See ohtlik kulu (07.04.2005 00:00)

Autor: Tiit Tambi
Eesti Tuletõrjeliit

Seoses kuivade ilmadega on saabunud iga-aastane nuhtlus – põletatakse kulu. Päästeamet hoiatas 1. aprillil: vastavalt keskkonnaministri 15.06.1998 määrusele nr. 46 “Metsa ja muu taimestikuga kaetud alade tuleohutusnõuded‿ tohib kulu põletada ainult kahe nädala jooksul pärast lume sulamist. Kulu võib põletada tulekahju ennetamiseks – parem on põletada seda organiseeritult ja kontrolli all kui riskida juhusliku süütamisega.

Käsud ja keelud

Määrus paneb maaomanikule või –valdajale palju kohustusi tuleohu üldiseks vähendamiseks, sh ka tulekahju ennetamiseks. Nendeks on näiteks mineraliseeritud ribad (liivatada, kruusatada), okaspuumetsas tuletõkestusvööndid, turbapinnasel kraavid, suitsetamis- ja lõkketegemiskohtade tähistamine jpm. Lihtsamalt - iga inimene peab hoolitsema selle eest, et tema majaümbruses saaks kulu ja praht võimalikult ohutult põletatud.

Kulu võib põletada häirekeskuse teadmisel. Häirekeskust saab informeerida hädaabi numbril 112. Seda selleks, et vältida ekslikke väljakutseid juhuslikelt möödujailt, kes suitsu märgates samal numbril helistavad. Sama reegel kehtib ka rohket suitsu tekitava materjali põletamise korral.

Põletada tohib päeva ajal tuulevaikse või kergelt tuulise ilmaga (kuni 3,3 m/s).

Kui põletatakse tee või hoone ääres, tuleb tee välisserv, hoonel selle ümbrus, eelnevalt märjaks kasta. Loomulikult tuleb hoone ümbrus prahist puhastada, kuivanud rohi ära niita.

Tulekustutusvahendid – labidas, ämber või kastekann, raudrehad, lapatsid, märjad oksad jms peavad käepärast olema. Tuld ei tohi jätta järelevalveta, lahkuda võib alles siis kui see on kustunud/kustutatud.

Omavalitsused võivad oma heakorraeeskirjades ette näha veelgi rangemaid piiranguid või kulu ja prahi põletamise üldse ära keelata. Sestap on mõttekas ka nendega eelnevalt tutvuda.

NB!

Tuleohutusnõuete rikkumise eest võib nii era- kui ka juriidilisi iskikuid karistada rahatrahviga.

Mõned praktikal põhinevad soovitused

· Hooned ja mets ei tohiks jääda põletatavast alast allatuult. Ka tuld materdades peaks katsuma ise olla pealetuult. Peab arvestama, et tuule suund ja kiirus on kevadel väga muutlik.
· Otstarbekas on põletada ajal, kui heinamaad on juba lumest sulanud, kuid metsaäärtes on veel lund.
· Selleks, et tuli kontrolli alt ei väljuks, on soovitav põletada osade või siilude kaupa, mitte kogu põldu korraga. · Juhuks kui see siiski juhtub, peaks kaasas olema mobiiltelefon.
· Parem kui põletamise juures on mitu inimest.
· Kui keegi näeb kulupõlemist, kus inimesi juures ei ole, siis helistada kohe 112.
· Kui keegi kaotab põletamise juures teadvuse, tuleb ta kohe suitsu käest eemale viia, külili panna ja jahtumise vältimiseks kinni katta.
· Vingumürgistuse sümptomid on iiveldus, südamepekslemine, üldine nõrkus, pearinglus, õhupuuduse tunne.
Vt. ka alarubriigist “Kui siiski juhtus… “ Soovitusi suitsumürgistuse leevendamiseks ja
Kuidas helistada hädaabinumbril 112.

Kurbi kogemusi

Üks kulu põletamise tipp-aastatest oli 2003. Toona oli Päästeameti andmetel alates 21. aprillist kuni 14. maini igapäevaste koondandmete järgi olnud 2508 kulupõlengut ja kulu põletamisest tingitud tulekahju. Neist oli üle 5 ha 126, kulupõletamise tagajärjel hävis või sai tules kannatada 63 hoonet.
Neist 10 eluhoonet, 2 talu-eluhoonet, 4 suvilat ja aiamaja, 14 kõrvalhoonet, 2 lauta, 1 küün, 1 garaaž, 3 sauna, 3 kasvuhoonet, 1 ait, 14 kuuri, 2 tootmishoonet ja 6 mahajäetud hoonet. Kahel korral said kannatada terved hoonetekompleksid või põllumajanduslik tootmine – Viljandimaal põles laut, hukkusid 1 vasikas ja 4 siga, hävis 5 tonni heina; Võrumaal hävis elumaja katus, garaaž ja kuur, hukkus üks inimene.
Kulupõlengutel väljaspool hooneid hukkus 2 inimest ja 3 toimetati vingumürgitusega haiglasse. Üks naine suri oma koduaias risu põletamisest saadud põletushaavadesse haiglas.
NB! Hukkunud oli kõik eakad inimesed ja viibisid põletuskohal üksinda.

Prindi | Kommenteeri | Loe kommentaare (0)

Eelmised artiklid: