•  

2010. a aprillikuu agrometeoroloogiline iseloomustus (05.05.2010 11:15)

Autor: Laine Keppart, Jõgeva Sordiaretuse Instituudi agrometeoroloog-ekspert

Kuldnokapaar 25.04.2010
Foto: Jüri Talts

Jürikuu alguseks ei olnud jõudnud veel talvine paks lumi valdavas osas Eestist ära sulada ja aprilli keskmisest tunduvalt soojematel esimestel päevadel (joonis 1) jätkus intensiivne lume sulamine. Põllud vabanesid püsivast lumikattest enamuses Eestis 3…4. aprilliks, Lõuna-Eestis juba märtsis, Põhja-Eestis esimese dekaadi lõpuks. Kiirest lume sulamisest kogunesid suured veeloigud, vesi jooksis üle teede ja põhjustas pinnasekannet nii põldudel kui teedel. Kõrge pinnasevesi kippus keldritesse. Jõed tõusid üle kallaste ja jõeluhad olid laialt üleujutatud. Aedades alustasid lumi- ja märtsikellukesed õitsemist kohe pärast lume alt välja tulekut. Samuti õitsesid sinililled metsas lumevaalude vahel.

Soojade ja päikesepaisteliste ilmadega hakkas muld pärast lume minekut kiiresti üles sulama ning kelts kadus künni- ja taliviljapõldudelt valdavalt esimese kümmepäevaku lõpuks. Samaks ajaks kadus ka enamik suuri veeloike põldudelt. Põhja-Eestis jäid veeloigud põldudele kauemaks ajaks püsima ja veel jüripäeval võis näha kohati suuri veevälju koos veelindudega.

Kuigi päeval oli kuu keskpaiku sooja mandriosas üle kümne kraadi, jäid ööd külmaks. Hommikuti oli muld pealt külmunud, veeloikudel jääkirme, rohi hallast valge. Taliviljadel ja ristikul algas uus kasv Jõgeval esimese dekaadi lõpul - teise algul, mis on keskmisele lähedane aeg. Orased olid talve jooksul lumiseene kahjustuse tõttu hõrenenud. Päevased kõrged temperatuurid panid looduse kiiresti arenema. Mustsõstral puhkesid lehepungad 15. aprillil, karusmarjal 18. aprillil, raagremmelgas hakkas õitsema 17. aprillil, mis on Jõgeval 1964. aastast tehtud vaatluste keskmistest tähtaegadest neli kuni kuus päeva varem.

9. aprillist alates ei tulnud vihma kümne päeva jooksul ja mullad tahenesid soojade päikesepaisteliste ilmadega jõudsalt. Lõuna-Eestis hariti põlde juba kuu esimesel poolel, Kesk-Eestis oli võimalik harida kergema lõimisega põlde kuu keskpaiku, Põhja-Eestis veidi hiljem. Muldade tahenemine oli tänavu põldude piires väga ebaühtlane. Jõgeval tehtud vaatluste järgi tahenesid mullad keskmisest 5 päeva varem. 

19. aprillist ilm jahenes ja muutus sajuseks. Kohati ulatusid suurimad ööpäevased sajuhulgad üle 10 mm. Aegajalt tuli vihma hulka lumekruupe ja lörtsi. Osadel päevadel jäi ööpäeva keskmine õhutemperatuur sisemaal kolmest kraadist madalamaks. Lõuna-Eestis moodustus paiguti 23-24. aprillil ajutine lumikate. Külmatunnet süvendas veelgi tugev tuul. Muldade kuivamine aeglustus, põllutööd olid takistatud ja taimede areng pidurdus.

Uuesti soojenes ilm 25. aprillist alates. Kuu viimastel päevadel oli temperatuurirežiim väga muutlik, esines äikest. Kogu kuu kõige soojemateks päevadeks osutusid 27. ja 30. aprill, kui maksimumtemperatuurid tõusid sisemaal 18…21 kraadini, rannikul ja saartel 9...11 kraadini. Mandri siseosas algas puude ja põõsaste lehtimise aeg. Aedades läksid lehte mustsõstra- ja karusmarjapõõsad, rohetasid magesõstra hekid. Metsadele andsid roheka jume toomingate noored lehed. Kulused rohumaad hakkasid rohetama. Kuu lõpuks kogunes efektiivseid (üle 5 kraadi) temperatuure Jõgeval 62 kraadi, mis ületab 1946...2009. a keskmist 10 kraadi võrra ja annab taimede arengus keskmisega võrreldes ligikaudu kahepäevase edumaa.

Aprilli keskmiseks õhutemperatuuriks arvutati tänu kuu esimese poole soojusele Jõgeval 5,5 kraadi, mis on viimase 89 aasta keskmisest 1,8 kraadi kõrgem. Vihma tuli jürikuul siin kandis keskmisele lähedaselt — Jõgeval 35 mm.

04.05.2010.

Eelmised artiklid:

Muutliku ilmaga nädal Jõgeva ümbruses (05.05.2010) Maaharimine on hoosKesk-Eesti, 30.04.2010Foto: Eve Kõrts Nädal oli muutliku ilmaga — aegajalt oli jahe ja sajune, siis jälle soe ja päikseline. Kahel päeval tõusis ööpäeva keskmine õhutemperatuur üle 10 kraadi, päevane õhutemperatuuri maksimum 18…19 kraadini. Sageli esines varahommikuti maapinnal öökülmasid.

16. nädal Jõgeva ümbruses (26.04.2010) Kevadõhtul Kesk-Eestis, 19.04.2010Foto: Eve Kõrts 16. NÄDAL 19.04. – 25.04.2010. Jõgeva ümbrusesIlm oli jahe, vahelduva pilvisusega ja tuuline. Öösiti tuul rauges ja enamikel varahommikutel oli maa hallast valge. Aegajalt sadas vihma, mille hulka tuli ka lumekruupe ja lörtsi.

15. nädala lõpus oli Jõgeva ümbruses võimalik valikuliselt põldu harida (19.04.2010)

14. nädal Jõgeva ümbruses (12.04.2010) Aprillihärmatis. Kesk-Eestis, 8.04.2010Foto: Eve KõrtsJätkus lumesulamise aeg. Kui avamaastikult kadus lumikate siin kandis juba eelmise nädalaga, siis metsas ei jõudnud lumi ära sulada veel ka selle nädala lõpuks. Samuti võis lund näha hekkide varjus endiste suuremate hangede alustes, kokkulükatud lumevallide ja -kuhjatistena. Pedja jõel jätkus suurvee aeg.

2010. a märtsikuu agrometeoroloogiline iseloomustus (07.04.2010) 07.03.2010 Räsnas, JõgevamaalFoto: Eve Kõrts Märts oli talvine. Kuu jooksul langes Jõgeval õhutemperatuur kolmel ööl (6., 13. ja 16. märtsil) alla -20 kraadi.

13. nädal Jõgeva ümbruses - algas kevadine suurvee aeg (05.04.2010) Pedja jõgi üle kallasteFoto: Katrin Loss 13. NÄDAL 29.03. – 04.04.2010. Jõgeva ümbruses. Jätkus kiire lume sulamine. Kui nädala alguses võis märgata põldudel esimesi musti laike ja keskmine lume kõrgus küündis 20 sentimeetri piirimaile, siis juba reedeks oli avamaastikul enamus lund läinud. Sulavesi kogunes suurtesse loikudesse, jooksis üle teede, põhjustas põldudel pinnasekannet, kippus keldritesse. Nädala keskpaigas tõusis Pedja üle kallaste, algas kevadine kõrgvee aeg.

Põllumehe kevad edeneb jõudsalt (29.03.2010) Kesk-Eesti, 26.03.2010Foto: Eve Kõrts 12. NÄDAL 22.-28. märts Jõgeva kandis: Nädala jooksul edenesid jõudsalt kevadised protsessid.

2010.a veebruarikuu agrometeoroloogiline iseloomustus (15.03.2010) Veebruari viimaste päevade sula tihendas lund ja kahandas kiiresti lume paksust. Küünlakuu kahe viimase päevaga vähenes lume paksus ligikaudu kümne sentimeetri võrra. Õhu maksimumtemperatuurid tõusid 2…3 kraadini. Räästad tilkusid. Taliviljapõllul püsis temperatuur võrsumissõlme sügavusel (3 cm sügavusel) mullas miinuspoolel, tõustes kuu lõpuks Jõgeval tehtud vaatluste järgi kuni -0,9 kraadini. Mulla külmumissügavuseks mõõdeti taliviljapõllul kuu lõpu seisuga 33-55 cm.

2010. aasta jaanuari agrometeoroloogiline iseloomustus (09.02.2010) Peaaegu kogu jaanuari jooksul püsis ilm keskmisest külmemana´. Kuu keskmine õhutemperatuur Jõgeval (-14,3 °C) oli kogu 1922. aastast algava vaatlusrea keskmisest ligi 8 kraadi võrra madalam. Veelgi külmem on olnud aasta esimene kuu siin kandis viimase 88 aasta jooksul ainult kolmel korral — 1940., 1942 ja 1987. aastal. 2003. a jaanuaris, kui mõõdeti käesoleva sajandi külmarekord 11. jaanuaril (-36,7 °C), läks pärast seda juba ülejärgmisel päeval sulale ja kuu keskmiseks õhutemperatuuriks arvutati Jõgeval -8,2 kraadi.

2009. a detsembrikuu agrometeoroloogiline iseloomustus (08.01.2010) Kokkuvõttes oli 2009. a detsember keskmise õhutemperatuuri järgi Jõgeval enam kui kraadi võrra 1922...2008. a keskmisest külmem.

2009. a novembrikuu agrometeoroloogiline iseloomustus (11.12.2009) Foto: Peep Loorits Novembri keskmine õhutemperatuur osutus Jõgeval kahe kraadi võrra kõrgemaks võrreldes viimase 87 aasta keskmisega. Kui tavaliselt muutub ilm hingede kuu kestel korrast külmemaks ja talvisemaks, siis tänavu läks vastupidi.

2009. a oktoobrikuu agrometeoroloogiline iseloomustus (13.11.2009) Foto: Leili Valdmets

2009. a septembrikuu agrometeoroloogiline iseloomustus (13.10.2009) Foto: Leili Valdmets Mihklikuu kujunes väga soojaks. Kuu keskmine õhutemperatuur osutus Jõgeval enam kui kahe kraadi võrra tavapärasest kõrgemaks. Tänavusest veelgi soojem on olnud september viimase 87 aasta jooksul 7 korral.

2009. a augusti agrometeoroloogiline iseloomustus (13.10.2009) Foto: Aivo Anton August tundus jahedana, kuigi kuu keskmine õhutemperatuur jäi Jõgeval ainult 0,3 kraadi võrra madalamaks 1922…2008. a keskmisest ja paljudes vaatlusjaamades oli EMHI andmetel kuu keskmine õhutemperatuur normist kõrgemgi.

2009. a juulikuu agrometeoroloogiline iseloomustus (10.08.2009) Foto: Peep Loorits Juulikuu agrometeoroloogiline kokkuvõte Jõgeva Sordiaretuse Instituudi agrometeoroloog-eksperdilt.

2009. a juunikuu agrometeoroloogiline iseloomustus (14.07.2009)

2009. a maikuu agrometeoroloogiline iseloomustus (14.07.2009)

2009. a aprillikuu agrometeoroloogiline ülevaade (09.05.2009)

2009. a märtsikuu agrometeoroloogiline iseloomustus (06.04.2009)

2009. a veebruarikuu agrometeoroloogiline ülevaade (04.03.2009)

Jaanuari ilm oli muutlik. 2009. a jaanuarikuu agrometeoroloogiline iseloomustus (05.02.2009)

Detsember oli tavapärasest 3...4 kraadi võrra soojem. 2008.a detsembrikuu agrometeoroloogiline ülevaade (12.01.2009)

2008.a novembrikuu agrometeoroloogiline ülevaade (12.12.2008)

Oktoober oli erakordselt soe. Agrometeoroloogiline ülevaade (14.11.2008)

September oli põllumeestele kehv: 2008. a septembrikuu agrometeoroloogiline ülevaade (21.10.2008)

Lõikuskuu oli erakordselt sajune. 2008.a. augustikuu agrometeoroloogiline iseloomustus (11.09.2008)

2008. a juulikuu agrometeoroloogiline ülevaade (18.08.2008)

2008. a maikuu agrometeoroloogiline iseloomustus (10.06.2008)

Aprillikuu agrometeoroloogiline iseloomustus (15.05.2008)

2008. a märtsikuu agrometeoroloogiline iseloomustus (10.04.2008)

2008. a veebruari agrometeoroloogiline iseloomustus (10.03.2008)

2008. a jaanuari agrometeoroloogiline iseloomustus (22.02.2008)

2007. a detsembrikuu agrometeoroloogiline iseloomustus (08.01.2008)

2007. a. novembrikuu agrometeoroloogiline iseloomustus (17.12.2007)

2007 a oktoobri agrometeoroloogiline iseloomustus (16.11.2007)

2007. a septembrikuu agrometeoroloogiline iseloomustus (09.10.2007)

2007. a augustikuu agrometeoroloogiline iseloomustus (12.09.2007)

Juulikuu agrometeoroloogiline iseloomustus (10.08.2007)

2007. a juunikuu agrometeoroloogiline iseloomustus (26.07.2007)

2007. a maikuu agrometeoroloogiline iseloomustus (18.06.2007)


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam