Kui auto süttib
Autor:
Tiit Tambi
Eesti Tuletõrjeliit
e-mail: tuletorjeliit@hot.ee
2. juulil kell 15:38 teatati sõiduauto põlengust Pirita teel. Põles Ford Escort, mille esiosa hävis tules, inimesed kannatada ei saanud.
2. juulil kell 19:14 teatati sõiduauto põlengust Pärnus Tallinna maanteel. Põles Opel Vectra esiosa.
Tänavu on I poolaastas olnud 219 mootorsõiduki või muu transpordivahendi põlengut.
14. juuli kell 13:35 teatati, et Pärnumaal Kilingi – Nõmmelt 5 km kaugusel põleb veok, mille koormaks on gaasiballoonid. 15 ballooni plahvatasid, juht sai vigastusteta autost välja. Päästjad jahutasid koormat ning saneerisid tee.
Autopõlengute põhjusi:
· elektrijuhtmestik on kulunud, ülekoormatud, oskamatult parandatud või täiendatud, kuumeneb üle või tekib lühis;
· kütusevoolik on kulunud, pragunenud, halvasti kinnitatud, puruneb, hakkab lekkima või tuleb lahti;
· kuumenenud kandelamp võib remondi ajal bensiinijoa alla jääda;
· koni või sigareti hõõguv ots kukub maha või lendab aknast tagasi istmele, süütab tankimise või remondi ajal bensiini);
· hooletus tuletööde tegemisel – auto remontimisel kuumutatakse midagi, mis puutub kokku põlevmaterjaliga, keevitamisel lennanud sädemed jms.;
· süütamine – kas kättemaksuks, hoiatuseks/ähvarduseks või oma lõbuks.
Tulekustuti olgu käepärast
Tulekustuti ei pea olema mitte ainult olemas olema, vaid ka kiirelt kätte saadav. Kustutit pagasiruumist või tagaaknalt välja õngitsedes lähevad kaotsi sekundid, mis otsustavad, kui palju autost järele jääb. Hoidke tulekustutit käeulatuses.
Pulberkustuti sobib rohkem
Sõiduautos soovitatakse kasutada kahekilost pulberkustutit. Sellest kustutusaine kogusest peaks tavalise põlengu summutamiseks piisama, samas ei nõua see kuigi palju ruumi. Süsihappegaaskustutid on oma toime poolest pisut tagasihoidlikumad, sest gaas kipub lahtise põlengu korral hajuma. Kummagi kustutiga saab järjest kustutada umbes 10 sekundit.
Sõidu ajal peab valvas olema
Põlengust annab märku mootorikatte alt tulev suits või põlemisele iseloomulik lõhn salongis. Suitsu märgates või kärsahaisu tundes peatuge, jätke mootor seisma ja uurige järele, milles asi. Edasi võib sõita vaid siis, kui olete veendunud, et miski ei põle.
Kui kapotialune põleb
Kui põleb kapotialune, tehke auto inimestest tühjaks. Käskige kaassõitjail ohutusse kaugusesse minna.
Mootorikatet ei tohi kohe avada, sest tuli saab lisahapnikku juurde ja põleng läheb hullemaks.
Üritage kustutusainet sisse lasta läbi iluvõre, alt karterikaitse juurest või siis mootorikatet veidike paotades.
Kustutuspulber täidab mootoriruumi, laguneb lämmatavateks gaasideks, isoleerib hapniku juurdepääsu ja moodustab põlevale pinnale ladestuva sulami. Kuiva pulbri graanulid ammutavad soojusenergiat ja toimivad jahutavalt.
Ka süsihappekustuti gaasijuga lämmatab põlengu ja jahutab kuumi pindu takistamaks taassüttimist. Põlemise lõppemisest annab märku valgeks muutunud suits.
Et tuli uuesti ei süttiks, ärge mootorikatet kohe avage. Laske kustutusainel veel mõnda aega mõjuda.
Kui auto all on kütuseloik
Kui autost on kütus välja voolanud ja auto all põlema läinud, kustutage see ohuallikas ära esmajärjekorras. Auto võib loigu kohalt ka eemale lükata.
Ärge lubage suitsetajaid lähedale ja ärge ise suitsu ette pange.
Kui põleb elektrijuhtmestik
Elektrijuhtmestiku isolatsioon tekitab üle kuumenedes eriti mürgiseid gaase. Kõik sõitjad peavad viivitamatult autost lahkuma.
Kui juhtmestik üksnes tossab, võtke esmajärjekorras lahti aku massijuhe.
Kui juhtmestik juba põleb, üritage aku massijuhe esimesel võimalusel lahti saada.
Tee ääres põlevat autot nähes tulge oma kustutiga appi.
Ärge asjatult riskige, ükski auto pole väärt teie elu ja tervist.
/Allikas: Päästeamet/
