•  

Milline on pilvede mõju ilmastikule ja kliimale? Probleemküsimused ja mõned näited  (15.10.2009 20:32)

Autor: Jüri Kamenik

2009.a. pilvepiltide galeriist
autori kasutajanimi janlep

Küsimus ja vastus rubriigist "küsi Jürilt"  AITA, 14.10.2009 12:53: Tere. YouTubes liigub palju infot nn. Chemtrailsi ja kemikaalide pihustamise kohta. Samuti HAARPi kohta. Pilved on muutunud aastatega kummalisemaks ja teistsugusteks. Mida sellest arvata?

Foto 2008.a. pilvepiltide galeriist
autori kasutajanimi sipelgas

Tavakujutluses on kliima mingi koha "keskmine ilm". Tegelikkuses on kliima keerukas süsteem, millel on palju komponente, näiteks ookean (maailmameri), atmosfäär, maismaa jne. Üheks atmosfääri parameetriks on pilvisus. On teada, et veeaur on Maa atmosfääri suurimaid "kasvuhooneefekti" tekitajaid (mõiste täpsustust vt siit: ilmjainimesed.blogspot.com). Veeauruga arvestamise teeb raskeks selle sisalduse äärmiselt suur ajaline ja ruumiline muutlikkus, ent vähemalt on selle üldine mõju teada - positiivne efekt Maa kiirgusbilansile. Kui veeaur kondenseerub pilvedeks, siis muutub olukord veelgi keerukamaks, sest pilvisusel on vastuoluline mõju kliimasüsteemile, täpsemalt kiirgusbilansile ja selle kaudu temperatuurile maapinna lähedal: ühest küljest takistavad pilved maapinna jahtumist, andes oma panuse temperatuuri hoidmisele ja tõstmisele, kuid teisalt vähendavad maapinnani jõudvat kiirgust, aidates sellega kaasa jahtumisele. Küsimuseks seisnebki selles, milline on koguefekt globaalselt, sest pilvisuse mõju sõltub pilvede kiirguslikest omadustest (näiteks optiline paksus) ja nende tüübist ning ruumilisest paiknemisest.

Teema on igal juhul oluline (aktuaalne), mis on pilveteaduse jälle au sisse tõstnud. Kuid nüüd kõneleme mõningatest pilvedest ja nende mõjudest täpsemalt.

20. sajandil tekkisid taevasse "uued pilved" seoses lennunduse arenguga. Need on kondensjäljed ehk neid nimetatakse pilvede klassifikatsiooni järgi sõltuvalt kujunäitajatest Cirrus tractus (aviaticus) või märksa sagedamini tekkivat Cirrocumulus tractus (aviaticus). Kondensjälgedest vt pikemalt siit:  On muretsetud selle pärast, milliseid heitgaase paiskavad lennukid atmosfääri, kuid üha rohkem on kõneainet pakkunud kondensjälgede mõju Maa soojustasakaalule. Kuna need pilved kuuluvad ülemiste pilvede hulka, siis on otstarbekas mõelda, milline võiks olla ülemiste pilvede mõju atmosfäärile.

Ülemised pilved (eeskätt kiud-ja kiudkihtpilved) on tavaliselt päikesekiirgusele suuremal või vähemal määral läbipaistvad (maapinnale tekivad täisvarjud). Seetõttu saab maapind päevasel ajal soojeneda. Kuid öisel ajal hoiavad ülemised pilved maapinda jahtumast, sest neelavad ja peegeldavad soojuskiirgust tagasi. Ülemised pilved on eriti tähtsad seetõttu, et need on väga laialtlevinud, mis tähendab ka suuremat mõju maapinna kiirgusbilansile. Ülemised pilved ilmselt pigem vähendavad temperatuuri ööpäevast kõikumist, sest kuigi päeval temperatuur tõuseb, siis öö on mõnevõrra soojem. Kuna kondensjäljed kuuluvad samuti ülemiste pilvede hulka, siis ilmselt kehtib öelda ka neile. Selle kontrollimiseks avanes ainulaadne võimalus pärast 11. septembrit 2001, kui USA õhuruumis ei toimunud 3 päeva ühtegi kommertslendu ning see andis võimaluse kohe uurida, kas ja kuidas kondensjälgede kadumisel temperatuur muutus. Selgus, et ööpäevane temperatuuriamplituud oli ligikaudu 1 kraad Celsiust suurem kui eelneval perioodil. Kuna see jäi ainukordseks võimaluseks, on raske öelda, kui usaldusväärne on tulemus. Siiski, arvestades kondendsjälgede kuulumist ülemiste pilvede hulka ehk nende kiirguslike omaduste sarnasust kiud-ja kiukihtpilvedega, on tõepoolest kondensjälgede koguefekt kiirgusbilansile positiivne (avaldumisvorm võib-olla soojenemine või ööpäevase temp.amplituudi vähenemine jne), kuid selle suurus ja ulatus vajavad täpsustamist.

Veel peetakse ohtlikeks või muutusi näitavateks pilvetüüpideks polaarstratosfääripilvi ja polaarmesosfääripilvi, nendest VAATA SIIT

Helkivad ööpilved ehk polaarmesosfääripilved 2009.a. pilvepiltide galeriist
Autor Raivo Tiikmaa

Mida täpselt kummaliseks ja teistsuguseks muutumise all silmas pidada, on raske öelda, sest eks võimalusi salvestada ja edastada huvitavaid jne nähtuseid on rohkem kui varem ja teateid neist jõuab meieni samuti rohkem, nii et selle aspektiga tuleks kindlasti arvestada.
Kahjulik mõju on kindlaks tehtud korraks eespool viidatud polaarstratosfääripilvedel, sest selle komponendid lagundavad osooni, segased on lood lennu jmt jälgedega (vt eespool) ning teadmata tähendus on polaarmesosfääripilvedel (helkivad ööpilved), sest neid nähakse rohkem ja tõesti saab nende kohta väita, et midagi on muutunud.

Eelmised artiklid:

23. ja 24. septembri ilmast (26.09.2009) Viimastel päevadel on läänevool väga kiire olnud, mida põhjustavad Eestist kaugel liikuvad sügavad tsüklonid. Kiire õhuvoolu tõttu on ilm muutlik ja ühesugune ilm ei püsi kaua. Samas on senini üsna soe olnud ja öökülmasid ei ole.

Läinud paari päeva ja lähiaja ilmast (24.09.2009) Eesti ilm on muutlik ja sageli üllatusterohke ning on seda ka edaspidi. Alati ei jõuagi ilmaga sammu pidada! Tartu taevas 24. septembril. Autori foto

Hoovihmad ja äikesevõimalus 24. septembril (23.09.2009) 23. septembri pärastlõunane taevas Tartus. Autori foto. Täiendatud kl 0.55: lisasin väikese prognoosi lähiaja ilmast diagrammide alla! Neljapäeval on oodata muutlikku ja isegi heitlikku ilma hoovihmadega ning on praeguse aja kohta suur äikese võimalus. Põhjuseks on jaheda õhu sissetung (külm front ja seejärel jahedama õhu advektsioon).

Miks on nii? Mis on nende nähtuste põhjusteks? (19.09.2009) Foto 2009.a. pilvepiltide galeriistAutor Pille Riin Pettai Meid ümbritsev maailm on täis mitmesuguseid nähtuseid, mis on nii igapäevased, et enamasti nendele asjadele ei mõtlegi. Aga kui hakata mõtlema, siis need igapäevased ja lihtsad asjad ei pruugigi enam nii lihtsad olla või ei oska selgitada, milles asi.

Tuulevihin vee kohal (18.09.2009) Sõru sadamasse sisenedes laeva ees 16.09.2009 kell 15.51.00Foto: Peeter Puusild Tähelepanelik reisija pildistas üht esmapilgul arusaamatut nähtust. Lähemal vaatamisel selgub, et tegemist on tuulekeerise tekitatud veepritsmete pilvega

Miks on talved külmemad kui suved? (18.09.2009) Foto: Mall Värva Kohe tuleb meelde kliima ja aastaaegade vaheldumine. Millest need aga tekivad/sõltuvad?

Kuidas tekivad pilved? (17.09.2009) Foto 2009.a. pilvepiltide galeriistAutori kasutajanimi yllatusee  Pilvede täpne füüsikaline tekkemehhanism ei ole teada, kuid üldjoontes on probleem justkui hästi lahendatud.

Kas äikesepilved ja tsüklonid liiguvad vastu tuult? Miks? (16.09.2009) Foto: Aleksandr Grafski Sageli öeldakse, et äikesepilv liigub vastutuult. Ka enne tsüklonit ei puhu ju tuul madalrõhu poolt, vaid kuskilt mujalt. Milles on asi?

Kas kuu kiirgab ise valgust? Kuidas seda tõestada? (15.09.2009) Foto: Kaie Avistu Kuu ise ei kiirga valgust, vaid peegeldab sinna saabunud päikesevalgust.

Miks (suurtest) järvedest voolab välja üks jõgi, kuid sisse tavaliselt palju jõgesid? (15.09.2009) EmajõgiFoto 2008.a. pilvepiltide galeriistAutor Ingeborg Johanson Eesti kõige suuremad järved on Peipsi-Pihkva ja Võrtsjärv. Nendesse järvedesse voolab sisse hulgaliselt jõgesid, kuid mõlemast välja vaid üks, vastavalt Narva ja Suur-Emajõgi. Milles on asi?

Mitu värvi on vikerkaarel? (15.09.2009) Foto: Leili Valdmets Vikerkaarel saab selgesti eristada tegelikult 9 värvust – lisaks traditsioonilisele 7 värvusele on veel infrapunane ja ultraviolett.

Miks on tihti sajupilved tumedad, kuid rünkpilved pigem heledad? (11.09.2009) Valged rünkpilved 2009. aasta pilvepiltide galeriistAutori kasutajanimi petser96 Vihmapilved on tavalised paksemad ja tihedamad ning võiks arvata, et valgus lihtsalt neeldub.

Miks kaugusse viivad rööpad läheksid justkui kokku? (11.09.2009) Foto: Kertu Kipper Kui me vaatame kaugusesse minevaid sirgeid rööpaid, siis tunduks justkui, nagu need läheneksid üksteisele kuni mingis punktis saavad kokku.

Miks pilve tagant väljuvad „päikesekiired“ tunduvad laiali minevat? (11.09.2009)

Miks tekivad enne tsükloni või frondi tulekut pilved? (11.09.2009) Foto 2009. aasta pilvefotokonkursi galeriistautori kasutajanimi pepsy  Pilved tekivad peaaegu alati tõusva õhu tõttu.

Miks pilved kipuvad õhtuti hajuma? (10.09.2009) Foto: Lea Marmor Miks pilved (eriti konvektsioonipilved) kipuvad õhtuti hajuma?  

Miks on sügisel ja talvel pilved madalamal kui suvel? (03.09.2009) Foto: Eduard Zentšik Pilvede alumise pinna kõrgus ja madalate pilvede osakaal on seotud suhtelise õhuniiskusega.

Ühest väga ammusest ja erakordsest augustitormist (03.09.2009) 1967. aasta augustitormi ikka teatakse - vanemad inimesed mäletavad ja sellest on ka palju räägitud - kirjutatud. 1890. aasta augustitorm on aga vajunud unustuse hõlma.  Seda ammust sündmust uuris Jüri Kamenik.

Mis on päikesehoog? (17.08.2009) Päikesehooks nimetatakse sellist ilma, kui sajab vihma ja samal ajal paistab päike. Üsna tavaline on see niiskes ja muutliku ilmastikuga kliimas, nagu näiteks Eestis. Praeguse ebapüsiva ilmastiku perioodil võib päevas isegi mitut päikesehoogu näha.

Äikesed ja rahe 13.-15.8.2009 (15.08.2009) Ebapüsiv ilm ja mõned olulised tähelepanekud. Kui soovite täpselt teada, mis ilma Teie asukohas on oodata, juhul kui valitseb ebapüsivus, on ainus võimalus jälgida pidevalt pilvi ja nende arengut ning liikumist.

Taevasse tasub vaadata ka siis, kui ilm on rahulik ja igav! (28.07.2009) Kuigi ilma peetakse igas olukorras sobilikuks jututeemaks, on viimased paar päeva olnud pealnäha rahulikud ja igavad, polekski nagu ilmateemadel millestki rääkida. Tasub pöörata pilk taevasse, pilved jutustavad nii mõndagi!

Äikesejaht 24. juulil 2009 (26.07.2009) Juba nädala alguses olid prognoosid 24. juuli suhtes äikese suhtes soodsad või väga soodsad. Miks ohtliku ilma ennustus siiski ei täitunud? Põhjus oli selles, et Eestis läks üle juba liitunud front – oklusioonifront aga ei põhjustanud enam midagi märkimisväärset.

Äikesed 25. juulil (26.07.2009) Kuna 24. juulil Eestisse saabunud madalrõhkkond ei kiirustanud lahkumisega, siis kujunes 25. juuligi konvektsioonile soodsaks.

Äikesejaht 19. juulil (22.07.2009) Fotod ja videod: Tarmo Tanilsoo

Teisipäev tõi äikese, rahe ja järjekordsed helkivad ööpilved (22.07.2009) Äikest ennustasid juba eelmisel õhtul taevasse tekkinud pilved ning konvektsioonipilvede säilimine õhtul.

Suurte juulitormide tähtpäev! (22.07.2009) Foto 2004. aasta äikesest Äikesejahi galeriistautori kasutajanimi lorrap 16.-18. juulil oli aastapäev suurtel juuliäikestel, mis leidsid aset 2001. aastal. Paljudel nendel äikestel oli lõunamaine jõud ning need tekitasid palju kahju, hirmu ja ka värvikaid mälestusi.

Äikesejaht 16. juulil 2009 (17.07.2009) 16. juunil käisid äikesejahil Jüri Kamenik ja Tarmo Tanilsoo.

Tormijaht 8. juulil ja tsükloni järellainetus 9. juulil (11.07.2009) Kas ja kuidas on Eestis võimalik tormikütina tegutseda, käis koos kaaslastega uurimas Jüri Kamenik.  

Äikesejaht 1.-2. juulil Baltimaades (08.07.2009) Mida teha puhkuse ajal, kui pole suvitamiseks sobilikku ilma? Üks võimalus on uurida ilmakaarte ja minna... äikesejahile! Juuli alguses pani Jüri Kamenik kokku tormiküttide meeskonna ja asus teele, sellest valimis ka foto- ja videoreportaaž.

Hiljuti oli väga tugeva äikesetormi aastapäev (08.07.2009) Pilv 8. juuli päeval Tallinnas Eeloleva öö hakul tugevneb tuul, on oodata ka äikest. Eesti ilmateenistus soovitab jälgida jooksvaid hoiatusi! Laupäeval, 4. juulil möödus seitse aastat erakordselt tugevast äikesest Eestis.

Taevas olid ilusad kiudpilved ja vikerkaar! (06.07.2009) Esimesel fotol kihtrünksajupilv (Cumulonimbus humilis) Pilvede pildistamise fotokonkursi ajal on paslik rääkida ilusatest kiudpilvedest ja vikerkaarest, mis olid olid nähtavad 6. juuli õhtul.

Ilusad pilved ennustasid äikest (05.07.2009) Ilusate kiudpilvedega päev:

Äikestest ja loodusnähtustest 26. - 27. juunil ehk tormiküttimine Eesti moodi (30.06.2009) Äikest oli möödunud nädalal ning seda on oodata ka lähipäevil. Viimatise äikese arengut käis jälgimas ja pildistamas Jüri Kamenik.

Käes on vikerkaareaeg (27.06.2009) Autori kasutajanimi sviljartaevapiltide galeriist 2009. aasta juuni on silma paistnud vikerkaarerohkusega. Vikerkaar annab võimaluse ka ilma ennustada.

Käes on helkivate ööpilvede aeg (22.06.2009) 20.06.2009Autori foto Helkivad ööpilved on huvitav ja tähelepanuvääriv nähtus, mida võib suvises põhjamaataevas näha. Tavaliselt võib neid näha pärast jaanipäeva, eriti juulis, kuid hooaeg on maist augustini.

Kuidas kujunes 25. mai äikesepäev Lääne-Euroopas (26.05.2009) 25. mail paiknes Biskaia lahe kohal tsüklon, mille lääneservas suunati troopiline õhumass Lääne-Euroopasse. Seetõttu tekkisid seal seoses troopilise õhumassiga tugevad äikesetormid.

Äike ja rahe 21. mail (22.05.2009) Rahe Rakveres 21.05Foto: Helen Arukaev 21. maiks ennustati paljudesse kohtadesse hoovihma ja rahet, mis ka realiseerus, kuigi mõningaste reservatsioonidega.

Info varasema ilma kohta Eestis (20.05.2009) Nii uurijatele kui mitmesugustel pragmaatilistel või otsingulistel (teadmishimu) põhjustel on hea teada, kust ja millist infot leiab varasema Eesti ilma kohta.

11. mai äikesed ja sellega kaasnenud efektid (12.05.2009) 11. mail kell 18.27 TartusFoto: Jüri Kamenik 11. mail arenesid nii Eestis kui Lõuna-Soomes konvektsioonipilved ja paljudes kohtades oli äikest. Äikesepäev juhatas sisse pikema jahedusperioodi. Suvele on see hea, sest sageli on sooja mai järel saabunud võrdlemisi kehva suvi.

Välkude värvus on erinev (12.05.2009) Foto Madis MarkÄikesejahi galeriist Kes jälgib välkusid hoolikamalt, võib üsna kerge vaevaga märgata, et välgud pole sugugi ühesuguse värvusega. Kõige sagedamini on violetseid/roosakaid välkusid, veidi vähem kollakaid ja kõige vähem sinakasvalgeid. Erandkorras võib välk ka rohekas vms tooniga olla.


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam