Inimesed põhjustavad tugevamaid torme (12.09.2006 11:55)

Uus analüüs näitab, et orkaanide tugevuse tõus on seotud inimese poolt lahti lastud kasvuhoonegaasidega, kirjutab BBC.

Teadlaste arvutused näitavad, et kaks kolmandikku viimase aja merepinna temperatuuri tõusust, mis annab orkaanidele jõu, on inimtekkeline. Eelmisel aastal avaldatud uurimus näitab, et viimastel aastakümnetel on olnud järsk tõus tugevaimate - 4. ja 5. kategooria - tormide esinemises. Opositsioonis olevad teadlased panevad selle aga varasemate mõõtmiste vea arvele.

Orkaanide teke on tugevalt seotud merepinna temperatuuriga, mida soojem vesi, seda suurem tõenäosus tormi tekkeks. Nii merepinna temperatuur kui orkaanide tugevused varieeruvad looduslikult ning inimmõju kindlaskstegemine nendele pole kerge. Siiski on viimase kahe aasta uurimused andnud palju uusi teadmisi, kuid päris kindlat vastust ei oska teadlased öelda.

Intensiivsuse tipp

Eelmise aasta juulis avaldas Massachusettsi tehnoloogia instituudi teadlane Kerry Emanuel artikli, mis näitas, et alates 1970-test aastatest on nii Atlandi kui Vaikse ookeani põhjaosas troopiliste tormide kestus, maksimaalne tuulekiirus ja energia märkimisväärselt suurenenud.

Mõned kuud hiljem dokumenteeris Georgia tehnoloogia instituudi teadlane Peter Webster 4. ja 5. kategooria tormide esinemise suurenemise: kui 1975-1989 aastate vahel toimus 171 nii tugevat tormi, siis järgmise viieteist aasta jooksul on see arv olnud juba 269. Webster ütles BBC-le tol korral järgmist: "Mida ma arvan, et me saame öelda, on et intensiivsuse kasv on tõenäoliselt seotud merepinna temperatuuri kasvuga ja ma arvan, et tõenäoliselt on merepinna temperatuuri tõus globaalse soojenemise märk."

Selle aasta juunis analüüsis USA Riikliku Atmosfääriuuringute Keskuse teadlane Kevin Trenbreth eriti aktiivset 2005. aasta Põhja-Atlandi orkaanihooaega. Ta leidis, et merepinna temperatuurid olid tõusnud 0.9 C kraadi pikaajalisest keskmisest. Võrreldes Põhja-Atlandit teiste ookeani piirkondadega leidis ta, et inimtekkelised kasvuhoonegaasid põhjustasid poole sellest temperatuuri tõusust.

Viimane uuring viib asja veel ühe sammu võrra edasi. Kasutatud on 22 arvutimudelit, et modelleerida merepinna temperatuuri ja inimtekkelise kliimasoojenemise suhteid. Sellised mudelid põhinevad erinevatel projektsioonidel ja tõenäosustel, see on nii keerulise ja kaootilise süsteemi nagu globaalne kliima puhul vältimatu.

Teadlased Benjamin Santer, Tom Wigley ja nende kolleegid võtavad tulemused kokku: "84% tõenäosusega on välised jõud [inimtegevus] vähemalt 67% vaadeldud merepinna temperatuuri tõusu selgitajad Vaikse ja Atlandi ookeani piirkondades, kus orkaanid tekivad."

"Tähtis on järeldus on, et jälgitud merepinna temperatuuri tõusu nendes orkaanitekke piirkondades ei saa seletada üksi looduslike protsessidega," ütleb Dr Wigley, "Sellise olukorra parim selgitus on, et tegu on suure inimmõjuga."

Tormised ajad

Poliitilisel tasandil on orkaanide tugevus muutunud kliimaskeptikute lemmikteemaks. Nad väidavad, et on tehtud ülepaisutatud järeldusi eriti pärast orkaan Katariinat. Nende argumendiks on, et tegelikult on suuri probleeme ajalooliste orkaanide tugevuse määramisel. Sateliidivaatlused on toimunud vaid viimase 35 aasta jooksul ja isegi selle aja sees on kalibreerimisega probleeme olnud. Kas ikka teadlased mõõtsid vanasti tormide tugevust samamoodi nagu tänepäeval? Varasemate tormide puhul tuleb ju toetuda vaid maalt ja merelt tehtud vaatluste kirjalikele kirjledustele.

"Olen näinud, et ajaloolisele tormile on pandud mingi tugevus ja selle ülekalibreerimisel on leitud, et tegelikult oli see palju tugevam," konnemteerib Ühendkuningriigi meteoroloogia ameti troopilise prognoosi teadlane Julian Heming.

"Ja isegi kui võtame teadmiseks, et merepinna temperatuuri keskmine on tõusnud, siis ikkagi on tsükloni tekkel nii palju keerulisi mõjutajaid," ütleb ta BBC-le, "Praegu liigub Bermuda poole orkaan [Florence], mis kogus suurte raskustega orkaani mõõtmed, nii et aasta-aastased ja isegi tormilt-tormile erinevused on väga suured."

Skeptilised teadlased tuletavad ka meelde, et arvutimudelid pole kaugeltki täiuslikud.

Kuid Benjamin Santer ja Tom Wigley arvates pole meil lihtsalt paremaid viise tuleviku prognoosimiseks. "Päris maailmas viime me toime pretsedenditut ja kontrollimatut geofüüsikalist eksperimenti," kirjutavad nad, "Me teame ilma igasuguse kahtluseta, et [inim]tegevus on muutnud Maa atmosfääri keemilist koosseisu. Post-Katariina maailmas peame me tegema endast parima, et mõista orkaanide tugevuse keerulisi mõjureid." 

BBC

Prindi | Kommenteeri | Loe kommentaare (0)

Eelmised artiklid: