02. detsember
Õu on meeldivüllataval kombel veel üsna soe. Sestap on soe majagi, ehkki Õueonu ei viitsi seda eriti kütta. Kuid ettevaatust! – juba piirab õue talve kontkülm käsi. Selle vastu ei aita korralik taragi. Ehkki tundub, et eestlane arvab vastupidist. Miks siis muidu näeme, et meie õuede ümber on ehitatud nõnda vastupandamatuid tarasid – olgu õued ise kuitahes korratud.
Tara on ühe õueonu jaoks see põhiline – vähemasti talvel. Kui ka muuks pole raha ega aega, jaksu ega tahtmist, siis saab ja tuleb tara ikka ehitada.
Ja kui juba ehitada, siis kindlasti nähtav, ja ilmtingimata naabri omast erinev. Olgu siis kõrgem, olgu siis madalam, olgu siis ristipidi, olgu siis punasem, kollasem, valgem või mustem. Peaasi, et tara on erinev.
Jalutage vahel õuetänaval, ja tehke seda pimedal detsembriõhtul. Ning te näete, et kui ka õueonudel pole leidunud raha valgustada oma maju, siis on tarad kõik kenasti vargusheitjate embuses. Tara peavad olema näha, see peab olema selge – siin on minu tara, ja teist sellist maamuna peal pole olemaski.
Ja tara ülimaks kokkuvõtteks on muidugimõista väravapostid – kuid see on juba teema, mis käib Õueonu sulele üle jõu ning vajab pigem psühhiaatri peent taju või vähemasti maadlusmeistri tugevat haaret. Ehkki ega üht eesti väravaposti juba niisama lihtsalt sülle ei kahma ja minema ei vii.
Tundsin kunagi üht naabrit, kellel viidi mingi riiu eest karistuseks ühel pimedal öösel minema värav – tugevate postide vahelt! Ta oli üsna põdur mehike, mis teda kõik ei närinud, kuid see, et minema viidi värav, ja uhkete postide vahelt, mehe lõpuks murdis. Sellest hirmsast hoobist ta ei toibunudki. Ja sattuski surnuõue värava taha.
Kuid mida teha juhul, kui tara taga naabrit polegi? Või – oh häda küll – kui tara taga elaval naabril polegi tara õue ümber? Sest leidub meil veel säherdusi peletisi, andku õu neile andeks, kes endale tara ei ehitagi.
Siis tuleb asjale läheneda ökoloogiliselt, looduse kaitse vaatevinklist. Ja ehitada tõeliselt aristokraatlik tara. Sest looduskaitse on ju ometi midagi aristokraatlikku – nagu on täheldanud juba Czesƚaw Miƚosz. Jah, tõepoolest – ega miski maamats tule selle pealegi, et kaitsta midagi nõnda loomulikku nagu seda on loodus! Mida sa kaitsed mingit puujunni või rohunarmast, mis ei kõlba ei patta panna ega ilu pähe maha müüa.
Et matsid kaitsesid mingit hiit – see on muidugi linnavurle väljamõeldis. Neil lihtsalt ei olnud viitsimist sihukesi kahe silma vahele jäänud ja üle kasvanud puujurakaid maha raiuda. Kirves polnud raisata!
Nõnda siis tuleb lahti lüüa mõni barokkarhitektuuri pildiraamat või vähemasti vanglamüüride käsiraamat ja võtta õppust sellisest lektüürist.
07. detsember, hommik
Lumi, jälle see lumi! Tundub, et alles eile tema juba oli, ja juba on jälle platsis. Kassidel on teine ajaarvamine, nemad käivad esimesel lumel nagu kirbud kuumal pliidiraual. Ohtlik! Ah et kust Õueonu teab, kuidas käib kirp kuumal pliidiraual? Eks ikka esimesel lumel hiilivalt kassilt.
Venelastel on üks muinasjutte sissejuhatav jutt, ja selles pajatatakse kassist, kes elas ühe kõrge posti otsas. Kui ronis üles, siis jutustas muinasjutu. Mida ta tegi siis, kui alla ronis, seda ei mäleta. Kirp ehk teadis, aga suri ära.
07. detsember, õhtu
Õueonu loeb lehte ja tema meel rõõmustab. Ta loeb, et nüüd on tema kodumaa jõudnud nõnda kaugele, et prügimäed võitlevad prügi pärast. Saate aru – läga ja laga, prügi ja prahti on vähem, kui on ehitatud prügimägesid ja igasugu põletusjaamu. Ajakirjanik on loo rüütanud kuidagi kurba loori. Aga milleks ometi kurvastada? Kui tuleb prahist puudu, eks siis ostame sisse. Kas siis maailmas prahti vähe leidub?
Ja kui valida – kas surra prahikuhjade vahel või euronõuetega rajatud prügihoidla või põletusmaja puhta ja värvilise seina ääres – kes ei valiks siis viimast varianti?
Teaduskabaree sukeldub Universumisse (24.11.2011) Foto: Meelis Suurkaev Teaduskabaree nr.3 toimub neljapäeval, 24. novembril seal, kus eelnevadki. Teatri Puhvetis.
teadus.ee: vahel on vähem infot parem (17.11.2011) Foto: Jüri Talts Kaldume arvama, et otsustamisele tuleb kasuks, mida rohkem asjakohast infot meil on. Kuid alati ei pruugi see nõnda olla. Euroopa kuldnokkade puhul vähemalt. Kui nad teavad võimalike valikute kohta vähem, siis oskavad nad kiiremini otsustada. Kas „mida vähem, seda parem” efekt mängib oma osa, sõltub ökoloogilisest olukorrast.
Õueonu päevaraamat (17.11.2011)
teadus.ee: Aroomiteraapia võib vallandada ohtlikke gaase (22.10.2011) RoosFoto: Peep Loorits Kui spaades kasutatakse massaažis meeldivalõhnalisi eeterlikke õlisid, mida kutsutakse aroomiteraapiaks, võivad vallanduda võimalik et ohtlikud õhusaasteained nagu lenduvad orgaanilised ühendid ja imepeened osakesed. Nõnda väidab Taiwani teadlane Der Jen Hsu ja tema kolleegid asjakirjas Environmental Engineering Science.
Toimub teadus.kabaree nr 2 (21.10.2011) Teema: „Maavarakas või maavaratu Eesti? Neljapäeval, 27. oktoobril 2011 kell 19Teatri Puhvet, Tallinn, Teatri väljak 3
teadus.ee: Suvekoolini 10 päeva. Tähelepanu, valmis olla … (16.08.2011) teadus.ee suvekoolini on jäänud kümmepäevak. Kindlaid osavõtjaid, esinejaid ja korraldajaid on kokku 99 inimest. Kõlab nagu arv kaupluse hinnasildil.
teadus.ee: Kass hulgub nagu jaaguar (26.07.2011) Foto: Lea Marmor Kodused kassid veedavad 80 protsenti oma ajast puhates. 17 protsenti ajast tegelevad nad enda eest hoolitsemise ja muu sellisega. Ning vaid 3 protsenti ajast läheb jahipidamiseks.
Õueonu päevik: Juunis õu avardub ning jõuab mereni välja (26.07.2011) Juunis õu avardub ning jõuab mereni välja. Meri ent toob meid jälle tagasi maa peale, õuealale, näidates oma mitmekihilisust. Päike petab, küpsetades taevast kuumalt, ja pilvedki on avanud oma näo, piiludes kusagilt horisondi äärelt. Meri toob meid maa peale oma tõelise temperatuuriga.
teadus.ee: Jaaniuudised teadlastelt (22.06.2011)
teadus.ee: Parandatakse maailma maitsvamat taime (27.04.2011) Kas teie keel tunneb, millised on kaks maailma kõige armastatumat maitset? Kui ei, siis tuleb uskuda Nottinghami Ülikooli Malaysia osakonna teadlasi. Üks neist on vanilliin. See on ühend, mida saadakse vanilliorhidee viljadest vanillikupardest. See on troopiline viinamarjalaadne ronitaim, mida algselt kasvatasid Kesk-Ameerika tsivilisatsioonid nagu asteegid, nüüd aga kasvatatakse kõikjal, kus võimalik.
teadus.ee: Linnud edendasid dinosauruste lõhnameelt (15.04.2011) Priske pardiprouaFoto: Liina Maldre Näeme, et lind lendab ja teame, et ta on väga hea orienteeruja. Kuid seda, et linnul on väga terav lõhnameel, ei pruugi teada. Nii nagu lind pärineb dinosaurustest, nõnda ka tema lõhnameel. Kuid lind ei jäänud dinosauruse ninaga rahule ja arendas oma lõhnataju edasi.
teadus.ee: Jaapanlaste kiirendi jäi terveks (23.03.2011) 11. märtsi maavärina ja sellele järgnenud tsunami elasid Jaapani tuumafüüsikute katseseadmed üle – erinevalt tuumajaamadest.
teadus.ee: Kivinoad või geenid – selles on küsimus (29.01.2011) Me kõik oleme pärit Aafrikast. Ja nüüdisinimene veetis oma 200 000 aasta vanusest ajaloost pool Aafrikas. Sealt asuti end Euraasiasse laiali laotama 100 000 aasta eest. See on õpikutõde, mida kinnitas ka 2009. aasta aprillis ajakirjas Science avaldatud ulatuslik uurimus, milles 11 maa teadlased uurisid läbi 4 miljonit praegu elava inimese genotüüpi.
teadus.ee: sööge rohkem putukaid! (19.01.2011) Foto: Peep Loorits Putukad toodavad kilogrammi liha kohta vähem kasvuhoonegaase kui toodetakse kilo sealiha või loomaliha kasvatamisel.
Õueonu päevik. Jaanuar (08.01.2011) Naturaalsusest ja orgaanilisusestAjalooteaduse radadeltKaelapidi koos
teadus.ee: Suvekool andis energiat (08.09.2010) Foto: Tiit Hunt Osavõtjate avaldatud arvamuse põhjal tundub, et teadus.ee suvekool „Energiliselt energiast” andis osalejatele energiat. Vähemasti mõistmaks, et energia – see ei ole imelihtne.
teadus.ee: üleminekuaja nätsked päevad (20.08.2010) Kuidas 19 aastat tagasi tegelikult oli? Püüan seda meenutada juba mõnda aega. Vahel tundub, et tuleb öelda lennartmerelikult, hõbevalgelikult: ei tea, ei mäleta. 19 aastat või 19 aastatuhandet – mis vahet seal on. Kuid aitab liialdamisest, vahe on ometi.
teadus.ee: meiski võib olla tumeainet (24.07.2010) Kosmoloogid pajatavad meile, et kui ka kõik, mida me näeme, on tõsi, siis näeme me vaid 20 protsenti tõest. Ülejäänud 80 protsenti jääb meie eest varjatuks, on tumetõsi, mis kehastub tumeaines.
teadus.ee: muusika kõrvast elektronini (11.06.2010) Ei hakka vingerdama: selle tutvustuse on kirjutanud autor ise. Kuid erinevalt paljudest teistest, ütleb siin selle kurva tõsiasja ka välja.
teadus.ee SUVEKOOL TULEB ENERGILINE (30.05.2010) Urmas Sisask, energiline muusik, jätkab koolitamist ka sellel aastal. Foto: Tiit Hunt Sel suvel toimub teadus.ee suvekool kuuendat korda. Nagu ikka, tullakse kokku Käsmu Meremuuseumis augusti viimasel nädalavahetusel. Nõnda siis toimub suvekool 27.–29. augustil Käsmu Meremuuseumi ja Käsmu rahvamaja põlistel aladel.
teadus.ee: EUROOPLASED ON NEANDERTALLASED (14.05.2010)
teadus.ee: UUS POPULAAR- TEADUSRAAMAT (13.05.2010) Sellest raamatust saab lugeda paljudest teadusvaldkondadest – arhitektuurist läbi neandertallase kuni Endel Lippmaa tegevuseni välja.
teadus.ee: Inimene arenes kand ja varvas (28.01.2010) Kui inimest ka inimahvist muu ei erista, siis kahel jalal kõndimine ikka. Sel viisil oleme osanud liikuda miljoneid aastaid. Ja 99 protsenti sellest ajast pole meil olnud midagi jalga panna. Nii et meie jalad on arenenud paljasjalgse bipedalismi survel. Ja paljasjalgselt liigub praegugi suur osa inimkonnast. USA Harvardi ülikooli inimese evolutsioonibioloog Daniel E. Lieberman ja ta kolleegid on asja uurinud, et inimese evolutsiooni interpreteerida. Ja neil on ka soovitusi spordimeditsiinile ning jooksukingade vabrikantidele.
teadus.ee: Kui ilmataat on inimene? (20.01.2010) Kui läheme toast õue, siis vaevalt et mõtleme kliima, saati veel globaalse kliimamuutuse peale. Me mõtleme, mida selga ja jalga panna.
teadus.ee: Valitsuse väärt matemaatika (15.01.2010) Lõpuks ometi otsustas valitsus koolidele välja pakkuda uue õppekava. Muidugi tekitas see vastuseisu nii koolijuhtide, koolilaste vanemate kui koolilaste seas. Tähendab siis, et asi on rakendamist väärt. Sest kui sellise rahva häälekamat enamust kuulda võtta, siis õpetatakse meie koolides siiamaani veel seda, et Maa on universumi keskpunkt.
teadus.ee: TÄPSEIMA AJA JUUBEL (07.01.2010) Pildil on näha Riikliku Standardite ja Tehnoloogia Instituudi tseesiumfontääni aatomkell, mis annab USA aja ja sageduse standardi. Selles hoiab laserkiir ülal tseesiumi aatomite pilve nagu vee purskkaevus. Nõnda hõljuvad aatomid kaaluta olekus, mis tähendab, et nende resonantssagedust ei mõjuta Maa gravitatsiooniväli.
teadus.ee: Tehkem jõuludest meele ja mõtte pühad! (19.12.2009) Jõulueelne teadus.ee soovitab oma koduleheküljel soojalt mõnda meie tippteadlaste kirjutatud mälestusteraamatut – vastukaaluks vohavale mineviku ümber ja üle kirjutamisele saab lugeja siit midagi jäävat nii meelele kui mõttele.
teadus.ee: Kuu toodab omaenda vett (23.10.2009) Foto: Kaie Avistu Kui Kuul ongi vett, siis ei pruugi see olla pärit igiammustest aegadest, vaid seda tekib muudkui juurde.
teadus.ee suvekoolis ka Eesti esimene teadusraamat lastele (21.08.2009) Kolmapäeval, 26. augustil kell 16 esitletakse Tallinnas Viru Keskuses Rahva Raamatu raamatupoes Tiit Kändleri raamatut „Päikeselt näeb kaugemale. Väike teadusraamat lastele”. Selle illustreerinud Eerik Kändler laseb taustaks oma muusikat.
teadus.ee: Robotid võivad lennata kärbestest tõhusamalt (05.08.2009) Insenerid on pikka aega püüdnud ehitada tillukesi roboteid, mis lendaksid mitte nagu linnud, vaid koguni nagu kõige osavamad lendavad putukad – kärbsed. Selliseid robotkärbseid saaks lähetada luurele või päästeoperatsioonidele.
teadus.ee: SUVEKOOL MUUTUB EETERLIKUKS (20.08.2009) Eelmise aasta suvekoolis tegutseti pimeduses Urmas Sisaski eestloitsimisel. teadus.ee on korraldanud suvekoole neli aastat. Teemadeks on olnud vesi, tuli, õhk, maa. Huvilisi on olnud sadakond ja enamgi. Nii nagu neljal aastal ennegi, tuleb ka sel aastal teadus.ee suvekool. See toimub Käsmu meremuuseumis augusti viimasel nädalavahetusel, 28.–30. augustil.
teadus.ee: MEHED PÄEVITAGU KALA SÜÜES (24.05.2009) Päevitage mõõdukalt ja sööge kala, eriti kui olete eakad mehed. Siis tunnetate maailma paremini. Manchesteri ülikooli ja teiste Euroopa teaduskeskuste teadlased uurisid, kuidas mõjutab vitamiin D keskealiste ja vanemate meeste tunnetusvõimet.
teadus.ee: Uus võimalus leida teadust (14.05.2009) Paari päeva eest sai kasutamiseks valmis Eestis ainulaadne keskkond, mis võimaldab nüüd huvilistel leida teadusesse puutuvaid uudiseid, artikleid ja kommentaare hõlpsal moel ning süstematiseeritud kujul.
teadus.ee: Inimese sees on kala (29.04.2009) Riho Sibul peaks oma tuntud laulu sõnad ümber tegema. „Inimene pole kala” ei kõla enam päevakohaselt, kui on avastatud, et inimese sees on kala.
teadus.ee: Süvavee Metuusalad (16.04.2009) Korallide kohta on küll teada, et nad kipuvad välja surema, kuid kui vanaks nad võiksid elada, on teadmata. Radioaktiivse süsiniku meetod on andnud nende elueaks miljoneid aastaid, kuid kasvuringide lugemine vaid mõnisada.
teadus.ee: mõõduka kehakultuuri mõõt (17.03.2009) Mõõduka kehalise kultuuri harrastamine on tervisele kasuks. Kuid kui suur on mõõdukas ja millal muutub kehakultuur keha hävitavaks spordiks?
teadus.ee: ODAVROOSID ERITI OKKALISED (17.02.2009) Odavad sõbrapäeva roosid on pööranud oma okkad keskkondlaste poole. Leicesteri ülikooli bioloog David Harper hoiatas 143. veebruaril, et Keenia Naivasha järve ääres kasvatatud odavaid roose ei tohiks osta, kuna need „lasevad sel maal kuivaks joosta”. Nimelt kasvatavat roose firmad, kes ei hoolivat keskkonnast ja mõjuvad hukatavalt selle Keenia südames oleva järve ökoloogiale. Sellised firmad müüvad oma roosid maha Hollandis toimuvatel oksjonitel, ja nõnda teatakse, et „lilled tulevad Hollandist”.
teadus.ee: DARWIN: LAULEV EVOLUTSIOON (05.02.2009) 12. veebruaril peetakse üle maailma Darwini juubelit. Nii ka www.teadus.ee. Võite lugeda mõnda uudist evolutsioonist nüüdisajal. Võite leida huvitavaid linke, kust saab lugeda uut ja huvitavat evolutsiooni kohta. Kas Darwin oli darvinist? Õige vastus – ei olnud. Sest darvinismi polegi olemas, see on hilisem väljamõeldis, mis pidi sotsialistidele, kommunistidele ja muule säherdusele rahvale olema abiks Jumala väljakihutamisel maamunalt – taevasse, kus tema koht.
teadus.ee: Näoilme sõltub poliitikast (20.01.2009) Kui te vahite kellelegi otsa, siis teadke, et konservatiivsete vaadetega vaatlejale tundub teie ilme olevat kurjem kui neile, kes jagavad näiteks sotsiaaldemokraatlikke vaateid.
teadus.ee: Kliimamuutus paneb põntsu poliitikale (19.01.2009) Võibolla tuleb praeguses üleilmlises majandushädas süüdistada hoopis kliimamuutust. Igatahes annab selliseks tõlgenduseks vihje Hiina ajalugu. 9. sajandi lõpul laastas sealset põllumajandust põud, mis lõpetas kolm sajandit kestnud Tangide dünastia. Stalagmiitide uuringud vihjavad tollasele kliimamuutusele. Vihmarohked ja põuarohked ajad vaheldusid Hiinas tsükliliselt ja kooskõlaliselt impeeriumi õitsengu või langusega.
