Üleujutuste käigus niiskunud hooned on seeneohtlikud, sest kui ehituskonstruktsioone ei õnnestu piisava kiirusega kuivatada, on need soodne pinnas nii puitu kui mineraalmaterjale lagundavate seente arenguks.
Paljunemisvõimelisi seeneeoseid leidub praktiliselt kõikjal. Vaja on vaid soodsate tingimuste teket, et nn „majaseened“ kasvama saaksid hakata.
Rahvasuus majavammiks kutsutud seenkahjustuste põhjustajaiks võivad olla erinevad seenorganismid. Sageli on tegu väga mürgiseid või siis allergeenseid ühendeid tootvate seenorganismidega. Seetõttu lisandub hoonete hävimise ohule ka tõsiseid terviseriske.
Eriti tähelepanelik tuleb olla hooneis, kus varasemalt on juba tuvastatud ja kõrvaldatud (tõrje, konstruktsioonide väljavahetamisega) seenorganisme ja nende tekitatud kahjustusi. Hooneis, kus enne üleujutust olid seenkahjustused juba teada, tuleb nende leviku takistamiseks toimida ülimalt läbimõeldult ning kiirelt.
Ka kindlustusseltsid ei kindlusta hooneile tekkinud kahjusid kui nende põhjuseks on liigniiskus ning sellest tulenenud seenkahjustus (majavamm).
Seenkahjustuste teke on igati tõenäoline nii vanemate kui uuemate ehitiste puhul. Seenkahjustuste tekke oht puudutab nii puit- kui kiviehitisi.
Tüüpilisemad kohad kus kogunenud vesi ja niiskus võivad soodustada seenorganismide kasvu:
Vaevaliselt kuivavad hoonete puitkonstruktsioonid. Näiteks vett imava mineraalse isolatsioonimaterjaliga põranda ning seinakonstruktsioonid, seinad, mille soojustuseks on kasutatud saepurutäidist.
Kipsplaadiga kaetud puit või kiviseinad kui seina ja plaadi vahel on õhuvahe või see on ka täidetud ka näiteks mineraalvillaga.
Marek Strandberg, Roheline Värav 11/01/2005
Kliimasoojenemine põhjustab Arktikas suure segaduse (08.01.2005)
National Geographics: täna lõppeval aastal pälvis kliimamuutus üldise huvi (31.12.2004)
