teadus.ee: Valitsuse väärt matemaatika
Lõpuks ometi otsustas valitsus koolidele välja pakkuda uue õppekava. Muidugi tekitas see vastuseisu nii koolijuhtide, koolilaste vanemate kui koolilaste seas. Tähendab siis, et asi on rakendamist väärt. Sest kui sellise rahva häälekamat enamust kuulda võtta, siis õpetatakse meie koolides siiamaani veel seda, et Maa on universumi keskpunkt.
Tõepoolest, kui tehtaks avalikult teatavaks, et Maa tiirleb ümber Päikese, mitte vastupidi, siis leiduks Eestis kindlasti mõni kodanikuühendus, mis selle vastu protesti tõstaks.
Aga ajad muutuvad, ja muutugu siis koolikavad ka – ehkki need ei jõua kunagi ajale järele.
Kõige parem on, et hakatakse enam väärtustama matemaatikat. Pajatagu nn sotsiaalteadlased mis tahavad, et neid teadusi tuleks koolis enam õpetada, siis kindel on see, et matemaatikat mingilgi kombel oskav inimene on palju vähem manipuleeritav. Kui ikka oskad peast saja piires rehkendada, võtta protsent, tead statistika elementaarseid tõdesid nagu erinevad keskväärtused, mõõtevead või andmete hajuvus, siis oskad ka ühiskonna kohta pakutavaid andmeid hinnata.
Matemaatika õpetab lõppkokkuvõttes loogikat ja inimese olemust. Sest matemaatikat puu alt ei leia, selle on inimene ise välja mõtelnud. Ja ime küll – see isegi toimib.
Loogikavigadest pole pääsenud isegi Eesti põhiseadus, mis siis veel muudest rohkem või vähem ametlikest tekstidest kõnelda. On siis ehk lootust, et tulevikus näeme loogilisemaid tekste.
Mis aga puutub sellese, et kas õpetada poistele nõelumist ja tüdrukutele puidu voolimist, siis juhin tähelepanu, et poole sajandi eest oli see suisa loomulik. Nõelusime ja pesime põrandat ja tegime süüa ja treisime ning hööveldasime kõik koos. Kuid jah, see oli tollal, mil matemaatika oli veel tõeliselt au sees. Ja võibolla päästis just matemaatiline loogika meid sellest, et venelaste kommunismi käes päris hulluks ei läinud.
Kes sööb Läänemere ajalugu? Kus toimub teaduskohvik? Loe www.teadus.ee
teadus.ee: TÄPSEIMA AJA JUUBEL (07.01.2010) Pildil on näha Riikliku Standardite ja Tehnoloogia Instituudi tseesiumfontääni aatomkell, mis annab USA aja ja sageduse standardi. Selles hoiab laserkiir ülal tseesiumi aatomite pilve nagu vee purskkaevus. Nõnda hõljuvad aatomid kaaluta olekus, mis tähendab, et nende resonantssagedust ei mõjuta Maa gravitatsiooniväli.
teadus.ee: Tehkem jõuludest meele ja mõtte pühad! (19.12.2009) Jõulueelne teadus.ee soovitab oma koduleheküljel soojalt mõnda meie tippteadlaste kirjutatud mälestusteraamatut – vastukaaluks vohavale mineviku ümber ja üle kirjutamisele saab lugeja siit midagi jäävat nii meelele kui mõttele.
teadus.ee: Kuu toodab omaenda vett (23.10.2009) Foto: Kaie Avistu Kui Kuul ongi vett, siis ei pruugi see olla pärit igiammustest aegadest, vaid seda tekib muudkui juurde.
teadus.ee suvekoolis ka Eesti esimene teadusraamat lastele (21.08.2009) Kolmapäeval, 26. augustil kell 16 esitletakse Tallinnas Viru Keskuses Rahva Raamatu raamatupoes Tiit Kändleri raamatut „Päikeselt näeb kaugemale. Väike teadusraamat lastele”. Selle illustreerinud Eerik Kändler laseb taustaks oma muusikat.
teadus.ee: Robotid võivad lennata kärbestest tõhusamalt (05.08.2009) Insenerid on pikka aega püüdnud ehitada tillukesi roboteid, mis lendaksid mitte nagu linnud, vaid koguni nagu kõige osavamad lendavad putukad – kärbsed. Selliseid robotkärbseid saaks lähetada luurele või päästeoperatsioonidele.
teadus.ee: SUVEKOOL MUUTUB EETERLIKUKS (20.08.2009) Eelmise aasta suvekoolis tegutseti pimeduses Urmas Sisaski eestloitsimisel. teadus.ee on korraldanud suvekoole neli aastat. Teemadeks on olnud vesi, tuli, õhk, maa. Huvilisi on olnud sadakond ja enamgi. Nii nagu neljal aastal ennegi, tuleb ka sel aastal teadus.ee suvekool. See toimub Käsmu meremuuseumis augusti viimasel nädalavahetusel, 28.–30. augustil.
teadus.ee: MEHED PÄEVITAGU KALA SÜÜES (24.05.2009) Päevitage mõõdukalt ja sööge kala, eriti kui olete eakad mehed. Siis tunnetate maailma paremini. Manchesteri ülikooli ja teiste Euroopa teaduskeskuste teadlased uurisid, kuidas mõjutab vitamiin D keskealiste ja vanemate meeste tunnetusvõimet.
teadus.ee: Uus võimalus leida teadust (14.05.2009) Paari päeva eest sai kasutamiseks valmis Eestis ainulaadne keskkond, mis võimaldab nüüd huvilistel leida teadusesse puutuvaid uudiseid, artikleid ja kommentaare hõlpsal moel ning süstematiseeritud kujul.
teadus.ee: Inimese sees on kala (29.04.2009) Riho Sibul peaks oma tuntud laulu sõnad ümber tegema. „Inimene pole kala” ei kõla enam päevakohaselt, kui on avastatud, et inimese sees on kala.
teadus.ee: Süvavee Metuusalad (16.04.2009) Korallide kohta on küll teada, et nad kipuvad välja surema, kuid kui vanaks nad võiksid elada, on teadmata. Radioaktiivse süsiniku meetod on andnud nende elueaks miljoneid aastaid, kuid kasvuringide lugemine vaid mõnisada.
teadus.ee: mõõduka kehakultuuri mõõt (17.03.2009) Mõõduka kehalise kultuuri harrastamine on tervisele kasuks. Kuid kui suur on mõõdukas ja millal muutub kehakultuur keha hävitavaks spordiks?
teadus.ee: ODAVROOSID ERITI OKKALISED (17.02.2009) Odavad sõbrapäeva roosid on pööranud oma okkad keskkondlaste poole. Leicesteri ülikooli bioloog David Harper hoiatas 143. veebruaril, et Keenia Naivasha järve ääres kasvatatud odavaid roose ei tohiks osta, kuna need „lasevad sel maal kuivaks joosta”. Nimelt kasvatavat roose firmad, kes ei hoolivat keskkonnast ja mõjuvad hukatavalt selle Keenia südames oleva järve ökoloogiale. Sellised firmad müüvad oma roosid maha Hollandis toimuvatel oksjonitel, ja nõnda teatakse, et „lilled tulevad Hollandist”.
teadus.ee: DARWIN: LAULEV EVOLUTSIOON (05.02.2009) 12. veebruaril peetakse üle maailma Darwini juubelit. Nii ka www.teadus.ee. Võite lugeda mõnda uudist evolutsioonist nüüdisajal. Võite leida huvitavaid linke, kust saab lugeda uut ja huvitavat evolutsiooni kohta. Kas Darwin oli darvinist? Õige vastus – ei olnud. Sest darvinismi polegi olemas, see on hilisem väljamõeldis, mis pidi sotsialistidele, kommunistidele ja muule säherdusele rahvale olema abiks Jumala väljakihutamisel maamunalt – taevasse, kus tema koht.
teadus.ee: Näoilme sõltub poliitikast (20.01.2009) Kui te vahite kellelegi otsa, siis teadke, et konservatiivsete vaadetega vaatlejale tundub teie ilme olevat kurjem kui neile, kes jagavad näiteks sotsiaaldemokraatlikke vaateid.
teadus.ee: Kliimamuutus paneb põntsu poliitikale (19.01.2009) Võibolla tuleb praeguses üleilmlises majandushädas süüdistada hoopis kliimamuutust. Igatahes annab selliseks tõlgenduseks vihje Hiina ajalugu. 9. sajandi lõpul laastas sealset põllumajandust põud, mis lõpetas kolm sajandit kestnud Tangide dünastia. Stalagmiitide uuringud vihjavad tollasele kliimamuutusele. Vihmarohked ja põuarohked ajad vaheldusid Hiinas tsükliliselt ja kooskõlaliselt impeeriumi õitsengu või langusega.
teadus.ee: Mobiiltelefonid aeglustavad pidurdamist (05.12.2008)
teadus.ee: Sada numbrit üksildust (27.11.2008)
teadus.ee: ILM TUNNEB ÄRA PUHKEPÄEVAD (09.11.2008)
teadus.ee: KUIDAS VIRMALISED HÄÄLITSEVAD (18.07.2008)
teadus.ee: Suvekool (12.06.2008)
teadus.ee: Jääkarud teaduses (30.04.2008)
teadus.ee: TEADUSFOTO VÕISTLUSE VÕIDUÕHTU (27.03.2008)
teadus.ee: PARIISIS AVATI RAHVUSVAHELINE PLANEET MAA AASTA (05.03.2008)
teadus.ee: maailma teadus Eesti prügist (17.01.2008)
teadus.ee: Osalege teadusfoto võistlusel (16.01.2008)
teadus.ee: ÖÖPILVED HELGIVAD RÕNGJALT (20.12.2007)
teadus.ee: Puhtus elu ei pikenda (23.11.2007)
teadus.ee: ASPIRIIN EELISTAB MEHI (04.11.2007)
teadus.ee: Suri keelemehest papagoi (14.09.2007)
teadus.ee: Päikesekreem võib naha nahka panna (17.08.2007)
teadus.ee: Tuumamull lõhkeb Soomes (12.07.2007)
teadus.ee: etruskid võisid tulla Türgist (02.07.2007)
teadus.ee: TEADUSFOTO VÕISTLUS (17.06.2007)
teadus.ee: suvekool ja lõssilehm (06.06.2007)
teadus.ee: Hemingway kassid lahkuvad (02.05.2007)
Soe kliiima võib orkaane vaigistada (30.04.2007)
teadus.ee: Avastati merelõhna saladus (02.02.2007)
teadus.ee: jooge veini ja sportige (19.01.2007)
teadus.ee: inimene kõlbab koeraks (04.01.2007) USA California ülikooli teadlastel õnnestus tõestada, et inimene suudab üles võtta lõhnajälge ning parandada oma sellealaseid oskusi. Jess Porter ja ta kolleegid palusid 32 vabatahtlikul kindlaks teha, kuhu suundub kümnemeetrine lõhnarada. Šokolaadiessentsi jäetud jälg tuli määrata vaid nina abil.
teadus.ee: vaalad on emotsionaalsed (17.12.2006)
