Rünkpilved on tüüpiliselt suvise taeva pilved, mis välimuselt on topi-või rüngakujulised. Värvuselt on päikese vastas olevad tipud valged, kuid kui rünkpilv on otse peakohal või sealpool, kus parajasti asub päike, siis näivad suhteliselt tumedad.
Autori fotod
Pildiseeria konvektsioonipilvede tekkimise etappidest.
Foto: Reino Pent
Konvektsioonipilvede puhul on sageli märgatav väga hästi välja kujunenud arengutsükkel. Kõige paremini on see eristatav õhumassisiseses ehk kohalikes konvektsioonitingimustes arenenud pilvede puhul. Frontidel on rünksajupilve arenguetapid halvemini väljakujunenud või pole need nii hästi märgatavad.
Rünksajupilved võivad välimuselt olla väga mitmekesised ja teinekord üldse olla vaataja eest varjatud näiteks kihtpilvedega. Sageli on rünksajupilved kõrgele ulatuvate tippude, turbulentse ja kobrutava välimusega ning seetõttu väga rünklikud, kuid kõige tähtsamaks rünksajupilve tunnuseks on pilvetipu jäätumine: tipust venivad välja kiudpilved, vahel jääb tipp küll ümaraks, kuid piirjooned on pehmemad ja laialivalgunumad kui jäätumata tipul, samuti „lameneb“ kobrutav pind kohas, kus pilv jäätub. Üleminek suurest rünkpilvest rünksajupilveks võib-olla vaid minutite küsimus.
