•  

Aasia-Vaikse ookeani kliimalepet esialgu ei sõlmita (18.10.2005 11:51)

Allikas: Roheline Värav

Aasia-Vaikse ookeani kliimaleppe esimene istung, mis pidi toimuma novembris Austraalias, jääb ära. Keskkonnakaitsjate hinnangul põhjustab kohtumise ärajätmise tõik, et valitsused on rohkem huvitatud Kyoto protsessi jätkamisest.

Istung kuulutati välja juulis ning sel pidid kuus riiki allkirjastama leppe kasvuhoonegaasierituse vähendamisest tehnoloogia ja vabatahtliku partnerluse kaudu. Leppega pidid ühinema Austraalia, Hiina, India, Jaapan, Lõuna-Korea ja USA. Need riigid paiskava õhku ligi poole maailma kasvuhoonegaasidest.

Leppe tähtsaimad punktid on:
*Olemasolevate keskkonnasõbralike tehnoloogiate arendamine
*fossiilkütuste senisest puhtama kasutamise ja tuumatehnoloogia arendamine
*Erasektori ulatuslik kaasamine kasvuhoonegaaside vähendamisse

Terava kontrastina Kyoto protokollile ei seata kavandatavas leppes mitte mingeid kasvuhoonegaasiemissioonide vähendamise tähtaegu. Kuigi kõik osapooled deklareerisid juulis, et uus lepe ei asenda Kyoto protsessi, ilmnes selgelt, et leppega soovitakse võidelda kliimamuutusega ühegi riigi majandust ohustamata.

Väidetavalt ei toimu esimene kohtumine uue leppe asjus enne tuleva aasta jaanuari. Ärajääva kohtumise ajastus oli silmatorkav – see oli ajastatud vahetult enne Montrealis algavaid ÜRO kliimaläbirääkimisi.

Austraalia ja USA, kellest kumbki pole Kyoto protokolli ratifitseerinud, on kaks peamist riiki, kes nõuavad lõdvemat ja vabatahtlikumat lepet puhta tehnoloogia juurutamiseks.

 

BBC põhjal Arni Alandi 07/10/2005

Eelmised artiklid:

Kliimamuutus vallandab väljasuremislaine (06.10.2005)

Kliimamuutus toob ka kärbsenuhtluse (04.10.2005)

Kliimamuutus paiskab näljahätta seniarvatust rohkem inimesi (23.09.2005)

Briti asepeaminister seostab kliimasoojenemise Katrinaga (14.09.2005)

Kliimamuutus võib Lõuna-Euroopa põllumajandusele lõpu teha (14.09.2005)

Euroopat hoiatatakse tulevikus sagenevate metsatulekahjude eest (12.09.2005)

Grist.org: tark tegutsemine tagab soodsa tuleviku (06.09.2005)

Suurbritannia võib kaotada juhtrolli kliimasoojenemise pidurdamisel (05.09.2005)

Suurbritannia teadusnõunik peab orkaan Katrina ägeduse põhjuseks kliimasoojenemist (01.09.2005)

Lõunapoolkera kohal laiub rekordsuur osooniauk (31.08.2005)

Suur osa maailmast vaevleb põua käes (29.08.2005)

Euroopat laastavad tulvad (26.08.2005)

Kliimasoojenemise pidurdamine võib viia maailmasõjani (23.08.2005)

Õhusaaste võib mussoonvihmadele lõpu teha (22.08.2005)

Kliimasoojenemine toob Põhja-Iirimaa joogivette vetikad (19.08.2005)

Üleilmne kliimamuutus toob Oregoni osariiki rohkem päikest (18.08.2005)

Washingtoni teadlaste kinnitusel on kliimamuutus hävitavaim troopikas (17.08.2005)

Suved Euroopa linnades soojenevad (15.08.2005)

G8 kliimakommünikee mustand lahjeneb üha (16.06.2005)

Akadeemikud kutsuvad valitsusi kliimasoojenemist pidurdama (10.06.2005)

Vihmametsade kaitsja Illar Muuli esineb Tartus loenguga (06.06.2005)

Kliimasoojenemine ähvardab enamikku Alpide taimeliike (06.06.2005)

Meteoroloogid ei usu, et inimene suudab tehniliste vahenditega vihma esile kutsuda (19.05.2005)

Tähelepanu - linnud-jalakäijad (21.04.2005)

Kilimanjaro jäi lumemütsita (14.03.2005)

Süvavees toimuvad olulised muutused (08.03.2005)

Metsaraie kõrvaldab vihmast rasked aatomid (04.03.2005)

Igijää muudkui sulab (26.02.2005)

Läinud aastal hukkus loodusõnnetustes 320 000 inimest (18.02.2005)

Põhjanaabrid muretsevad kliimasoojenemise pärast (17.02.2005)

Lennukid kütavad kliimat (14.02.2005)

Uuring: kliimasoojenemine ohustab jääkarusid (11.02.2005)

Jaapanis jahutatakse maju lumega (26.01.2005)

Kliimamuutus ajab maailma ärevile (24.01.2005)

Tormi positiivne pool (24.01.2005)

Aleksei Turovski: torm, üleujutused ja soe talv teevad metsloomade elu raskeks (20.01.2005)

Kuldnokad tõid tormiräsitud Kihnule rõõmu (18.01.2005)

Orkaan ründas ka rannaniitude hooldajaid (18.01.2005)

Orkaan põhjustas Luitemaal suurt kahju (14.01.2005)

Kuidas võidelda üleujutuse tagajärgedega? (12.01.2005)


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam