Ebapüsiv ilm ja mõned olulised tähelepanekud
11. augustiga sai lõppes sooja ilmaga periood. Kuigi valitses antitsüklon, paistis see silma ebastabiilse ilmastikuga ja seda eriti jõuliselt 7. augustil, kui sisemaal sadas mitmel pool hoovihma ja oli äikest, kohati sadas lisaks rahet. Seejuures oli kõrgrõhkkonna kese üpris lähedal. Analüüsi sellise olukorra võimalikest põhjustest vaata SIIT
11. augusti õhtul hakkas pilvisus tihenema läheneva madalrõhulohu mõjul. Saartel oli öösel ka äikest, mujal sadas vihma äikeseta. 12. augustil oli juba jahedapoolne ilm, sadas hoovihma. 13. augustil oli samuti üsna pilvine ilm, Lääne-Eesti kohal oli väheliikuv, kuid intensiivne sajuvöönd. Hoogsajud arenesid õhtupoolikul ja öö saabudes eeskätt rannikul, sest meri oli konvektsiooniks piisavalt soe, kuid õhumass jahe, mis võimaldas tõusval õhul jääda pisut soojemaks ümbritseva õhumassi suhtes ja aidata sel veelgi kõrgemale tõusta.
13. augusti õhtupoolik Tallinnas. Arenema hakkavad konvektsioonipilved.
Pildil vasakule tekkis äikesepilv, mis asus Haapsalus.
14. augusti hommikuks oli äikest vähem, kuid täiendava lohu tõttu olid nüüd konvektsiooni arenguks tingimused palju soodsamad ja päeval tekkis isegi üks nõrk keeristorm (vt ka: https://ilm.ee/?46254), kohati sadas rahet. Ennelõunal oli suurem sajuala jälle Lääne-Eesti kohale aeglaselt saabumas, ent mandril arenesid iseseisvad rünksajupilved. Sealjuures lohu tõttu oli taevas palju kiud-ja kõrgkihtpilvi, mis varjas osa pilvede tippudest ära.
Sündmused arenesid Harjumaal järgmiselt. Kuni lõunani oli näha küll suuri rünkpilvi, kuid äikest esialgu polnud. Edelas hakkas küll üks pilvedest kõrgusse kasvama:
aga midagi tõsist see kaasa ei toonud. Seejärel arenes juba püsivam rünksajupilv lõunakaares:
ja lisaks üks halvemini märgatav pilv kagus:
Mõlemad pilved muutusid äikesepilvedeks, kuid kagus asunu oli palju aktiivsem. Kuna pilved lähemale ei liikunud, vaid olid esialgu üpriski statsionaarsed, oli tarvis olukorda minna lähemalt vaatama. Pilved asusid ainult 30-50 km kaugusel Tallinnast, seetõttu polnud karta, et hajuvad enne kohalejõudmist. Pilvede areng oli järgmine, kusjuures kahe äikesepilve vahel arenes omapärane ja väga turbulentse välimusega pilveserv või -müür.
Lõunas asunud pilv. Pilvetipud on jäätunud (tipu äär on kiudjas ja pehmete piirjoontega), turbulentne pilvevall hakkab arenema pildi keskel ja vasakul:
Kagus asunud pilv. Kuigi pilv on võimsam ja aktiivsem, ei paista see välja, sest on osaliselt maskeeritud. Kahe pilve vaheline vall üha kasvas ja turbulentsus tuli rohkem esile:
Kagus asunud pilve tipp on ähmaselt näha:
Enne kella 15 oli pilvevall maksimaalse arengu staadiumis:
Kindlasti märkasite, et pilvevalli all pole üldse näha sajujooni. Asi on selles, et seal on tõusvad õhuvoolud nii tugevasti ülekaalus, et see hoiab vihma ja võimaliku rahe pilves ega lase sel alla langeda.
Aja jooksul muutus vee kogus siiski pilves väga suureks ja seetõttu hakkas sadama, oli äikest:
Enne tugeva saju algust oli taevas selline. Olid mõned väga lähedased pilv-maa välgud.
Pilve all ringi sõites võis märgata saju väga suurt ebaühtlust. Ilmselt tähendasid need piirkondi pilves, kus olid ülekaalus rohkem tõusvad (nõrgem vihm) või laskuvad õhuvoolud (tugev vihm). Pilv oli üsna suur, läbimõõdult mõnikümmend kilomeetrit. Kl 16 ajal näitas pilv lagunemise märke, välke oli vähem ning silmnähtavalt olid pilves heledamad kohad. Siiski, pilv ära ei hajunud, vaid umbes tund hiljem oli seal jälle äikest ja palju vihma, sest antud õhumassis olid ülekaalus tõusvad õhuvoolud, mis võimaldas pilvel end üha taastoota.
Pilve alt välja sõites hakkasid lääne-ja edelataevas silma väga huvitavad narmalised pilveräbalad:
See oli ilmne ebastabiilsuse tunnus ja tähendas, et ilmselt on veel oodata vaatemängulist ilma.
Kagus asunud pilv kl 16.30.
Uus pilv hakkaski silma põhja Soome lahel:
Loodetaevas oli suhteliselt selgem:
Intensiivsed sajualad moodustusid põhjast liikuva äikesepilve alla kl 17.35 (muide, üleeelmine pilt oli tehtud kl 17.27 – võrrelge erinevust!):
Kl 18.08 oli äikesepilv idataevas. Märgata võis nii pilvesiseseid kui pilv-maa välke. Rahe kohta andmed puuduvad.
Pilv eemaldus järgeva poole tunni jooksul lõuna poole. Samal ajal tekkis väga kiiresti läänetaevasse pilveserv, kusjuures oli ka välke. Pange tähele, et sajujooni pole – jällegi põhjus tõusvate õhuvoolude ülekaalus:
See pilv ühines eelmise pilvega ja mõlemad kaugenesid lõunasse. Kl 19.43 tekkisid loodesse rünkpilved:
Samal ajal läänetaevas:
Kl 19.53 olid loodes olnud rünkpilved sellised:
Võrrelge üleeelmise pildiga! Lisaks pange tähele kahe rünga vahelist ala – seal on heledam ja pehmemate äärtega pilveosa – pilvetipud on juba jäätunud ja see tähendab, et tulemas on äike. Sajujooni veel pole, sest ülekaalus on tõusvad õhuvoolud.
Kl 20.02. Näha on sajujooni, seal sajab rahet.
Kl 20.27. Äikesepilv eemaldub kagusse. Kaasnes väga tugev vihm ja rahe. Välgulööke oli vaid mõni üksik.
Rohkem enam äikest Harjumaal polnud. Päikeseloojang oli väga ilus:
Öösel võis silmapiiri lähedal märgata kaugeid välgulööke, sest nii Edela-Eestis kui Kirde-Eestis oli äikest. Öö jooksul oli veel mõnes üksikus kohas äikest.
Sündmused 15. augustil
Hommik oli selge või üksikute pilverünkadega. Selline oli olukord veel kell 10.
Pilverüngad 15. augusti hommikutaevas.
Kl 10.30 arenes edelataevas väga kiiresti üks rünk, mis muutus klassikaliselt alasikujuliseks:
Kujunev äikesepilv edelataevas.
Sellest pilvest kujunes kiiresti äikesepilv. Sealjuures sajujooni veel polnud, sest niivõrd olid ülekaalus tõusvad õhuvoolud. Näha võis üksikuid pilv-maa välkusid otse pilve aluse all
Pilve ülaosa venib vasakule välja, sest kõrgustes puhuvad tugevad lääne-ja loodetuuled.
Ida-ja kagutaevasse tekkisid samuti tornjad rünkpilved:
See äikesepilv oli lähedalt selline:
Sõitsin pilvele vastu, et näha, mida see endaga kaasa toob.
Lähenev pilveserv.
Pilve jäätunud ülaosa. Rahepilve servad on hästi eristatavad ja väga kontrastsed.
Pilv liikus üle
Kaasa tõi äikesepilv vihma ja üsna tugeva rahesaju
Aja jooksul rahesadu progresseerus ja Raplamaale jõudes oli sadu kohati peaaegu 10 min pikk, nii et kattis maa laiguti rahekihiga.
Eemalduv äikese-ja rahepilv.
Soome lahelt liikus mandrile veel üks äikesepilv
Päeva jooksul taandusid kõik konvektsioonipilved kagu ja lõuna poole.
13.-15. august pakkus väga vaheldusrikast ilma, kuigi oli jahe. Mida võime sellest kõigest õppida?
1)äike on äärmiselt ettearvamatu ja muutlik;
2)rahepilved on iseloomulikult kontrastsed ja tavaliselt hästinähtavate tippudega. Teine lugu on suurte äikesetormidega kaasneva rahega, kuid sagedasem on just sellistest hästijälgitavatest ja jaheda ilmaga tekkivatest rünksajupilvedest sadav rahe;
3)ebapüsiva ilma korral on igasugune mudel või prognoos võimetu ennustama, kus ja millal mõni hoogsajupilv tekib, sest looduses formeerub vastav info alles üsna vahetult enne pilve saabumist/tekkimist;
4)sageli tekib rünksajupilvede ahelik või klaster, mis toob sinna, kust see üle läheb, rikkalikult sademeid, samal ajal kui kõrvalolev ala võib jääda täiesti kuivaks;
5)kui konvektsioonipilved säilivad veel õhtul, võib öösel ja järgmisel päeval veel tulla hoogsadusid ja äikest;
6)suve esimesel poolel ja päeval arenevad rünksajupilved eeskätt maismaal, suve teisel poolel ja öösel merel või rannikul, sest siis on meri piisavalt soe ja näiteks öösel jaheda õhumassi korral soojem kui mere kohal asuv õhk. See soodustab tõusvaid õhuvoolusid ja pilvede teket;
7)ebapüsiva ilma (kui täpne olla, siis atmosfääri) foonil korral saab ilma täpselt ette ennustada vaid kohalike tunnuste järgi (nagu pilvede areng ja muutumine) 6-12 tunniks ning ilmateadet saab kasutada vaid selleks, et teada saada, kas ebapüsiv ilm tervikuna püsib või mitte ja mis vahemikus võib-olla ilm muutlik, kuid mitte konkreetse ennustuse tegemiseks.
8)Võttes eelneva kokku: kui soovite täpselt teada, mis ilma Teie asukohas on oodata, juhul kui valitseb ebapüsivus, on ainus võimalus jälgida pidevalt pilvi ja nende arengut ning liikumist. Kui on tekkinud sajupilv, saab väga edukalt kasutada jooksvat radariinfot! Sealjuures saabki ebapüsiva ilma korral konkreetselt antud koha ilma kohta midagi ette öelda vaid 1)mõnikümmend minutit kuni mõned tunnid, tulenevalt vasta info formeerumisest looduses ning seetõttu ühtki teist võimalust peale kohalike tunnuste ja radari jooksva jälgimise ei ole.
Olgu rõhutatud, et see jutt käis just pilvede tekkimiste ja liikumiste kohta, mis toovad sademeid sinna, kus sajupilved tekivad ja üle liiguvad, teine asi on ebapüsiva ilma üldise ennustamisega – et tulemas on hoogsadudega ja muutlik ilm, seda saab mõistagi mõned päevad ette ennustada. Selle kõige mõistmine on väga oluline, kui tahate ilmast ja selle ennustamisest paremini aru saada!
Taevasse tasub vaadata ka siis, kui ilm on rahulik ja igav! (28.07.2009) Kuigi ilma peetakse igas olukorras sobilikuks jututeemaks, on viimased paar päeva olnud pealnäha rahulikud ja igavad, polekski nagu ilmateemadel millestki rääkida. Tasub pöörata pilk taevasse, pilved jutustavad nii mõndagi!
Äikesejaht 24. juulil 2009 (26.07.2009) Juba nädala alguses olid prognoosid 24. juuli suhtes äikese suhtes soodsad või väga soodsad. Miks ohtliku ilma ennustus siiski ei täitunud? Põhjus oli selles, et Eestis läks üle juba liitunud front – oklusioonifront aga ei põhjustanud enam midagi märkimisväärset.
Äikesed 25. juulil (26.07.2009) Kuna 24. juulil Eestisse saabunud madalrõhkkond ei kiirustanud lahkumisega, siis kujunes 25. juuligi konvektsioonile soodsaks.
Äikesejaht 19. juulil (22.07.2009) Fotod ja videod: Tarmo Tanilsoo
Teisipäev tõi äikese, rahe ja järjekordsed helkivad ööpilved (22.07.2009) Äikest ennustasid juba eelmisel õhtul taevasse tekkinud pilved ning konvektsioonipilvede säilimine õhtul.
Suurte juulitormide tähtpäev! (22.07.2009) Foto 2004. aasta äikesest Äikesejahi galeriistautori kasutajanimi lorrap 16.-18. juulil oli aastapäev suurtel juuliäikestel, mis leidsid aset 2001. aastal. Paljudel nendel äikestel oli lõunamaine jõud ning need tekitasid palju kahju, hirmu ja ka värvikaid mälestusi.
Äikesejaht 16. juulil 2009 (17.07.2009) 16. juunil käisid äikesejahil Jüri Kamenik ja Tarmo Tanilsoo.
Tormijaht 8. juulil ja tsükloni järellainetus 9. juulil (11.07.2009) Kas ja kuidas on Eestis võimalik tormikütina tegutseda, käis koos kaaslastega uurimas Jüri Kamenik.
Äikesejaht 1.-2. juulil Baltimaades (08.07.2009) Mida teha puhkuse ajal, kui pole suvitamiseks sobilikku ilma? Üks võimalus on uurida ilmakaarte ja minna... äikesejahile! Juuli alguses pani Jüri Kamenik kokku tormiküttide meeskonna ja asus teele, sellest valimis ka foto- ja videoreportaaž.
Hiljuti oli väga tugeva äikesetormi aastapäev (08.07.2009) Pilv 8. juuli päeval Tallinnas Eeloleva öö hakul tugevneb tuul, on oodata ka äikest. Eesti ilmateenistus soovitab jälgida jooksvaid hoiatusi! Laupäeval, 4. juulil möödus seitse aastat erakordselt tugevast äikesest Eestis.
Taevas olid ilusad kiudpilved ja vikerkaar! (06.07.2009) Esimesel fotol kihtrünksajupilv (Cumulonimbus humilis) Pilvede pildistamise fotokonkursi ajal on paslik rääkida ilusatest kiudpilvedest ja vikerkaarest, mis olid olid nähtavad 6. juuli õhtul.
Ilusad pilved ennustasid äikest (05.07.2009) Ilusate kiudpilvedega päev:
Äikestest ja loodusnähtustest 26. - 27. juunil ehk tormiküttimine Eesti moodi (30.06.2009) Äikest oli möödunud nädalal ning seda on oodata ka lähipäevil. Viimatise äikese arengut käis jälgimas ja pildistamas Jüri Kamenik.
Käes on vikerkaareaeg (27.06.2009) Autori kasutajanimi sviljartaevapiltide galeriist 2009. aasta juuni on silma paistnud vikerkaarerohkusega. Vikerkaar annab võimaluse ka ilma ennustada.
Käes on helkivate ööpilvede aeg (22.06.2009) 20.06.2009Autori foto Helkivad ööpilved on huvitav ja tähelepanuvääriv nähtus, mida võib suvises põhjamaataevas näha. Tavaliselt võib neid näha pärast jaanipäeva, eriti juulis, kuid hooaeg on maist augustini.
Kuidas kujunes 25. mai äikesepäev Lääne-Euroopas (26.05.2009) 25. mail paiknes Biskaia lahe kohal tsüklon, mille lääneservas suunati troopiline õhumass Lääne-Euroopasse. Seetõttu tekkisid seal seoses troopilise õhumassiga tugevad äikesetormid.
Äike ja rahe 21. mail (22.05.2009) Rahe Rakveres 21.05Foto: Helen Arukaev 21. maiks ennustati paljudesse kohtadesse hoovihma ja rahet, mis ka realiseerus, kuigi mõningaste reservatsioonidega.
Info varasema ilma kohta Eestis (20.05.2009) Nii uurijatele kui mitmesugustel pragmaatilistel või otsingulistel (teadmishimu) põhjustel on hea teada, kust ja millist infot leiab varasema Eesti ilma kohta.
11. mai äikesed ja sellega kaasnenud efektid (12.05.2009) 11. mail kell 18.27 TartusFoto: Jüri Kamenik 11. mail arenesid nii Eestis kui Lõuna-Soomes konvektsioonipilved ja paljudes kohtades oli äikest. Äikesepäev juhatas sisse pikema jahedusperioodi. Suvele on see hea, sest sageli on sooja mai järel saabunud võrdlemisi kehva suvi.
Välkude värvus on erinev (12.05.2009) Foto Madis MarkÄikesejahi galeriist Kes jälgib välkusid hoolikamalt, võib üsna kerge vaevaga märgata, et välgud pole sugugi ühesuguse värvusega. Kõige sagedamini on violetseid/roosakaid välkusid, veidi vähem kollakaid ja kõige vähem sinakasvalgeid. Erandkorras võib välk ka rohekas vms tooniga olla.
Õhtused vaatemängud Eestimaa taevas (05.05.2009) 3. mail veidi enne poolt kaheksat õhtul MustamäelFoto: Liina Maldremaipiltide galeriist Lõppenud aprill ja alanud mai on eelkõige õhtuti pakkunud värvikavaid ja huvitavaid vaatemänge. Enamasti on need seotud halodega.
Miks on nii soe? (28.04.2009) Foto: Helen Talliaprillipiltide galeriist 23. aprillist on üsna järsult läinud ilm soojaks. Päevamaksimumid ületavad 20° (nii kestab see 29. aprillini), on kuiv ja tuuline. Põhjus on üldiselt polaarfrondis, mis on taandunud põhja poole ja nende kaudu põhjatsüklonite ketis, mis on nabanööridega (frontidega) omavahel ühendatud. Sisuliselt jääme tsüklonite sooja sektorisse, kuhu on kujunenud ulatuslik kõrgrõhuala. Põhjatsüklonite surve püsib ja see hoiab tuult tugevana, kuid aitab soojuse juurdevoolule kaasa.
Järjekordne taevane vaatemäng (24.04.2009) Esmaspäeva õhtul võis märgata ilusaid ja huvitavaid pilvi, mis värvusid päikeseloojangus punaseks. Nende pilvede teaduslik nimetus on Ci fibratus ja Ci spissatus, st domineerivad kaks kiudpilveliiki, mis olid taevas läbisegi.
Mida huvitavat tõi 15. aprill? (16.04.2009) Pilveviirud Tartus 15. aprillil pärast külma fronti. Osaliselt kase taga oleval pilveviiru ülemises osas on väike, kuid hästijälgitav häiritus näha. Võib oletada, et tegemist on Kelvin-Helmholtziga. Väliselt kadus nähtus paari minuti möödudes. Autori foto Irisatsioon ja võimalik Kelvin-Helmholtz külma frondi järel Tartus
1. aprill Tartu moodi (01.04.2009) Autori foto 1. aprilli hommik oli Tartus vihma- ja lörtsisajune. Lörtsi sadas hooti ja päris tugevasti. Kohati moodustus maapinnale 1-2 cm lörtsikiht, mis aga paari tunni möödudes sulas. Aeg-ajalt oli tuul vähemalt mõõdukas.
Kuri lumi? (26.03.2009) Pilvede varjud ja sajujooned taevasAutori foto Vahel on kiud-või kihtpilvede ja nende tükkide all näha kiulist või udutaolist, aga pilvedest hõredamat massi. Sageli on need pilvedest suunatud maa poole, aga katkevad või nõrgenevad tunduvalt enne maapinda. Neid nimetatakse virgadeks ehk sajujoonteks.
Lumesadude põhjustest 26. märtsil ehk miks mõnel pool sadas tugevat lund, kuid teisal oli ilm kogu aeg selge? (26.03.2009) 26. märts pakkus vaheldusrikast ilma – paljudes kohtades oli ilm selge, aga samal ajal sadas nii mõnelgi pool palju lund. Mõnele inimesele tuli see lumi kindlasti üllatusena. Miks nii juhtus?
Jääkristallid värvisid päikeseloojangu punaseks (25.03.2009) 21. märtsil paiknes läänekaares pilvi, kuid taevas oli siiski vahetult silmapiiri kohal selge. See õhtu pakkus intensiivselt punast päikeseloojangut, kuid ainult pilve ja silmapiiri vahel. Miks?
Millest oli tingitud pühapäevane pärastlõunane pilvedemäng taevas? (25.03.2009) Foto: Liina MaldreKevadfotokonkursi galeriist Ilm.ee galeriidesse on viimastel päevadel lisandunud fotosid huvitavast taevasest vaatemängust - horisondi kohalt lehvikukujuliselt hargnevatest pilvedest, mida võisid inimesed imetleda pühapäeva, 22. märtsi pärastlõunal. Nähtuse põhjused seletab lahti Jüri Kamenik.
Täna räägitakse Tartus äikesest ja välkudest! (18.03.2009) Foto: Villem Voormansikäikesepiltide galeriist 18. märtsil annab Jüri Kamenik kl 17.30 Tartu Botaanikaaias loengu teemal: Huvitavat äikesest ja välkudest (äikeseteooria). Loeng annab ülevaate, mida äike endast kujutab, kuidas seda uuritakse, miks ta tekib, kuidas end äikese eest kaitsta, erikummalised lood äikesest ja välkudest, püüame piiluda keravälgu saladustesse jpm.Loeng on kõigile huvilistele avatud ning võimalus küsimusi esitada!
Libeduses on süüdi jäävihm, jäide ja ebatavaline temperatuurijaotus (10.03.2009) 9. märtsil sadas Eestis mitmel pool jäävihma, mis põhjustas jäidet ja libedust, eriti Lõuna-Eestis. Kõige äärmuslikum olukord kujunes välja Elva-Rannu teelõigul, mis öösel sadanud vihma ja õhus valitsevate miinuskraadidega kattus jääkihiga ja kus üks veoauto sõitis teelt välja. Isegi appitõtanud puksiiriga juhtus sama, rääkimata käimisest, sest püstigi oli raske seista.
Mida teeb Nor´easter USA-s? (03.03.2009) USA-d valitseb ilm, kirjutas Ele Pedassaar viimastel päevadel Põhja-Ameerikat vallanud lumetormi kohta. Mis tüüpi tormidega on USAs tegu ja kuidas need tekivad?
Tallinnas võis jälgida 21. veebruaril punase päikese loojumist (28.02.2009) Autori fotod 21. veebruaril oli Tallinnas võrdlemisi päikeseline ilm, kuigi taevas oli valkjas.See hämu põhjustas võrdlemisi harvanähtava loojangu, kusjuures eriti huvitav oli päike silmapiiri taha kadumisel.
Pärast lumesadu on loodus sageli vaikne. Miks? Miks lumi krudiseb? (20.02.2009) Kuulates vaikust - lumiLumega on seotud mõningad huvitavad efektid. Tutvustame neid jõudumööda lugejatele.
Tartus võis jälgida Tyndalli efekti (18.02.2009) Tyndalli efekt on üks valguse hajumisnähtuseid. See tekib siis, kui valgus läbib kolloidlahuse süsteemi (näiteks udu, tolmuse õhu vms). Sellisel juhul hajub valgus keskkonnas suspendeerunud aineosakestel, mis muudab valgusvihu tee keskkonnas nähtavaks, ja tekibki Tyndalli efekt.
Udu ja härmatis Tartus, aga ka mujal Lõuna-ja Ida-Eestis 10. ja 11. veebruaril 2009 (17.02.2009) Udu küll hajus päeva jooksul (püsides Emajõe orus tunduvalt kauem), aga härmatis püsis pärastlõunani, kuid tuulevaikne ja uduvinene ilm püsis terve päeva. Kiudpilved ja halo koos kohati väga sinise taeva ja härmatisega lõid fantastilise looduse vaatepildi.
Miks udu on valge ja taevas sinine? (16.02.2009) Antud tekstis tuleb juttu ainult elektromagnetlainete hajumisest ehk elastset tüüpi hajumisest! Hajumine teeb võimalikuks näiteks radarite töö (pilvedel jm objektidel hajuvad raadiolained).
Lennuki kondensjälgede huvitav areng ühel õhtul (11.02.2009) Isegi pealtnäha tavalise kohaliku kehva suusailmaga võib õues lahtiste silmadega ringi käies näha nii mõndagi huvitavat. Ühte väikest imet nägi ja pildistas Jüri Kamenik. Lisaks oskab ta nähtust lahti seletada:
Teisipäeval oli Tartus tihe udu (11.02.2009)
Salapärane talvine äike – mida on sellest teada? (08.02.2009) Äikest või sellesarnast nähtust võib Eestis märgata ka talvel.2007/2008. aasta talvel oli väga palju äikest. Äikest oli Eestis hilissügisest kuni märtsi lõpuni umbes 10 päeval, kusjuures laiaulatuslikumalt täheldati nähtust 2. veebruaril Lääne-Eestis. Esimene kindel märge taliäikese kohta oli aga 19. jaanuari õhtul, kui Soome lahel märgati välke. “Äikest” oli veel näiteks ka talve lõpetava lumesaju ajal Otepääl märtsi lõpus.Ka 2008. aasta novembris oli äikest: nii enne suurt lumetormi kui lumetormi ajal .
