•  

Norra Meteoroloogia Instituut tunnustas Eesti Ilmateenistuse tööd (24.10.2013 12:12)

15.-17. oktoobril külastasid Keskkonnaagentuuri Norra Meteoroloogia Instituudi direktor Anton Eliassen ning kommunikatsioonijuht Heidi Lippestad. Visiidi käigus tutvuti Eesti Ilmateenistusega ning arutati edasisi koostöövõimalusi, teatab Keskkonnaagentuur. Eesti Ilmateenistus pälvis Norra kolleegide tunnustuse kaasaegsete ja efektiivsete töömeetodite kasutamise eest.

1866. aastal asutatud Norra Meteoroloogia Instituut osutab meteoroloogilisi teenuseid nii tsiviil- kui sõjaväeüksustele. Käesoleva seisuga on neil 430 täistööajaga teenistujat ning üle 200 vaatleja üle Norramaa. Eesti Ilmateenistuse koosseisus on 99 töötajat (sh vaatlejad). Lisaks teeb Ilmateenistus tihedat koostööd Keskkonnaagentuuri hüdroloogia osakonnaga, kasutades hüdroloogilise seire andmeid.

Maailma mastaabis on Norra Meteoroloogia Instituut rohkelt tuntust kogunud oma 2007. aastal avatud ilmaportaali yr.no-ga. Eelmainitud portaalist saab ilmaandmeid nii Norrast kui kogu maailmast – kokku rohkem kui 9 miljonist kohast.

Kohtumise üks teemadest oli ilmajaamade ning -vaatluste automatiseerimine. Norra kolleegidel on plaanis automatiseerida esmalt raskesti ligipääsevates kohtades asuvad jaamad, kus inimtööjõu kasutamine on keerukas. Neis jaamades, kus mõõdetakse vaid sademeid ning lumikatte paksust, jätkatakse manuaalsete vaatlustega. Hr Eliasseni sõnul on vaatluste automatiseerimise põhimureks lumikatte paksuse mõõtmine. Eestis on suurem osa vaatlustest automatiseeritud. Lumikatte kõrguse mõõtmine on plaanis automatiseerida käesoleva aasta lõpuks, mil võetakse kasutusele lumekõrguse andurid.

Norra ilmateenistuses on pandud suur rõhk uurimustöödele, mille tulemused on aluseks järjepidevale arendustegevusele. Kõrge tähtsusega on nende jaoks ka rahvusvaheline koostöö. Kohtumise käigus pandi alus Eesti ja Norra ilmateenistuste koostööle, mis ennekõike tähendab erinevate teadmiste ning kogemuste vahetamist ja omandamist spetsialistide tasandil.

Anton Eliassen tunnustas Keskkonnaagentuuri prognoosmudelite osakonna tööd, kes väga piiratud inimressursiga tagab HIRLAMI ilmamudeli eduka toimimise ning tegeleb ühtlasi ka selle arendusega.

Lisaks ühisaruteludele tutvusid kolleegid Norramaalt Keskkonnaagantuuri Ilmateenistuse osakondadega ning Tallinn-Harku aeroloogiajaama ning ilmamuuseumiga.

Eelmised artiklid:

Täna öösel on poolvarjuline kuuvarjutus (18.10.2013) Täna öösel on Eestis nähtav poolvarjuline kuuvarjutus. Kuigi varjutuse algus on 19. oktoobril kell 0.50 ja varjutuse lõpp kell 4.50 (maksimaalne faas on kell 2.50), siis palja silmaga on nõrk vari nähtav alates umbes kella 2.30-st neljakümne minuti jooksul.

Tsüklon tõstab tuuleiilid tormiseks (17.10.2013) Merivälja muul 14.10.2010 kell 17:33 Foto: Koidula Kliimann Atlandil pöörleb suur madalrõhuala ja selle lõunaservas tekkis teisipäeval väike osatsüklon, mis jätkas teed üle Briti saarte Põhjamerel. Täna (17.10.) jõuab see Taani ja on üürikeseks nõrgenemas, sest ookeanilt kaasatoodud soe õhumass on ammendumas.

Ring ümber kahvatu kuu toob pehmema ilma ja sademed (17.10.2013) Eile õhtul üllatas paljusid inimesi kena värviline ring ümber Kuu. Mida see tähendab, kas "nüüd läheb külmaks, mis muud", nagu ütlevad laulusõnad? Vastab Jüri Kamenik: 22-kraadine halo tavaliselt seotud sooja frondiga, mis eelneb mõnele tsüklonile. Seega tähendab see tihti ilma soojenemist. 

Täna on kolletamispäev (14.10.2013) Kadri Veskioja Kuldkollane 10. oktoober   14. oktoobril on kolletamispäev, see on  üks vähestest tänini säilinud muinasaegseist pühadest, mis pole aegade möödudes ristiusule omaste kommetega rikastunud ega segunenud.

Hole Punch cloud ehk pilvelumestus Tallinna kohal (03.10.2013) Tallinna ja selle lähiümbruse taevasse ilmus 2. oktoobril huvitav ja haruldane pilveauk ehk Hole Punch Cloud, mis eesti keeles kannab nimetust pilvelumestus.

1. oktoobrist on lubatud šaakali küttimine (27.09.2013) Oktoober 2012 Matsalu lahel Foto: Reet Sepp Keskkonnaamet allkirjastas käskkirja, millega antakse õigus šaakali kui võõrliigi küttimiseks liigi arvukuse reguleerimise eesmärgil.

Mis vahe on rahel ja teralisel lumel? (26.09.2013) Raheterad Pldistatud Lääne-Virumaal Kabalas 25.09 Foto: Signe Nõmmik Sügis algas järsult ja väga külmade ilmadega, juba on tulnud teated esimestest lumeteradest. Termin "teraline lumi" ajab paljud segadusse - mis vahe on rahel ja teralisel lumel?

Ilusat sügist! (22.09.2013) 22.09.2013 Foto: Peep Loorits   Ilusat alanud sügist! Ülipikk suvi sai otsa ja koos astronoomilise sügise algusega said otsa ka suviselt soojad ilmad. Sügisene pööripäev ehk sügisene võrdpäevsus (öö ja päev on ühepikkused, kumbki 12 tundi) on tänavu 22. septembril ja täpne sügise algus kell 23.44.

Veel mõned päevad saab päikest võtta (12.09.2013) Veel mõned päevad püsivad suviselt soojad ilmad ja UV-indeks on tõusnud peaaegu kolmeni. See tähendab, et päikese käes omandab nahk üsna kergelt pruunika jume. Nii et tasub randa minna ja seal viimaseid suvemõnusid nautida, seda enam, et merevesigi on mõnel pool 17-19 kraadi soe.

Aknaklaasidesse lendavaid linde on võimalik säästa (12.09.2013) Musttihane Foto: MarkoTamela Viimastel päevadel on Tallinnas ja mujal Eestis sagenenud teated akende ja klaasfassaadiga kokku põrganud rändlindudest. Sel sügisel on juhtunud palju õnnetusi musttihaste ja teiste rändel olevate värvulistega, kuid Tallinnas on leitud ka mitu herilaseviud. Lindude kokkupõrked hoonetega juhtuvad sellepärast, et paljud liigid ei taju klaasi takistusena. Samuti eksitab linde klaasilt peegelduv taevas või taimestik. Kokkupõrge klaasiga võib linnule lõppeda nii kerge põrutuse kui ka raskema vigastuse ja hukkumisega.

Suvi oli tavapärasest veidi soojem ja kuivem (04.09.2013) Foto: Lauri Leesmaa Suvekuudesse jagus nii soojemaid ja päikeselisemaid kui jahedamaid ja sajuseimaid päevi. Kolme suvekuu andmete kokkuvõttes oli tegemist tavapärasest veidi soojema ning kuivema suvega. Päikesepaistelisi tunde oli suve jooksul enam-vähem sama palju kui pikaajaline keskmine ette näeb – Eesti keskmisena 846 tundi (norm 793 tundi).

Lääne- ja Põhja-Eestis sajab täna mitmel pool hoovihma, võib olla äikest. (30.08.2013) 30. augusti äike 30.08.2013 Kuusalu Foto: Jüri Voit Paljud Tallinna ja selle lähiümbruse inimesed ärkasid täna öösel tugeva kõuekõmina peale, äikest oli ka mujal Põhja- ja Lääne-Eestis. Äike on tõenäoline ka täna - selle lähenemist näeb täpsemalt leheküljelt ilm.ee/pikne  

Lehterpilv ja teised huvitavad taevased nähtused jooksvast nädalast (15.08.2013) Terve nädal on olnud vihmane, kuid otsekui lõputut vihma kallavale hallidele pilvedele vahelduseks on näha olnud uhkeid taevaseid vaatemänge. Teisipäeval, 13. augustil jäi näiteks teiste eriliste nähtuste hulgas pidile lehterpilv, millest õnneks küll tornaadot ei moodustunud. Lisaks saabus fotosid, millel jäädvustatud virmaliste kuma, äike, perseiidid ja palju huvitavaid pilvevorme.   Foto: Ene Saar

Suvekool otsib arvude lumma (14.08.2013) Pilt: Tiit Kändler August on käes. teadus.ee suvekool läheneb. Nautigem lummavaid arve. Kui vähegi saate, tulge kaasa mõtlema! Kes ei saa kohal olla kolmel päeval, võib tulla ka üheks-kaheks kokkuleppel korraldajatega. Reedel viib rahvast Tallinnast Rahvusraamatukogu eest kl 17 eribuss ja toob pühapäeval kl 16 ka tagasi.

Ilm.ee oli rünnaku all, kuid kasutajate arvutitele ohtu ei olnud (13.08.2013) Ajavahemikul 7.-9. augustini sattus ilmaportaal ilm.ee kuritegeliku rünnaku alla, kuid ilm.ee kasutajate arvutid sel ajal ohus ei olnud. 9.augustil sai veebikeskkonda ohustanud pahavara  koostöös CERT Eesti ja Zone OÜ-ga kahjutuks tehtud. 12. augustiks parandas turvaaugud ka rünnaku põhjustajaks olnud bannerite vahendamise programm OpenX.

Ilm Viru folgi ajal (08.08.2013) Eesti ala mattev kuumus on siit lähemal ööpäeval lahkumas ning asendumas mõõduka suvesoojusega.

Tartu-Tõravere meteoroloogiajaamale avaldati rahvusvahelist tunnustust (07.08.2013) 1. augustil avaldas tunnustust Maailma Kliima Uuringute Programm  (World Climate Research Programme WCRP) Tartu-Tõravere meteoroloogiajaamale ja selle töötajatele  päikesekiirguse mõõtmiste suurepärase andmekvaliteedi eest. Esile tõsteti ka andmete ajaliselt täpset laekumist ülemaailsesse kiirgusbaasjaamade BSRN (Baseline Surface Radiation Network) võrku ning seda, et andmerida on ühtlane, ilma katkestusteta.

Folgiilm Viljandis (24.07.2013) Ilma prognoosmudelid on juba paar päeva lubanud, et ilm soosib folgilisi. Ja tõepoolest, mida lähemale üritus nihkub, seda julgemalt võib väita, et sooja ilma tootmine ja hoidmine on selle nädala teises pooles atmosfääririndel prioriteet number üks.

Öötaevas on tihedalt helkivaid ööpilvi täis (18.07.2013) 18.07.2013 kell 00.22 Tallinnas

Tulemas on neljas ilmahuviliste ja äikesevaatlejate kokkutulek (17.07.2013) Foto: Aleksey Volkonsky Neljas üle-Eestiline ilmahuviliste ja äikesevaatlejate kokkutulek toimub laupäeval, 27. juulil Türi linnas, Türi Põhikoolis aadressil Wiedemanni 3a. 

Üks kaunitest suvedest (12.07.2013) Kastetilgad Foto: Peep Loorits Näib, et tänavune satub ühte ritta eelmise sajandi viimasest suvest alguse saanud päikse ja soojaküllaste ritta. Vara küll veel hõisata, kui pool suve alles tulemas, aga sünoptikuna meenuvad, et ka 1999.a., 2002.a. ja mõnel teiselgi, rääkisid ilmamudelid sageli petlikku keelt ilmamuutuse tulekust.

Algab kodukoha pääsukeste loendus (11.07.2013) Foto: Karl Ander Adami 2011. aastal alustas Eesti Ornitoloogiaühing kodukoha pääsukeste käekäigu jälgimist. Selle eesmärk on saada teavet suitsu- ja räästapääsukese leviku, arvukuse ja pesitsusedukuse muutuste kohta Eestis. Kahe esimese aasta tulemuste võrdlus varasemate andmetega näitab, et nii pääsukeste pesitsusedukus kui arvukus on viimase paarikümne aasta jooksul Eestis vähenenud.

Tänavuse kevade tõi meile eestlase järgi nime saanud tsüklon (28.06.2013) Berliini vabaülikooli 12. aprilli ilmakaart   Talv oli tänavu erakordselt pikk ja suuremad sulaveed pääsesid valla alles tänu tsüklonile Joel, mis tekkis 9. aprillil Atlandi ookeanil Assooridest läänes ja mille soe front tõi 12. aprillil Eestisse sooja õhku. See madalrõhkkond sai nime eestlase Joel Volkovi järgi  - nimelt kingiti talle juba mullu sünnipäeva puhul võimalus nimetada üks tänavune tsüklon oma nimega.

Kiiresti riknev ilmaprognoos (28.06.2013) Tumedad pilvetupsud ilmusid kiiresti veel mõni minut selgesse taevasse ning kadusid sealt sama äkki Foto: Ülle Mürksepp   Päike lõõskab ja tulemuseks on kas kiiresti sulav jäätis, soojenev joogipoolis või riknev toit. See on kuuma suve puhul üsna tavaline ja igapäevane. Veidi võõrastav on ehk kuulda aga sellist väljendit - kiiresti riknev ilmaprognoos. Mida see tähendab?

Homme on Päike kõige kõrgemal, pühapäeval Kuu kõige lähemal... (20.06.2013) Üü Helkivad ööpilved 16.06.2013 Võrumaal Vastsekivil Foto Pilvejahi konkursilt, autor Janek Joab Homme kell 08.04 on Päike seniidis põhjapöörijoone kohal ja põhjapoolkeral algab suvi. Päev tuleb aasta kõige pikem ja öö kõige lühem. See pole aga lähipäevil ainuke tähelepanuväärne taevane sündmus - pühapäeval kell 14. 32 on täiskuu superkuu ehk kõige lähemas punktis Maale..

Pilvemeri (14.06.2013) Foto: Gaida Jakson   Neid, kes puhtalt hobikorras pilvi tähelepanelikult jälgivad, ei ole tõenäoliselt väga suur hulk. Enamasti heidetakse kiire pilk taevasse, et teada kas on piisavalt päikest või mitte. Ühtlaselt hall taevas viib mõtted sageli vihmale ja hajali tiirutavad pilverüngad panevad küsimärgi alla ilma edaspidise arengu. Küll on aga pilved sageli modellideks fotograafidele ja pingsamalt jälgivad neid ka inimesed, kelle töökorraldus on tihedalt seotud ilmataadi omaga.

Homme algab rannahooaeg (31.05.2013) G4S teatel alustab G4S Rannavalve 1. juunil veeohutuse tagamist enamikes menukamatest Eesti randadest. Punavalges vormis G4Si rannavalvurid hoolitsevad suvitajate ohutuse eest 15 suuremas suplusrannas Tallinnas, Haapsalus, Tartus, Otepääl, Elvas, Türil, Paides ja Narvas.

Helkivate ööpilvede hooaeg algas tänavu erakordselt vara (28.05.2013) Foto: Silvar Mehik Helkivad ööpilved ehk polaarmesosfääripilved ilmuvad põhjapoolkeral taevasse tavaliselt suvise pööripäeva paiku. Tänavu saabus aga maikuu galeriisse esimene helkivate ööpilvede foto juba 25. mail:

Looduse jõud (24.05.2013) Foto: yoanna Tornaado Haapsalu lähistel, 21.07.2012 kella 6 ajal Maavärinad, vulkaanipursked, tsunamid, üleujutused, orkaanid, tornaadod ja palju muud – looduse hävitav jõud on ääretu ja sellega kaasnev õud sageli verdtarretav. Aeg-ajalt saabub maailma erinevatest paikadest teateid ühest või teisest nähtusest, justkui inimestele meelde tuletades, kes siin planeedil tegelikult peremees on.

EMHI + Keskkonnateabe Keskus = Keskkonnaagentuur (23.05.2013) Foto: Kristjan Lust Keskkonnaagentuur alustab tööd 1. juunist, teatab Keskkonnaministeerium Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus allkirjastas käskkirja, mille kohaselt alustab 1. juunil tööd Eesti Keskkonnaagentuur. Tegu on  Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi ning Keskkonnateabe Keskus liitmise tulemusel moodustatava asutusega.

Palju õnne, Gennadi! (10.05.2013) Looduskalendri eestvedaja Gennadi Skromnov sai täna aasta kõige tähtsama, Kumari looduskaitsepreemia koos looduskaitse kuldmärgiga.

Võrdle omavahel erinevaid ilmaprognoose ja nende vastavust tegelikkusele! (08.05.2013) Ilm.ee linnade lehekülgedel saab nüüd vaadata ilmaprognoosi kolmest erinevast allikast. Graafikul on helesinine temperatuurikõver Ameerika Ühendriikide ilmateenistuse (NOAA) mudelprognoosist , sinepikollane Norra ilmateenistuselt (YR.NO) ja lilla Weather Undergroundilt - maailma esimeselt ilmaleheküljelt internetis. Tumesinine joon näitab aga seda, millised temperatuurid on tegelikult  Eesti ilmateenistuse EMHI vaatlusandmete põhjal olnud.

EUMETSATiga liitumine võimaldab paremini ilma ennustada (08.05.2013) Riigikogus läbis esimese lugemise Euroopa Meteorologiasatelliitide Kasutamise Organisatsiooni (EUMETSAT) asutamise konventsiooni ja selle muutmise protokolli ratifitseerimine, mille heakskiitmisel saab Eestist EUMETSATi täisliige.

Suvi algab roheliste rattaretkega (03.05.2013) Pikajärve mõis Foto 2005.a. rattaretkelt Autor: evka Roheliste rattaretk "Kuidas elad, Pandivere?" toimub 10.-12. mail 2013.

Suurvesi on taganemas (22.04.2013) Üleujutus Emajõe luhal 18.04.2013 Foto: Eve Kõrts 13.aprillil alanud suurvesi on taganemas. Enamikel Eesti jõgedel veetase langeb. Soomaal Riisa hüdromeetriajaamas on hetkel veetase 407 cm (22.04.2013, kl 7.00) üle jaama graafiku nulli, ning automaatjaamast saabuvad igatunnised andmed näitavad aeglast veetaseme langust. Maksimaalseks suurveetipuks 2013.a. kevadel jääb seega 409 cm.

Emajõe suurveeaegne tippveetase on veel tulemas (18.04.2013)

Üleujutuste tõttu on mitmed maanteed suletud (18.04.2013) Soomaale iseloomulik üleujutus on käes! Foto: Gaida Jakson

Jääminek Keila Joal. Fotod (16.04.2013)   Harrastusfotograaf Reet Sepp oli eile Keila jõe ääres jäätunud juga imetlemas-pildistamas ja just samal ajal algas jääminek. Võimas looduse vaatemäng kestis vaid minuteid.

Tulemas on suurvesi ning kevadine jääminek jõgedel ja järvedel (15.04.2013) Karuskose veebikaamera Soomaal Õhutemperatuurifoon püsis kuni 10.04. keskmisest madalamana. Eesti rannikumeri ja siseveekogud olid jääga kaetud. Jõgede jää paksus varieerus väga palju (10-52 cm). Järvedel oli jääkiht paksem, Peipsi järvel mõõdeti  Mustvees 10.aprillil 70 cm ja Võrtsjärvel 30. märtsil 57 cm. Veetase veekogudel püsis jääkaane all talvises madalseisus.  

Eesti Äikesevaatlejate Võrk kutsub ühinema, kogutud andmeid kasutatakse teadustöödes (25.03.2013)   Saabuval kevadel on algamas juba kaheksas Eesti Äikesevaatlejate Võrgu (EÄV) vaatlushooaeg. Sel puhul on kohane teha väike kokkuvõtte eelnenud seitsme aasta jooksul kogutud andmetest ja nende kasutamisest. Koos kogutud andmete hulga kasvuga on muutunud võimalikuks nende laialdasem analüüs ning loodetavasti juba sel aastal ilmub esimene EÄV andmetel põhinev rahvusvaheline teadusartikkel.


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam