jõgeva ümbruses: edumaa keskmisega võrreldes neli päeva (30.06.2010) Ja vili valmibKesk-Eesti, 26.06.2010Foto: Eve Kõrts Alanud on koriluse aeg: maasikad, puravikud, kukeseened meelitavad metsa minema. Parkides ja puiesteedel kasvavad suurelehised pärnad avasid sel nädalal esimesed magusalt lõhnavad õied. Ka põdrakanep alustas õitsemist.
2010. a maikuu agrometeoroloogiline iseloomustus (16.06.2010) RulliminePuiatu, 6.05.2010Foto: Eve Kõrts Maikuus saime tunda nii südasuvist soojust kui ka tavalisest jahedamat ilma.
23. nädal Jõgeva ümbruses (15.06.2010) Viljapõld õhtupäikesesKesk-Eesti, 11.06.2010Foto: Eve Kõrts Efektiivsete (üle 5 °C) temperatuuride kasvava summa järgi jäi taimede arengu edumaa nädala lõpuks pikaajalise keskmisega võrreldes viiepäevaseks.
22. nädal Jõgeva ümbruses (08.06.2010) Foto: Marika Äkkepildistatud 1. juunil22. NÄDAL 31.05.– 06.06.2010. Jõgeva ümbruses. Efektiivsete (üle 5 °C) temperatuuride kasvava summa järgi oli taimede areng keskmisest ligikaudu kuue päeva võrra ees.
21. nädal Jõgeva ümbruses (01.06.2010) Enne vihmaPõltsamaa jõel, 29.05.2010Foto: Eve Kõrts Efektiivsete (üle 5 °C) temperatuuride kasvava summa järgi oli taimede areng nädala lõpu seisuga pikaajalisest keskmisest seitsme päeva võrra ees.
Suviselt sooja nädala ülevaade külmalt Jõgevamaalt (25.05.2010) VõililledFoto: Liina Maldre20. NÄDAL 17.05.– 23.05.2010. Jõgeva ümbruses. Ilm püsis südasuviselt soojana ja kuivana. Temperatuurirežiim oli tavapärasest 7-10 kraadi võrra kõrgem. Päevased õhutemperatuurid tõusid 21-26 kraadini ja ööd olid samuti soojad — 7-15 kraadised. Muld kuivas pinnalt heledaks, sügavamal aga niiskust taimedele jätkus.
19. nädal Jõgeva ümbruses (18.05.2010) Foto: kellly Nädala jooksul muutus ilm korrast soojemaks. Kui esmaspäeval tõusis maksimaalne õhutemperatuur siin kandis ainult 8 kraadini ja teisipäeva hommikul oli tugev hall maas, siis nädala teisel poolel oli ilm südasuviselt soe — päeval tõusis õhutemperatuur 23-27 kraadini ja öödki olid enam kui kümne kraadise soojusega.
18. nädal Jõgeva ümbruses (11.05.2010) Kesk-Eestis, 5.05.2010Foto: Eve Kõrts Peaaegu kogu nädal oli tavapärasest 3-5 kraadi külmema ilmaga ja alles laupäeval läks soojaks.
2010. a aprillikuu agrometeoroloogiline iseloomustus (05.05.2010) Kuldnokapaar 25.04.2010Foto: Jüri Talts Aprilli keskmiseks õhutemperatuuriks arvutati tänu kuu esimese poole soojusele Jõgeval 5,5 kraadi, mis on viimase 89 aasta keskmisest 1,8 kraadi kõrgem. Vihma tuli jürikuul siin kandis keskmisele lähedaselt — Jõgeval 35 mm.
Muutliku ilmaga nädal Jõgeva ümbruses (05.05.2010) Maaharimine on hoosKesk-Eesti, 30.04.2010Foto: Eve Kõrts Nädal oli muutliku ilmaga — aegajalt oli jahe ja sajune, siis jälle soe ja päikseline. Kahel päeval tõusis ööpäeva keskmine õhutemperatuur üle 10 kraadi, päevane õhutemperatuuri maksimum 18…19 kraadini. Sageli esines varahommikuti maapinnal öökülmasid.
16. nädal Jõgeva ümbruses (26.04.2010) Kevadõhtul Kesk-Eestis, 19.04.2010Foto: Eve Kõrts 16. NÄDAL 19.04. – 25.04.2010. Jõgeva ümbrusesIlm oli jahe, vahelduva pilvisusega ja tuuline. Öösiti tuul rauges ja enamikel varahommikutel oli maa hallast valge. Aegajalt sadas vihma, mille hulka tuli ka lumekruupe ja lörtsi.
15. nädala lõpus oli Jõgeva ümbruses võimalik valikuliselt põldu harida (19.04.2010)
14. nädal Jõgeva ümbruses (12.04.2010) Aprillihärmatis. Kesk-Eestis, 8.04.2010Foto: Eve KõrtsJätkus lumesulamise aeg. Kui avamaastikult kadus lumikate siin kandis juba eelmise nädalaga, siis metsas ei jõudnud lumi ära sulada veel ka selle nädala lõpuks. Samuti võis lund näha hekkide varjus endiste suuremate hangede alustes, kokkulükatud lumevallide ja -kuhjatistena. Pedja jõel jätkus suurvee aeg.
2010. a märtsikuu agrometeoroloogiline iseloomustus (07.04.2010) 07.03.2010 Räsnas, JõgevamaalFoto: Eve Kõrts Märts oli talvine. Kuu jooksul langes Jõgeval õhutemperatuur kolmel ööl (6., 13. ja 16. märtsil) alla -20 kraadi.
13. nädal Jõgeva ümbruses - algas kevadine suurvee aeg (05.04.2010) Pedja jõgi üle kallasteFoto: Katrin Loss 13. NÄDAL 29.03. – 04.04.2010. Jõgeva ümbruses. Jätkus kiire lume sulamine. Kui nädala alguses võis märgata põldudel esimesi musti laike ja keskmine lume kõrgus küündis 20 sentimeetri piirimaile, siis juba reedeks oli avamaastikul enamus lund läinud. Sulavesi kogunes suurtesse loikudesse, jooksis üle teede, põhjustas põldudel pinnasekannet, kippus keldritesse. Nädala keskpaigas tõusis Pedja üle kallaste, algas kevadine kõrgvee aeg.
Põllumehe kevad edeneb jõudsalt (29.03.2010) Kesk-Eesti, 26.03.2010Foto: Eve Kõrts 12. NÄDAL 22.-28. märts Jõgeva kandis: Nädala jooksul edenesid jõudsalt kevadised protsessid.
2010.a veebruarikuu agrometeoroloogiline iseloomustus (15.03.2010) Veebruari viimaste päevade sula tihendas lund ja kahandas kiiresti lume paksust. Küünlakuu kahe viimase päevaga vähenes lume paksus ligikaudu kümne sentimeetri võrra. Õhu maksimumtemperatuurid tõusid 2…3 kraadini. Räästad tilkusid. Taliviljapõllul püsis temperatuur võrsumissõlme sügavusel (3 cm sügavusel) mullas miinuspoolel, tõustes kuu lõpuks Jõgeval tehtud vaatluste järgi kuni -0,9 kraadini. Mulla külmumissügavuseks mõõdeti taliviljapõllul kuu lõpu seisuga 33-55 cm.
2010. aasta jaanuari agrometeoroloogiline iseloomustus (09.02.2010) Peaaegu kogu jaanuari jooksul püsis ilm keskmisest külmemana´. Kuu keskmine õhutemperatuur Jõgeval (-14,3 °C) oli kogu 1922. aastast algava vaatlusrea keskmisest ligi 8 kraadi võrra madalam. Veelgi külmem on olnud aasta esimene kuu siin kandis viimase 88 aasta jooksul ainult kolmel korral — 1940., 1942 ja 1987. aastal. 2003. a jaanuaris, kui mõõdeti käesoleva sajandi külmarekord 11. jaanuaril (-36,7 °C), läks pärast seda juba ülejärgmisel päeval sulale ja kuu keskmiseks õhutemperatuuriks arvutati Jõgeval -8,2 kraadi.
2009. a detsembrikuu agrometeoroloogiline iseloomustus (08.01.2010) Kokkuvõttes oli 2009. a detsember keskmise õhutemperatuuri järgi Jõgeval enam kui kraadi võrra 1922...2008. a keskmisest külmem.
2009. a novembrikuu agrometeoroloogiline iseloomustus (11.12.2009) Foto: Peep Loorits Novembri keskmine õhutemperatuur osutus Jõgeval kahe kraadi võrra kõrgemaks võrreldes viimase 87 aasta keskmisega. Kui tavaliselt muutub ilm hingede kuu kestel korrast külmemaks ja talvisemaks, siis tänavu läks vastupidi.
2009. a oktoobrikuu agrometeoroloogiline iseloomustus (13.11.2009) Foto: Leili Valdmets
2009. a septembrikuu agrometeoroloogiline iseloomustus (13.10.2009) Foto: Leili Valdmets Mihklikuu kujunes väga soojaks. Kuu keskmine õhutemperatuur osutus Jõgeval enam kui kahe kraadi võrra tavapärasest kõrgemaks. Tänavusest veelgi soojem on olnud september viimase 87 aasta jooksul 7 korral.
2009. a augusti agrometeoroloogiline iseloomustus (13.10.2009) Foto: Aivo Anton August tundus jahedana, kuigi kuu keskmine õhutemperatuur jäi Jõgeval ainult 0,3 kraadi võrra madalamaks 1922…2008. a keskmisest ja paljudes vaatlusjaamades oli EMHI andmetel kuu keskmine õhutemperatuur normist kõrgemgi.
2009. a juulikuu agrometeoroloogiline iseloomustus (10.08.2009) Foto: Peep Loorits Juulikuu agrometeoroloogiline kokkuvõte Jõgeva Sordiaretuse Instituudi agrometeoroloog-eksperdilt.
2009. a juunikuu agrometeoroloogiline iseloomustus (14.07.2009)
2009. a maikuu agrometeoroloogiline iseloomustus (14.07.2009)
2009. a aprillikuu agrometeoroloogiline ülevaade (09.05.2009)
2009. a märtsikuu agrometeoroloogiline iseloomustus (06.04.2009)
2009. a veebruarikuu agrometeoroloogiline ülevaade (04.03.2009)
Jaanuari ilm oli muutlik. 2009. a jaanuarikuu agrometeoroloogiline iseloomustus (05.02.2009)
2008.a novembrikuu agrometeoroloogiline ülevaade (12.12.2008)
Oktoober oli erakordselt soe. Agrometeoroloogiline ülevaade (14.11.2008)
September oli põllumeestele kehv: 2008. a septembrikuu agrometeoroloogiline ülevaade (21.10.2008)
