Riho Sibul peaks oma tuntud laulu sõnad ümber tegema. „Inimene pole kala” ei kõla enam päevakohaselt, kui on avastatud, et inimese sees on kala.
Sellele järeldusele jõuti, uurides geenide avaldumist tibudel, konnadel, kerakaladel, hiirtel ja inimestel – mis osutus üllatuslikult sarnaseks. Toronto ülikooli teadlane Timothy Hughes ja tema kolleegid uurisid loetletud viie erineva selgroogse geenide regulatsioonide erinevusi. Nad leidsid, et kuigi geenide avaldumist korraldavate DNA lõikude on selgroogsetele antud 450 miljoni aastaga tundmatuseni muutunud, on geenide avaldumise tegelikud mustrid jäänud ikka samaks. „Paljud geenid ilmutavad konserveerunud inimese/kala avaldumist hoolimata nende suurest erinevusest,” ütleb Hughes.
Teadlased uurisid 3074 geeni, mis esinevad ja eristuvad selgelt igas viies genoomis. Sarnased avaldumise mustrid ehk siis iidsed mustrid nimetati „sisemiseks kalaks”. Suurimad sarnasused leiti ajukoes. See osutab, et neuronid osalevad fuktsionaalsemates vastasmõjudes kui teiste kudede rakud, mis seabki nende muutumisele piirid. Kudedes nagu seedeorganid või põrn avalduvad geenid on ka suurema keskkonnamõju all, mille tõttu nende avaldumine ka kiiremini muutub. Autorid spekuleerivad, et sellised avaldumise mustrid võivad ulatuda ka kaugematesse aegadesse kui selgroogsete tekkimine. Ja neuronite geenide koosavaldumine ongi näiteks avastatud ümarussideni välja.
Nii et inimene pole mitte ainult kala, vaid ka ussike. Ja ehk oligi Kafkal õigus, kui ta nägi inimeses putukat.
Seda ja teisi uudiseid vaata www.teadus.ee
teadus.ee: Süvavee Metuusalad (16.04.2009) Korallide kohta on küll teada, et nad kipuvad välja surema, kuid kui vanaks nad võiksid elada, on teadmata. Radioaktiivse süsiniku meetod on andnud nende elueaks miljoneid aastaid, kuid kasvuringide lugemine vaid mõnisada.
teadus.ee: mõõduka kehakultuuri mõõt (17.03.2009) Mõõduka kehalise kultuuri harrastamine on tervisele kasuks. Kuid kui suur on mõõdukas ja millal muutub kehakultuur keha hävitavaks spordiks?
teadus.ee: ODAVROOSID ERITI OKKALISED (17.02.2009) Odavad sõbrapäeva roosid on pööranud oma okkad keskkondlaste poole. Leicesteri ülikooli bioloog David Harper hoiatas 143. veebruaril, et Keenia Naivasha järve ääres kasvatatud odavaid roose ei tohiks osta, kuna need „lasevad sel maal kuivaks joosta”. Nimelt kasvatavat roose firmad, kes ei hoolivat keskkonnast ja mõjuvad hukatavalt selle Keenia südames oleva järve ökoloogiale. Sellised firmad müüvad oma roosid maha Hollandis toimuvatel oksjonitel, ja nõnda teatakse, et „lilled tulevad Hollandist”.
teadus.ee: DARWIN: LAULEV EVOLUTSIOON (05.02.2009) 12. veebruaril peetakse üle maailma Darwini juubelit. Nii ka www.teadus.ee. Võite lugeda mõnda uudist evolutsioonist nüüdisajal. Võite leida huvitavaid linke, kust saab lugeda uut ja huvitavat evolutsiooni kohta. Kas Darwin oli darvinist? Õige vastus – ei olnud. Sest darvinismi polegi olemas, see on hilisem väljamõeldis, mis pidi sotsialistidele, kommunistidele ja muule säherdusele rahvale olema abiks Jumala väljakihutamisel maamunalt – taevasse, kus tema koht.
teadus.ee: Näoilme sõltub poliitikast (20.01.2009) Kui te vahite kellelegi otsa, siis teadke, et konservatiivsete vaadetega vaatlejale tundub teie ilme olevat kurjem kui neile, kes jagavad näiteks sotsiaaldemokraatlikke vaateid.
teadus.ee: Kliimamuutus paneb põntsu poliitikale (19.01.2009) Võibolla tuleb praeguses üleilmlises majandushädas süüdistada hoopis kliimamuutust. Igatahes annab selliseks tõlgenduseks vihje Hiina ajalugu. 9. sajandi lõpul laastas sealset põllumajandust põud, mis lõpetas kolm sajandit kestnud Tangide dünastia. Stalagmiitide uuringud vihjavad tollasele kliimamuutusele. Vihmarohked ja põuarohked ajad vaheldusid Hiinas tsükliliselt ja kooskõlaliselt impeeriumi õitsengu või langusega.
teadus.ee: Mobiiltelefonid aeglustavad pidurdamist (05.12.2008)
teadus.ee: Sada numbrit üksildust (27.11.2008)
teadus.ee: ILM TUNNEB ÄRA PUHKEPÄEVAD (09.11.2008)
teadus.ee: KUIDAS VIRMALISED HÄÄLITSEVAD (18.07.2008)
teadus.ee: Suvekool (12.06.2008)
teadus.ee: Jääkarud teaduses (30.04.2008)
teadus.ee: TEADUSFOTO VÕISTLUSE VÕIDUÕHTU (27.03.2008)
teadus.ee: PARIISIS AVATI RAHVUSVAHELINE PLANEET MAA AASTA (05.03.2008)
teadus.ee: maailma teadus Eesti prügist (17.01.2008)
teadus.ee: Osalege teadusfoto võistlusel (16.01.2008)
teadus.ee: ÖÖPILVED HELGIVAD RÕNGJALT (20.12.2007)
teadus.ee: Puhtus elu ei pikenda (23.11.2007)
teadus.ee: ASPIRIIN EELISTAB MEHI (04.11.2007)
teadus.ee: Suri keelemehest papagoi (14.09.2007)
teadus.ee: Päikesekreem võib naha nahka panna (17.08.2007)
teadus.ee: Tuumamull lõhkeb Soomes (12.07.2007)
teadus.ee: etruskid võisid tulla Türgist (02.07.2007)
teadus.ee: TEADUSFOTO VÕISTLUS (17.06.2007)
teadus.ee: suvekool ja lõssilehm (06.06.2007)
teadus.ee: Hemingway kassid lahkuvad (02.05.2007)
Soe kliiima võib orkaane vaigistada (30.04.2007)
teadus.ee: Avastati merelõhna saladus (02.02.2007)
teadus.ee: jooge veini ja sportige (19.01.2007)
teadus.ee: inimene kõlbab koeraks (04.01.2007) USA California ülikooli teadlastel õnnestus tõestada, et inimene suudab üles võtta lõhnajälge ning parandada oma sellealaseid oskusi. Jess Porter ja ta kolleegid palusid 32 vabatahtlikul kindlaks teha, kuhu suundub kümnemeetrine lõhnarada. Šokolaadiessentsi jäetud jälg tuli määrata vaid nina abil.
teadus.ee: vaalad on emotsionaalsed (17.12.2006)
teadus.ee: varblane hävitas Guinnessi rekordi (07.12.2006)
teadus.ee: teadus jahib toiduvõltsijaid (04.12.2006)
teadus.ee: sülg on valuvaigistaja (24.11.2006)
teadus.ee: Inimese teket juhtis rämps-DNA (16.11.2006)
teadus.ee: Määrati mesilase genoom (30.10.2006)
teadus.ee: miks mehed on maiasmokad (06.10.2006)
teadus.ee: lihtne katse võib tuua selgust (21.09.2006)
teadus.ee: jaapanlased orjastasid bakterid (07.09.2006)
teadus.ee: Eesti teadus esirinnas (17.08.2006)
