•  

Ühest väga ammusest ja erakordsest augustitormist (03.09.2009 00:00)

Autor: Jüri Kamenik

Foto: Leili Valdmets

See torm toimus 14.-16. augustil (vkj - vana kalendri järgi) 1890. aastal ja oli väga märkimisväärne ning kestis mitu päeva. Torm haaras enda alla praktiliselt kogu Läänemere ümbruse. Sellest tormist kirjutati palju tolleaegsetes ajalehtedes ning hiljem on pikemalt sellest juttu tehtud minu teada vaid 1970. aasta Eesti Looduses.

Torm algas kõikjal 14. augustil metsiku ja mitmeid tunde kestnud äikesega, järgnevatel päevadel tugevnes oluliselt tuul, ms tegi palju purustustööd ja tekitas suure mereveetõusu. Ilm oli kogu aja soe ning tuul edelast või lõunast, Läänemere kesk-ja lõunaosas ka loodest.
Lähem ülevaade tolleaegse ajakirjanduse ning Eesti Looduse artikli põhjal on selline (rohkem tähelepanu pöörasin ilmale, kahjustuste kirjeldusi oli üsna palju, neid on lühendatud ja väljajätmist originaalist märgitakse /---/).

"Revaler Beobachter", 20. aug 1890.a. number kirjutab järgmist: "Liepajas tegi SW torm suurt kahju neljapäeval, 16. augustil. Purustas kuursaali, /---/ suuremaid puid langes nagu loogu."
"Rev Beob." ja "Rev. Zeitung", 192, 23. aug. 1890: "Ventspilsis oli juba 14. augusti õhtul tugev äike. Järgmisel hommikul ennustasid kiire veetõus ja baromeetri tugev langus halba ning poole tunni pärast algaski NW torm, mis kasvas üle WNW orkaaniks. Juba lõunaks peksis see kaks laeva randa."

"Rev. Ztg", 192, 23.8.1890 ja "Saarlane", 36, 4.9.1890: "Teisipäeval, 14. augusti õhtul kuhjus Kuressaare kohale erakordselt süngeid pilvi, kella 21 paiku algas äge äike ja vihma lihtsalt kallas alla. Kella 23 paiku äike lakkas ja SW tuul paisus tormiks, mis kestis veel kaks päeva ning alles reedel rauges. /---/ Kogu linnas said kannatada katused ja aknad. Kuid maal oli hävitustöö veel palju rängem - metsad täis murtud puid, põldudel sasitud ja tühjaks rabatud vili, /---/ Kaarma kiriku kevadel uuendatud katuselt kandis ära suure hulga kive; kirikumõisa rehest viis poole hea tüki maad eemale ja paiskas siis kõigi seintega vastu maad puruks. /---/

"Rev. Beob.", 189, 20.8.1890: "Pärnus oli 14/15. augusti ööl vastu kolmapäeva pidev sadu ja äike. Tuul paisus tormiks, mis kella 2 ajal oma haripunkti saavutas. Jões tõusis vesi esmalt 9½ jalga, seejärel kiiresti kuni 16½ jalga üle normaali, kuid lõunast peale hakkas alanema. Torm oli nii tugev, et viis ära nahksilla lahtikäiva osa, mis õnneks Loosi all kinni püüti. /---/ Kolmapäeva õhtul torm rauges, kuid neljapäeval algas uue jõuga. Nüüd oli torm mere poolt ja uuesti rebis lahti osa nahksilla küljest, /---/ Kahjud kogu linnas suured."

"Postimees", 98, 1.9.1890: "Hiiumaal oli 14/15. augusti öösel erakordselt äge äikesetorm, öö oli peaaegu päevana valge ja inimesed täis ahastust. Kolmapäeval puhkes järsku tugev tuul, õhtuks aga jäi ilm taas vaikseks. Kuid neljapäeval, 16. augustil tuli kella 11 ajal niisugune maru, mis kogu saare kahe tunniga teiseks muutis. Kus seni oli kasvanud kõrge männik, polnud nüüd muud kui rägastik; kase-ja lepametsadega polnud lugu parem. Osa vanu jämedaid puid oli lõhutud pilbasteks, teised koos juurtega pikali. Majade katused lõhutud, vanematel majadel hoopis ära viidud./---/ Kange maruga tulnud merevesi kaugele maale, mõnel viinud noore orase koos mullaga ära, teisel võtnud põllult nii mulla kui kartulid ja jätnud asemele kruusa ning muda./---/"

"Rev. Ztg", 185, 23.8.1890: "Haapsalus oli 15. augusti hommikul tugev S tuul, mis lõuna paiku valjenes ja pöödus SW poole. Neljapäeval, 16. augustil oli terve päev SW torm, mis lõuna ajal üsna rängaks läks. Vesi tõusis kolm arssinat üle normaali, kuid kella 18 ajal torm rauges ja vesi hakkas alanema. Kahjud on suured."

"Rev. Beob" ja "Rev. Ztg.", 185, 15.8.1890: "Tallinnas oli teisipäeval, 14. augustil sajune ja jahe. Õhtul kella 20-ks kuhjus tugeva tuulega süngeid musti pilvi kagusse ja põhja. Pimeda hakul, pisut enne kella 21 ilmusid kaugel edelas esimesed üksikud välgud. Müristamine lähenes ja varsti oli ägedat äikest kord lõunas, kord kirdes, kuni kogu taevas oli välke täis, nagu seda Tallinnas pole enne nähtud - kuni 40 välku minutis! Sellega kaasnes ränk valanguline sadu ja torm kuni kella 23-ni. Napilt pooletunnise vaheaja järele puhkes veel ägedam äike ränga saju ja tormiga, mis rauges alles pärast kella üht öösel. - Tookordsed kõige vanemad tallinlased ei mäletanud seesugust erakordse jõuga äikest."

"Rev. Beob", 186 ja 187, 16. ja 17.8.1890: "Neljapäeva lõuna ajal paisus SW torm veel tugevamaks ja kella 15 ning 18 vahel saavutas oma haripunkti, mille järel õhtuks nõrgenes. Linna puiestikes tegi torm kohutava hävitustöö. Kadriorus murdis suuri puid üle saja, nii et sulges kõnni-ja sõiduteed ning pargivahid pidid keelama inimesi, et keegi langevate puude all surma ei saaks./---/"

"Rev. Ztg.", 190, 21.8.1890: "Helsinkis oli torm veelgi rängem kui Tallinnas. Juba ööl vastu kolmapäeva oli äike. Neljapäeval läks torm üle enneolematuks orkaaniks. Ehitusel oleva luteri usu kiriku kõrged tellingud kisti lahti juba orkaani puhkemisel ja nende osi kandus suurde kaugusse. Kümned suuremad ja kõrgemad hooned jäid ilma katustest ja akendest. Telegraafiliinid purunesid pea viimseni".

"Rev. Ztg", 193, 24.8.1890: " Hirsala saarelt (Helsinkist ca 20 km edelas) teatati erakordsest loodusnähtusest - neljapäeval, 16. augustil kella 16 ajal kerkis äkki edelas üles võimas, pimestavalt valge, mustaga kanditud pilvesein, mille tipud kõrgustesse kadusid. Ümberringi aga säras pilvitu taevas. Mõni hetk hiljem oli keeristorm juba kohal. Hirsala juurde jõudes jagunes see kahte harru. Üks pöördus NNW, teine NNE suunda. Kõik, mis neile teele ette jäi, pühiti minema või murti maha, suured ja kõrged kased kanti kuni 50 sülla kaugusele, suured kaljurahnud veeresid siia-sinna. Kuhu keeristorm läks, seal purustas kõik. Kuid kahe hävitusvööndi vahel jäid metsad ja majad täiesti kahjustamata. Need veemassid, mis tsüklon merest üles rebis ja endaga kaasa viis, katsid kõik ettejääva niisuguse soolakihiga, et näiteks välja kuivama riputatud vihmamantel oli pärast nagu puu."

"Rev. Beob", 191, 22.8.1890: "Kroonlinnas käis juba 16. augustil kella 12 ajal tugev lõunatuul üle linna. See kõvenes ja pöördus SW-i. Vesi tõusis aeglaselt, kuid järjekindlalt, kella 21-st peale kiiresti. Kella 23 ajal oli juba 6 jalga, pärast südaööd, kella ühe ajal koguni 7 jalga ja 10 tolli üle normaali. See kõrgvesi püsis kuni kella viieni, kogu elanikkond oli paanilises hirmus. Torm ajas laevu randa, murdis puid, laastas viljapuuaedu, rüüstas maju. Tõusuvesi tungis mitmel pool majadesse ja põhjustas uputuse ka vanglas."

"Rev. Ztg", 189, 20.8.1890: "Peterburi sai esimese tormihoo 16. augustil kell 18 koos äikesega. Kui äikesehoog üle läks, siis SW torm klaaris taeva õhtuks ära ja kell 21 polnud rahval veel aimugi, mis tulemas oli. Siis kõlas aga kindlusest kahuripauk, mis hoiatas kõrgvee tuleku eest. Sellele järgnes aeg-ajalt üha uusi hoiatuspauke. Kell 23 oli uputus saavutanud juba erakordse taseme - 7 jalga üle normaali. Pool tundi hiljem jäi seisma tänavaraudtee; mitmel pool tuli vesi juba vagunitesse. Alles pärast südaööd, kella ühe ajal hakkas torm nõrgenema, pöördudes SW-st SE poole. /---/"

Eelmised artiklid:

Mis on päikesehoog? (17.08.2009) Päikesehooks nimetatakse sellist ilma, kui sajab vihma ja samal ajal paistab päike. Üsna tavaline on see niiskes ja muutliku ilmastikuga kliimas, nagu näiteks Eestis. Praeguse ebapüsiva ilmastiku perioodil võib päevas isegi mitut päikesehoogu näha.

Äikesed ja rahe 13.-15.8.2009 (15.08.2009) Ebapüsiv ilm ja mõned olulised tähelepanekud. Kui soovite täpselt teada, mis ilma Teie asukohas on oodata, juhul kui valitseb ebapüsivus, on ainus võimalus jälgida pidevalt pilvi ja nende arengut ning liikumist.

Taevasse tasub vaadata ka siis, kui ilm on rahulik ja igav! (28.07.2009) Kuigi ilma peetakse igas olukorras sobilikuks jututeemaks, on viimased paar päeva olnud pealnäha rahulikud ja igavad, polekski nagu ilmateemadel millestki rääkida. Tasub pöörata pilk taevasse, pilved jutustavad nii mõndagi!

Äikesejaht 24. juulil 2009 (26.07.2009) Juba nädala alguses olid prognoosid 24. juuli suhtes äikese suhtes soodsad või väga soodsad. Miks ohtliku ilma ennustus siiski ei täitunud? Põhjus oli selles, et Eestis läks üle juba liitunud front – oklusioonifront aga ei põhjustanud enam midagi märkimisväärset.

Äikesed 25. juulil (26.07.2009) Kuna 24. juulil Eestisse saabunud madalrõhkkond ei kiirustanud lahkumisega, siis kujunes 25. juuligi konvektsioonile soodsaks.

Äikesejaht 19. juulil (22.07.2009) Fotod ja videod: Tarmo Tanilsoo

Teisipäev tõi äikese, rahe ja järjekordsed helkivad ööpilved (22.07.2009) Äikest ennustasid juba eelmisel õhtul taevasse tekkinud pilved ning konvektsioonipilvede säilimine õhtul.

Suurte juulitormide tähtpäev! (22.07.2009) Foto 2004. aasta äikesest Äikesejahi galeriistautori kasutajanimi lorrap 16.-18. juulil oli aastapäev suurtel juuliäikestel, mis leidsid aset 2001. aastal. Paljudel nendel äikestel oli lõunamaine jõud ning need tekitasid palju kahju, hirmu ja ka värvikaid mälestusi.

Äikesejaht 16. juulil 2009 (17.07.2009) 16. juunil käisid äikesejahil Jüri Kamenik ja Tarmo Tanilsoo.

Tormijaht 8. juulil ja tsükloni järellainetus 9. juulil (11.07.2009) Kas ja kuidas on Eestis võimalik tormikütina tegutseda, käis koos kaaslastega uurimas Jüri Kamenik.  

Hiljuti oli väga tugeva äikesetormi aastapäev (08.07.2009) Pilv 8. juuli päeval Tallinnas Eeloleva öö hakul tugevneb tuul, on oodata ka äikest. Eesti ilmateenistus soovitab jälgida jooksvaid hoiatusi! Laupäeval, 4. juulil möödus seitse aastat erakordselt tugevast äikesest Eestis.

Äikesejaht 1.-2. juulil Baltimaades (08.07.2009) Mida teha puhkuse ajal, kui pole suvitamiseks sobilikku ilma? Üks võimalus on uurida ilmakaarte ja minna... äikesejahile! Juuli alguses pani Jüri Kamenik kokku tormiküttide meeskonna ja asus teele, sellest valimis ka foto- ja videoreportaaž.

Taevas olid ilusad kiudpilved ja vikerkaar! (06.07.2009) Esimesel fotol kihtrünksajupilv (Cumulonimbus humilis) Pilvede pildistamise fotokonkursi ajal on paslik rääkida ilusatest kiudpilvedest ja vikerkaarest, mis olid olid nähtavad 6. juuli õhtul.

Ilusad pilved ennustasid äikest (05.07.2009) Ilusate kiudpilvedega päev:

Äikestest ja loodusnähtustest 26. - 27. juunil ehk tormiküttimine Eesti moodi (30.06.2009) Äikest oli möödunud nädalal ning seda on oodata ka lähipäevil. Viimatise äikese arengut käis jälgimas ja pildistamas Jüri Kamenik.

Käes on vikerkaareaeg (27.06.2009) Autori kasutajanimi sviljartaevapiltide galeriist 2009. aasta juuni on silma paistnud vikerkaarerohkusega. Vikerkaar annab võimaluse ka ilma ennustada.

Käes on helkivate ööpilvede aeg (22.06.2009) 20.06.2009Autori foto Helkivad ööpilved on huvitav ja tähelepanuvääriv nähtus, mida võib suvises põhjamaataevas näha. Tavaliselt võib neid näha pärast jaanipäeva, eriti juulis, kuid hooaeg on maist augustini.

Kuidas kujunes 25. mai äikesepäev Lääne-Euroopas (26.05.2009) 25. mail paiknes Biskaia lahe kohal tsüklon, mille lääneservas suunati troopiline õhumass Lääne-Euroopasse. Seetõttu tekkisid seal seoses troopilise õhumassiga tugevad äikesetormid.

Äike ja rahe 21. mail (22.05.2009) Rahe Rakveres 21.05Foto: Helen Arukaev 21. maiks ennustati paljudesse kohtadesse hoovihma ja rahet, mis ka realiseerus, kuigi mõningaste reservatsioonidega.

Info varasema ilma kohta Eestis (20.05.2009) Nii uurijatele kui mitmesugustel pragmaatilistel või otsingulistel (teadmishimu) põhjustel on hea teada, kust ja millist infot leiab varasema Eesti ilma kohta.

11. mai äikesed ja sellega kaasnenud efektid (12.05.2009) 11. mail kell 18.27 TartusFoto: Jüri Kamenik 11. mail arenesid nii Eestis kui Lõuna-Soomes konvektsioonipilved ja paljudes kohtades oli äikest. Äikesepäev juhatas sisse pikema jahedusperioodi. Suvele on see hea, sest sageli on sooja mai järel saabunud võrdlemisi kehva suvi.

Välkude värvus on erinev (12.05.2009) Foto Madis MarkÄikesejahi galeriist Kes jälgib välkusid hoolikamalt, võib üsna kerge vaevaga märgata, et välgud pole sugugi ühesuguse värvusega. Kõige sagedamini on violetseid/roosakaid välkusid, veidi vähem kollakaid ja kõige vähem sinakasvalgeid. Erandkorras võib välk ka rohekas vms tooniga olla.

Õhtused vaatemängud Eestimaa taevas (05.05.2009) 3. mail veidi enne poolt kaheksat õhtul MustamäelFoto: Liina Maldremaipiltide galeriist Lõppenud aprill ja alanud mai on eelkõige õhtuti pakkunud värvikavaid ja huvitavaid vaatemänge. Enamasti on need seotud halodega.

Miks on nii soe? (28.04.2009) Foto: Helen Talliaprillipiltide galeriist 23. aprillist on üsna järsult läinud ilm soojaks. Päevamaksimumid ületavad 20° (nii kestab see 29. aprillini), on kuiv ja tuuline. Põhjus on üldiselt polaarfrondis, mis on taandunud põhja poole ja nende kaudu põhjatsüklonite ketis, mis on nabanööridega (frontidega) omavahel ühendatud. Sisuliselt jääme tsüklonite sooja sektorisse, kuhu on kujunenud ulatuslik kõrgrõhuala. Põhjatsüklonite surve püsib ja see hoiab tuult tugevana, kuid aitab soojuse juurdevoolule kaasa.

Järjekordne taevane vaatemäng (24.04.2009) Esmaspäeva õhtul võis märgata ilusaid ja huvitavaid pilvi, mis värvusid päikeseloojangus punaseks. Nende pilvede teaduslik nimetus on Ci fibratus ja Ci spissatus, st domineerivad kaks kiudpilveliiki, mis olid taevas läbisegi.

Mida huvitavat tõi 15. aprill? (16.04.2009) Pilveviirud Tartus 15. aprillil pärast külma fronti. Osaliselt kase taga oleval pilveviiru ülemises osas on väike, kuid hästijälgitav häiritus näha. Võib oletada, et tegemist on Kelvin-Helmholtziga. Väliselt kadus nähtus paari minuti möödudes. Autori foto Irisatsioon ja võimalik Kelvin-Helmholtz külma frondi järel Tartus

1. aprill Tartu moodi (01.04.2009) Autori foto 1. aprilli hommik oli Tartus vihma- ja lörtsisajune. Lörtsi sadas hooti ja päris tugevasti. Kohati moodustus maapinnale 1-2 cm lörtsikiht, mis aga paari tunni möödudes sulas. Aeg-ajalt oli tuul vähemalt mõõdukas.

Lumesadude põhjustest 26. märtsil ehk miks mõnel pool sadas tugevat lund, kuid teisal oli ilm kogu aeg selge? (26.03.2009) 26. märts pakkus vaheldusrikast ilma – paljudes kohtades oli ilm selge, aga samal ajal sadas nii mõnelgi pool palju lund. Mõnele inimesele tuli see lumi kindlasti üllatusena. Miks nii juhtus?

Kuri lumi? (26.03.2009) Pilvede varjud ja sajujooned taevasAutori foto Vahel on kiud-või kihtpilvede ja nende tükkide all näha kiulist või udutaolist, aga pilvedest hõredamat massi. Sageli on need pilvedest suunatud maa poole, aga katkevad või nõrgenevad tunduvalt enne maapinda. Neid nimetatakse virgadeks ehk sajujoonteks.

Jääkristallid värvisid päikeseloojangu punaseks (25.03.2009) 21. märtsil paiknes läänekaares pilvi, kuid taevas oli siiski vahetult silmapiiri kohal selge. See õhtu pakkus intensiivselt punast päikeseloojangut, kuid ainult pilve ja silmapiiri vahel. Miks?

Millest oli tingitud pühapäevane pärastlõunane pilvedemäng taevas? (25.03.2009) Foto: Liina MaldreKevadfotokonkursi galeriist Ilm.ee galeriidesse on viimastel päevadel lisandunud fotosid huvitavast taevasest vaatemängust - horisondi kohalt lehvikukujuliselt hargnevatest pilvedest, mida võisid inimesed imetleda pühapäeva, 22. märtsi pärastlõunal. Nähtuse põhjused seletab lahti Jüri Kamenik.

Täna räägitakse Tartus äikesest ja välkudest! (18.03.2009) Foto: Villem Voormansikäikesepiltide galeriist 18. märtsil annab Jüri Kamenik kl 17.30 Tartu Botaanikaaias loengu teemal: Huvitavat äikesest ja välkudest (äikeseteooria). Loeng annab ülevaate, mida äike endast kujutab, kuidas seda uuritakse, miks ta tekib, kuidas end äikese eest kaitsta, erikummalised lood äikesest ja välkudest, püüame piiluda keravälgu saladustesse jpm.Loeng on kõigile huvilistele avatud ning võimalus küsimusi esitada!  

Libeduses on süüdi jäävihm, jäide ja ebatavaline temperatuurijaotus (10.03.2009) 9. märtsil sadas Eestis mitmel pool jäävihma, mis põhjustas jäidet ja libedust, eriti Lõuna-Eestis. Kõige äärmuslikum olukord kujunes välja Elva-Rannu teelõigul, mis öösel sadanud vihma ja õhus valitsevate miinuskraadidega kattus jääkihiga ja kus üks veoauto sõitis teelt välja. Isegi appitõtanud puksiiriga juhtus sama, rääkimata käimisest, sest püstigi oli raske seista.

Mida teeb Nor´easter USA-s? (03.03.2009) USA-d valitseb ilm, kirjutas Ele Pedassaar viimastel päevadel Põhja-Ameerikat vallanud lumetormi kohta.  Mis tüüpi tormidega on USAs tegu ja kuidas need tekivad?

Tallinnas võis jälgida 21. veebruaril punase päikese loojumist (28.02.2009) Autori fotod 21. veebruaril oli Tallinnas võrdlemisi päikeseline ilm, kuigi taevas oli valkjas.See hämu põhjustas võrdlemisi harvanähtava loojangu, kusjuures eriti huvitav oli päike silmapiiri taha kadumisel.

Pärast lumesadu on loodus sageli vaikne. Miks? Miks lumi krudiseb? (20.02.2009)  Kuulates vaikust - lumiLumega on seotud mõningad huvitavad efektid. Tutvustame neid jõudumööda lugejatele.

Tartus võis jälgida Tyndalli efekti (18.02.2009) Tyndalli efekt on üks valguse hajumisnähtuseid. See tekib siis, kui valgus läbib kolloidlahuse süsteemi (näiteks udu, tolmuse õhu vms). Sellisel juhul hajub valgus keskkonnas suspendeerunud aineosakestel, mis muudab valgusvihu tee keskkonnas nähtavaks, ja tekibki Tyndalli efekt.

Udu ja härmatis Tartus, aga ka mujal Lõuna-ja Ida-Eestis 10. ja 11. veebruaril 2009 (17.02.2009) Udu küll hajus päeva jooksul (püsides Emajõe orus tunduvalt kauem), aga härmatis püsis pärastlõunani, kuid tuulevaikne ja uduvinene ilm püsis terve päeva. Kiudpilved ja halo koos kohati väga sinise taeva ja härmatisega lõid fantastilise looduse vaatepildi.

Miks udu on valge ja taevas sinine? (16.02.2009) Antud tekstis tuleb juttu ainult elektromagnetlainete hajumisest ehk elastset tüüpi hajumisest! Hajumine teeb võimalikuks näiteks radarite töö (pilvedel jm objektidel hajuvad raadiolained).

Lennuki kondensjälgede huvitav areng ühel õhtul (11.02.2009) Isegi pealtnäha tavalise kohaliku kehva suusailmaga võib õues lahtiste silmadega ringi käies näha nii mõndagi huvitavat. Ühte väikest imet nägi ja pildistas Jüri Kamenik. Lisaks oskab ta nähtust lahti seletada:


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam