•  

2010. a maikuu agrometeoroloogiline iseloomustus (16.06.2010 10:46)

Autor: Laine Keppart, Jõgeva Sordiaretuse Instituudi agrometeoroloog-ekspert

Rullimine
Puiatu, 6.05.2010
Foto: Eve Kõrts

Maikuus saime tunda nii südasuvist soojust kui ka tavalisest jahedamat ilma (joonis 1). Kuu algul vaheldus pilves ja tuuline ilm päikesepaistega. Aegajalt sadas vihma, mille hulka tuli ka lumekruupe ja lörtsi. Tugevam sadu esines 4. mail, mis muutis põllud poriseks ja pani põllutööd seisma. Kohati moodustus lumikate. Sadude vahel sageli öösiti ilm selgines, mis tõi kaasa kiire jahenemise. Varahommikuti oli muld pealt kohmetanud, loikudel jääkirme, rohi hallast valge. Kõige külmemad ööd olid 3., 4. ja 6. mail, kui õhutemperatuur langes mandril ‑1...-4 kraadini. Rohul mõõdeti Jõgeval tehtud vaatluste järgi -8...-9 kraadi.

 

Taimede areng oli mai alguses aeglane. Alates 7. maist muutusid ööd soojaks ja areng looduses kiirenes. Kulused rohumaad muutusid roheliseks ja rohi hakkas jõudsalt kasvama. Toomingale lisaks lehtisid arukased, pihlakad ja lepad ning raagus metsad muutusid korrast rohelisemaks. Pikaks veninud kaseurvad levitasid tolmu, vaher õitses. Väga soe oli ilm 8. mail, kui õhutemperatuur tõusis Lõuna-Eestis 25...26 kraadini, põhjapoolses Eestis 21...25 kraadini, mere ääres aga ainult 11...16 kraadini.. Soojust ei jätkunud kauaks. Nimetatud sooja päeva õhtupoolikul hakkas paljudes kohtades sadanud äikesevihma, mille järel ilm jahenes. Kahel järgneval päeval oli sooja mõõdukalt ja 11. mail esines maapinna lähedal öökülm.

Püsivamalt soojaks läks ilm 12. maist alates. Poolteise nädala jooksul oli temperatuurirežiim tavapärasest 7...10 kraadi võrra kõrgem. Maksimaalsed õhutemperatuurid tõusid 20...27 kraadini ja ka öösiti oli valdavalt sooja üle 10 kraadi. Koos kõrgete temperatuuridega toimus intensiivne aurumine. Õhtupoolikuks moodustusid vihmapilved, mis siinseal äikesemürina saatel maha sadasid. Kohati olid sajud väga tugevad, põhiliselt 16... 18. mail. Suurimateks ööpäevasteks sajuhulkadeks registreeriti vaatlusvõrgu andmetel Lääne-Virumaal Tudus 48 mm (18.05.), Järvamaal Tääksis 32 mm (17.05.), Läänemaal Kasaris 28 mm (17.05.). Mõnel pool kaasnes äikesega ka rahe, kuid teated olulistest rahekahjustustest puuduvad. Suuremate sadude puhul jäi vesi mõneks ajaks loikudena põldudele püsima ja põllutööd seiskusid. Valdavalt tärkasid tänu piisavale veevarule mullas ja soojusele suviteraviljakülvid tänavu ühtlaselt. Paiguti takistas tärkamist suurte sadude järel tekkinud mullakoorik, eriti suvirapsi. Varakult tehtud külvid idanesid kaua, hilisemad külvid aga soojuse mõjul kiiresti ja tärkamisaegade vahel ei olnud suuri erinevusi.

Kuu keskpaiga soojus pani puud kiiresti lehte ja looduse õide.  Jõgeval õitsesid kuu keskpaigas marjapõõsad, toomingad, kirsid, ploomid, pirnid, 20. mai paiku lisandusid õunapuud ja sirelid. Maastik kollendas võililleõitest. Looduse areng oli soojaperioodi lõpuks (23.05) tavapärasest ligi kümne päeva võrra ette jõudnud. Rohi kasvas tänu soojusele ja piisavale veevarule mullas kiiresti. Kuu keskpaigas oli hiline punane ristik põllul juba 15 sentimeetri kõrgune ja sooja perioodi lõpuks ligikaudu 30-sentimeetrine. Talirukkil, mis oli vähem kui poole meetri kõrgune, olid esimesed pead juba loonud.

24. mail ilm järsult jahenes. Päeval oli kõikjal Eestis sooja ainult kümne kraadi ringis, puhus kõle tuul. Taevas oli pilves ja aegajalt sadas vihma. Pärast suvist soojust tundus ilm harjumatult külmana. Jahe ilm jäi valdavaks kuni kuu lõpuni. Vahel pilvede vahelt paistnud päike suutis õhu soojendada üksikutel päevadel 16-17 kraadini. Ööd jäid suhteliselt soojaks. Külmemateks osutusid 25., 29. ja 31. mai ööd, kui õhutemperatuur langes sisemaal 2…4 kraadini ja maapinna lähedal esines kohati nõrka öökülma.  Ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsis Jõgeval 10...11 kraadisena, mis on keskmisest 1...2 kraadi madalam (joonis 1).

Kuu lõpu seisuga kogunes Jõgeval efektiivseid (üle 5 °C) õhutemperatuure kasvavas kokkuvõttes 526 kraadi, mis on keskmisest enam kui 60 kraadi rohkem. Vaatamata mai viimase nädala jahedusele oli taimede areng säilitanud 31. maiks keskmise tasemega võrreldes nädalase edumaa. Talirukkil olid pead loonud, suvinisul veel mitte, talirüpsil olid moodustunud kõdrad ja samas jätkus õitsemine, suviviljad võrsusid, heintaimedest aas-rebasesaba õitses, kerahein ja aruheinad olid loonud ning neid niideti. 

Kogu kuu keskmine õhutemperatuur kujunes tänu mai keskpaiga erakordsele soojusele Jõgeval viimase 88 aasta keskmisest kahe kraadi võrra kõrgemaks. Vihma sadas Eestis kuu jooksul 36 millimeetrist Tartumaal Kavastus kuni 105 millimeetrini L-Virumaal Tudus, 108 millimeetrini Põlvamaal Lootvinas (joonis 2). Sajusemates kohtades ületas kuu sademete summa normi enam kui kahe kordselt, kõige kuivemates paikades tuli vihma normist vähem.

10.06.2010.

Eelmised artiklid:

23. nädal Jõgeva ümbruses (15.06.2010) Viljapõld õhtupäikesesKesk-Eesti, 11.06.2010Foto: Eve Kõrts Efektiivsete (üle 5 °C) temperatuuride kasvava summa järgi jäi taimede arengu edumaa nädala lõpuks pikaajalise keskmisega võrreldes viiepäevaseks.

22. nädal Jõgeva ümbruses (08.06.2010) Foto: Marika Äkkepildistatud 1. juunil22. NÄDAL 31.05.– 06.06.2010. Jõgeva ümbruses. Efektiivsete (üle 5 °C) temperatuuride kasvava summa järgi oli taimede areng keskmisest ligikaudu kuue päeva võrra ees.

21. nädal Jõgeva ümbruses (01.06.2010) Enne vihmaPõltsamaa jõel, 29.05.2010Foto: Eve Kõrts Efektiivsete (üle 5 °C) temperatuuride kasvava summa järgi oli taimede areng nädala lõpu seisuga pikaajalisest keskmisest seitsme päeva võrra ees.

Suviselt sooja nädala ülevaade külmalt Jõgevamaalt (25.05.2010) VõililledFoto: Liina Maldre20. NÄDAL 17.05.– 23.05.2010. Jõgeva ümbruses. Ilm püsis südasuviselt soojana ja kuivana. Temperatuurirežiim oli tavapärasest 7-10 kraadi võrra kõrgem. Päevased õhutemperatuurid tõusid 21-26 kraadini ja ööd olid samuti soojad — 7-15 kraadised. Muld kuivas pinnalt heledaks, sügavamal aga niiskust taimedele jätkus.

19. nädal Jõgeva ümbruses (18.05.2010) Foto: kellly Nädala jooksul muutus ilm korrast soojemaks. Kui esmaspäeval tõusis maksimaalne õhutemperatuur siin kandis ainult 8 kraadini ja teisipäeva hommikul oli tugev hall maas, siis nädala teisel poolel oli ilm südasuviselt soe — päeval tõusis õhutemperatuur 23-27 kraadini ja öödki olid enam kui kümne kraadise soojusega.

18. nädal Jõgeva ümbruses (11.05.2010) Kesk-Eestis, 5.05.2010Foto: Eve Kõrts Peaaegu kogu nädal oli tavapärasest 3-5 kraadi külmema ilmaga ja alles laupäeval läks soojaks.

2010. a aprillikuu agrometeoroloogiline iseloomustus (05.05.2010) Kuldnokapaar 25.04.2010Foto: Jüri Talts Aprilli keskmiseks õhutemperatuuriks arvutati tänu kuu esimese poole soojusele Jõgeval 5,5 kraadi, mis on viimase 89 aasta keskmisest 1,8 kraadi kõrgem. Vihma tuli jürikuul siin kandis keskmisele lähedaselt — Jõgeval 35 mm.

Muutliku ilmaga nädal Jõgeva ümbruses (05.05.2010) Maaharimine on hoosKesk-Eesti, 30.04.2010Foto: Eve Kõrts Nädal oli muutliku ilmaga — aegajalt oli jahe ja sajune, siis jälle soe ja päikseline. Kahel päeval tõusis ööpäeva keskmine õhutemperatuur üle 10 kraadi, päevane õhutemperatuuri maksimum 18…19 kraadini. Sageli esines varahommikuti maapinnal öökülmasid.

16. nädal Jõgeva ümbruses (26.04.2010) Kevadõhtul Kesk-Eestis, 19.04.2010Foto: Eve Kõrts 16. NÄDAL 19.04. – 25.04.2010. Jõgeva ümbrusesIlm oli jahe, vahelduva pilvisusega ja tuuline. Öösiti tuul rauges ja enamikel varahommikutel oli maa hallast valge. Aegajalt sadas vihma, mille hulka tuli ka lumekruupe ja lörtsi.

15. nädala lõpus oli Jõgeva ümbruses võimalik valikuliselt põldu harida (19.04.2010)

14. nädal Jõgeva ümbruses (12.04.2010) Aprillihärmatis. Kesk-Eestis, 8.04.2010Foto: Eve KõrtsJätkus lumesulamise aeg. Kui avamaastikult kadus lumikate siin kandis juba eelmise nädalaga, siis metsas ei jõudnud lumi ära sulada veel ka selle nädala lõpuks. Samuti võis lund näha hekkide varjus endiste suuremate hangede alustes, kokkulükatud lumevallide ja -kuhjatistena. Pedja jõel jätkus suurvee aeg.

2010. a märtsikuu agrometeoroloogiline iseloomustus (07.04.2010) 07.03.2010 Räsnas, JõgevamaalFoto: Eve Kõrts Märts oli talvine. Kuu jooksul langes Jõgeval õhutemperatuur kolmel ööl (6., 13. ja 16. märtsil) alla -20 kraadi.

13. nädal Jõgeva ümbruses - algas kevadine suurvee aeg (05.04.2010) Pedja jõgi üle kallasteFoto: Katrin Loss 13. NÄDAL 29.03. – 04.04.2010. Jõgeva ümbruses. Jätkus kiire lume sulamine. Kui nädala alguses võis märgata põldudel esimesi musti laike ja keskmine lume kõrgus küündis 20 sentimeetri piirimaile, siis juba reedeks oli avamaastikul enamus lund läinud. Sulavesi kogunes suurtesse loikudesse, jooksis üle teede, põhjustas põldudel pinnasekannet, kippus keldritesse. Nädala keskpaigas tõusis Pedja üle kallaste, algas kevadine kõrgvee aeg.

Põllumehe kevad edeneb jõudsalt (29.03.2010) Kesk-Eesti, 26.03.2010Foto: Eve Kõrts 12. NÄDAL 22.-28. märts Jõgeva kandis: Nädala jooksul edenesid jõudsalt kevadised protsessid.

2010.a veebruarikuu agrometeoroloogiline iseloomustus (15.03.2010) Veebruari viimaste päevade sula tihendas lund ja kahandas kiiresti lume paksust. Küünlakuu kahe viimase päevaga vähenes lume paksus ligikaudu kümne sentimeetri võrra. Õhu maksimumtemperatuurid tõusid 2…3 kraadini. Räästad tilkusid. Taliviljapõllul püsis temperatuur võrsumissõlme sügavusel (3 cm sügavusel) mullas miinuspoolel, tõustes kuu lõpuks Jõgeval tehtud vaatluste järgi kuni -0,9 kraadini. Mulla külmumissügavuseks mõõdeti taliviljapõllul kuu lõpu seisuga 33-55 cm.

2010. aasta jaanuari agrometeoroloogiline iseloomustus (09.02.2010) Peaaegu kogu jaanuari jooksul püsis ilm keskmisest külmemana´. Kuu keskmine õhutemperatuur Jõgeval (-14,3 °C) oli kogu 1922. aastast algava vaatlusrea keskmisest ligi 8 kraadi võrra madalam. Veelgi külmem on olnud aasta esimene kuu siin kandis viimase 88 aasta jooksul ainult kolmel korral — 1940., 1942 ja 1987. aastal. 2003. a jaanuaris, kui mõõdeti käesoleva sajandi külmarekord 11. jaanuaril (-36,7 °C), läks pärast seda juba ülejärgmisel päeval sulale ja kuu keskmiseks õhutemperatuuriks arvutati Jõgeval -8,2 kraadi.

2009. a detsembrikuu agrometeoroloogiline iseloomustus (08.01.2010) Kokkuvõttes oli 2009. a detsember keskmise õhutemperatuuri järgi Jõgeval enam kui kraadi võrra 1922...2008. a keskmisest külmem.

2009. a novembrikuu agrometeoroloogiline iseloomustus (11.12.2009) Foto: Peep Loorits Novembri keskmine õhutemperatuur osutus Jõgeval kahe kraadi võrra kõrgemaks võrreldes viimase 87 aasta keskmisega. Kui tavaliselt muutub ilm hingede kuu kestel korrast külmemaks ja talvisemaks, siis tänavu läks vastupidi.

2009. a oktoobrikuu agrometeoroloogiline iseloomustus (13.11.2009) Foto: Leili Valdmets

2009. a septembrikuu agrometeoroloogiline iseloomustus (13.10.2009) Foto: Leili Valdmets Mihklikuu kujunes väga soojaks. Kuu keskmine õhutemperatuur osutus Jõgeval enam kui kahe kraadi võrra tavapärasest kõrgemaks. Tänavusest veelgi soojem on olnud september viimase 87 aasta jooksul 7 korral.

2009. a augusti agrometeoroloogiline iseloomustus (13.10.2009) Foto: Aivo Anton August tundus jahedana, kuigi kuu keskmine õhutemperatuur jäi Jõgeval ainult 0,3 kraadi võrra madalamaks 1922…2008. a keskmisest ja paljudes vaatlusjaamades oli EMHI andmetel kuu keskmine õhutemperatuur normist kõrgemgi.

2009. a juulikuu agrometeoroloogiline iseloomustus (10.08.2009) Foto: Peep Loorits Juulikuu agrometeoroloogiline kokkuvõte Jõgeva Sordiaretuse Instituudi agrometeoroloog-eksperdilt.

2009. a juunikuu agrometeoroloogiline iseloomustus (14.07.2009)

2009. a maikuu agrometeoroloogiline iseloomustus (14.07.2009)

2009. a aprillikuu agrometeoroloogiline ülevaade (09.05.2009)

2009. a märtsikuu agrometeoroloogiline iseloomustus (06.04.2009)

2009. a veebruarikuu agrometeoroloogiline ülevaade (04.03.2009)

Jaanuari ilm oli muutlik. 2009. a jaanuarikuu agrometeoroloogiline iseloomustus (05.02.2009)

Detsember oli tavapärasest 3...4 kraadi võrra soojem. 2008.a detsembrikuu agrometeoroloogiline ülevaade (12.01.2009)

2008.a novembrikuu agrometeoroloogiline ülevaade (12.12.2008)

Oktoober oli erakordselt soe. Agrometeoroloogiline ülevaade (14.11.2008)

September oli põllumeestele kehv: 2008. a septembrikuu agrometeoroloogiline ülevaade (21.10.2008)

Lõikuskuu oli erakordselt sajune. 2008.a. augustikuu agrometeoroloogiline iseloomustus (11.09.2008)

2008. a juulikuu agrometeoroloogiline ülevaade (18.08.2008)

2008. a maikuu agrometeoroloogiline iseloomustus (10.06.2008)

Aprillikuu agrometeoroloogiline iseloomustus (15.05.2008)

2008. a märtsikuu agrometeoroloogiline iseloomustus (10.04.2008)

2008. a veebruari agrometeoroloogiline iseloomustus (10.03.2008)

2008. a jaanuari agrometeoroloogiline iseloomustus (22.02.2008)

2007. a detsembrikuu agrometeoroloogiline iseloomustus (08.01.2008)


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam