•  

2006. aasta maikuu agrometeoroloogiline iseloomustus (14.06.2006 08:16)

2006. a maikuus esines nii suvist soojust kui ka tavapärasest tunduvalt jahedamat ilma (joon. 1). Kuu esimene pool oli keskmisest kolme-viie kraadi võrra kõrgema temperatuurirežiimiga, väga päikeseküllane ja kuiv. Maksimumtemperatuurid tõusid varjus Mandri-Eestis 23…25 kraadini. Tunduvalt jahedam oli ilm mere rannikul, saartel ja Peipsi ääres.

 joon. 1

Õhuniiskus langes kuu esimesel poolel keskpäeviti alla 30%. Metsad olid väga tuleohtlikud. Põllud ja kruusateed tolmasid. Sageli võis näha, kuidas tuul ja tõusvatest õhuvooludest tekkinud keerised tuhkjaks kuivanud mulla pealmist kihti endaga kaasa haarasid. Veidi sügavamal mullas siiski vett veel jätkus ning rullitud põldudel tärkasid külvatud seemned tänu sügavamalt tõusnud niiskusele normaalselt. Suvine soojus pani looduse kiiresti arenema. Kuna ka aprill oli olnud soe, siis puhkesid marjapõõsad ja toomingad õide tavalisest nädala kuni poolteise võrra varem. Looduse enam kui nädalast edumaad kinnitasid ka kogunenud efektiivsete üle 5 kraadi summade võrdlus keskmisega.

Mais hakkasid ilmnema mitmed talvekahjustused, mida aprillis veel näha ei olnud. Näiteks vahtrad tänavu peaaegu ei õitsenudki, sest külm oli talvel õiealgmed ära võtnud. Kahjustusi esines ka mitmetel külma suhtes õrnematel vilja- ja dekoratiivpuudel, -põõsastel. Osade sibullillede kasv oli samuti talvekahjustuse tõttu esialgu vaevaline ja õitsemine jäi hiljemaks.

14. maist muutus ilm pilvisemaks ja jahenes järsult. Pärast suvist soojust tundus 10…12-kraadine päevasoe väga jahedana. Järgnevatel päevadel tuli paiguti veidi vihma, mille hulka sadas lörtsigi. Need esimesed vihmad olid väga vähesed ja muutsid mulla ainult pinnalt niiskemaks ning aurusid peagi uuesti õhku. Öösiti toimus selginemisi ja esines öökülmasid. Kõige külmemal ööl 17. mail mõõdeti miinimumtemperatuuriks Jõgeval õhus –3,7 kraadi, 2 cm kõrgusel mulla kohal –7,5 kraadi. Kuusikul oli õhus külma –5 kraadi (joon. 2).

 
 

joon. 2

Ligi kuu aega kestnud kuiva perioodi lõpetas 19. maist alanud vihmaperiood, mis kestis kuu lõpuni ja jätkus juunis. Sademed esinesid sageli ja enamasti hoovihmadena, mistõttu jaotusid territooriumile ebaühtlaselt. Kogu vabariigi ulatuses oli kõige sajusem Kagu-Eesti ja kõige kuivem Pärnu ümbrus ning paiguti põhjarannik (joon. 3).

 

 
 joon. 3

Alanud vihmad olid hädavajalikud, sest nende eel võis põldudel näha juba esimesi põuamärke — taliteraviljadel hakkasid alumised lehed kolletuma, põldheina kasv oli pidurdunud. Paranenud mullaniiskus oli oluline suviteraviljade orastele, sest varasema külviga põldudel alustasid taimed kuu viimasel kümmepäevakul juba võrsumist. Jahe ilm ja piisav veevaru taimede juurdumise ning võrsumise perioodil on eelduseks suuremale terasaagile.
Looduse arengu enam kui nädalane edumaa mai keskpaigas taandus kuu teise poole jahedusega juuni alguseks keskmisele lähedasele tasemele. Mai-juunikuu vahetusel oli talirukis Jõgeval pealoomist alustamas, suviteraviljad valdavalt võrsusid, õunapuu lõpetas õitsemist, õitsesid kastanid, sirelid, pihlakad. Mai lõpuks kogunes Jõgeval taimedele kasulikku (efektiivset üle 5 kraadi) soojust kevadest alates 239 kraadi. Aktiivse (üle 10 kraadi) maikuu soojuse summaks oli 221 kraadi, mis jääb tavapärasest 40 kraadi võrra väiksemaks.

 Laine Keppart
Jõgeva SAI agrometeoroloog-ekspert
 

Eelmised artiklid:

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam