•  

teadus.ee: Päikesekreem võib naha nahka panna (17.08.2007 10:41)

teadus.ee: PÄIKESEKREEM VÕIB NAHA NAHKA PANNA

Suurbritannia Keele´i ülikooli teadlased uurisid päikesekaitsekreemide koostises oleva alumiiniumi sisaldust.
Rahvusvaheline terviseorganisatsioon WHO soovitab igakordselt kanda kehale vähemalt 35 ml kaitsekreemi ja teha seda iga kahe tunni tagant. Nõnda aga satub nahale ühe rannapäeva jooksul kuni üks gramm alumiiniumit.  Nahk laseb alumiiniumisoolad läbi ja neid kasutatakse näiteks higistamisvastastes vahendites. Alumiinium koguneb nahka ja kantakse laiali mööda organismi.
Teadlased oletavad, et alumiiniumiühendid võivad üsna tõenäoliselt olla oksüdeerumist soodustavaks teguriks rakkudes.
Uuemad uuringud on näidanud, et UV-filtrid päikesekreemides soodustavad reaktiivsete hapnikuühendite teket nahas. Need võivad pidurdada antioksüdantide tegevust.
Nõnda võib alumiinium suurendada naha oksüdatiivset kahjustumist. Kuigi päikesekaitsekreemide kasutamise ja naha vähkkasvajate vaheline seos on lahtine, võib kreemide koostises olev alumiinium naha haigestumist suurendada.  Igatahes oleks parem, kui alumiiniumiühendid nagu alumiinium klorohüdraat ei kuuluks päikesekreemide koosseisu.
Seda ja teisi teadusuudiseid lugege www.teadus.ee.

Eelmised artiklid:

teadus.ee: Tuumamull lõhkeb Soomes (12.07.2007)

teadus.ee: etruskid võisid tulla Türgist (02.07.2007)

teadus.ee: TEADUSFOTO VÕISTLUS (17.06.2007)

teadus.ee: suvekool ja lõssilehm (06.06.2007)

teadus.ee: Hemingway kassid lahkuvad (02.05.2007)

Soe kliiima võib orkaane vaigistada (30.04.2007)

teadus.ee: Avastati merelõhna saladus (02.02.2007)

teadus.ee: jooge veini ja sportige (19.01.2007)

teadus.ee: inimene kõlbab koeraks (04.01.2007) USA California ülikooli teadlastel õnnestus tõestada, et inimene suudab üles võtta lõhnajälge ning parandada oma sellealaseid oskusi. Jess Porter ja ta kolleegid palusid 32 vabatahtlikul kindlaks teha, kuhu suundub kümnemeetrine lõhnarada. Šokolaadiessentsi jäetud jälg tuli määrata vaid nina abil.

teadus.ee: vaalad on emotsionaalsed (17.12.2006)

teadus.ee: varblane hävitas Guinnessi rekordi (07.12.2006)

teadus.ee: teadus jahib toiduvõltsijaid (04.12.2006)

teadus.ee: sülg on valuvaigistaja (24.11.2006)

teadus.ee: Inimese teket juhtis rämps-DNA (16.11.2006)

teadus.ee: Määrati mesilase genoom (30.10.2006)

teadus.ee: miks mehed on maiasmokad (06.10.2006)

teadus.ee: lihtne katse võib tuua selgust (21.09.2006)

teadus.ee: jaapanlased orjastasid bakterid (07.09.2006)

teadus.ee: Eesti teadus esirinnas (17.08.2006)

teadus.ee: kirjatuvi tundlik nina (10.08.2006)

teadus.ee: Vaaraod sünnitas põud (04.08.2006)

teadus.ee: USA presidentide intelligentsirida (21.07.2006)

teadus.ee: HIIRED TUNNEVAD KAASA (14.07.2006)

teadus.ee: miks me koputame soolatoosi (06.07.2006)

teadus.ee: Otsitakse antimaailma (29.06.2006)

teadus.ee: siestal on sügav mõte (21.06.2006)

teadus.ee: florese inimene kahtluse all (01.06.2006)

teadus.ee: šimpansi raske lahkumine (26.05.2006)

teadus.ee: Antarktikat üha avastatakse (25.05.2006)

teadus.ee: Sala-uurimus paljastas UFO-d (19.05.2006)

teadus.ee: need mõnusad loomad (04.05.2006)

Maa võib pääseda gammapurske katastroofist (27.04.2006)

teadus.ee: LIBLIKAD TAJUVAD MAGNETVÄLJA (20.04.2006)

teadus.ee: Rootsile matemaatikute nobel (06.04.2006)

teadus.ee: Maa kliima kordab end (31.03.2006)

teadus.ee: OSALEGE TEADUSFOTO VÕIDUÕHTUL (22.03.2006)

teadus.ee: KRISTINA KULDNE TEADUS (16.02.2006)

teadus.ee: Teadlased Laagri tunnelitest (10.02.2006)

teadus.ee: Ma olin juba siin! (09.02.2006)

Kuidas taimed meie kõhtu ohustavad (26.01.2006)


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam