•  

Tallinna lähedal pildistati Kelvin-Helmholtzi pilvelaineid  (11.03.2010 01:00)

Autor: Jüri Kamenik

9. märtsil 2010. a. Pühakülas
Foto: Lee Nuutre

Kelvin-Helmholtzi pilvelained
Vahel tekivad taevasse omapärased pilved, mis meenutavad laineid, vahel isegi murduvaid laineid. Iga laine näitab üht suuremat õhukeerist, mille ümber on tõenäoliselt teisi väiksemaid, seega need pilved näitavad turbulentsi olemasolu atmosfääris. Nime on nähtus saanud lord Kelvini ja Hermann von Helmholtzi järgi.

Pilvede tekkeks peab olema kaks õhukihti, mille tihedused ja liikumise kiirused on erinevad (tuulenihe), kusjuures õhukihtide liikumissuunad tavaliselt ei ühti ning sel juhul võivad piirpinnal areneda lained. Paralleeli võib tuua veega: merelained tekivad põhimõtteliselt samamoodi, sest õhu ja vee liikumise kiirused (ja tihedused) on erinevad ning vastastikmõjus tekivad lained. Midagi sarnast võib toimuda ka atmosfääris ning sel juhul võib näha pilvelaineid. Nähtuse teke on tõenäolisem siis, kui näiteks liigub soe õhumass külmema õhu kohale (õhukihtide tihedused erinevad), või jugavoolude korral. Üldiselt on atmosfääri kihistus sel juhul stabiilne ja konvektsioonipilvede teke vähetõenäoline.

Pilvede liikumisest on näha, et ülemine õhukiht, mis kannab laineharju, liigub kiiremini, kui alumine, mis võib peaaegu ka paigal olla. Seetõttu võivad pilvelained ka murduda, sest lainepõhi liigub aeglasemalt, samal ajal, kui laineharju kannavad kiiremini liikuvad õhuvoolud edasi, kuni need langevad alla või keerduvad (murduvad).
Kas tegemist on õhu vertikaalse või horisontaalse liikumise (lainetusega)? KH lainepilvede puhul on tegemist eelkõige vertikaalse lainetusega, mis tähendab seda, et ühes kohas õhk tõuseb veidi, teises laskub, justnagu veepind lainetava veekogu puhul, sest kui vaadata näiteks esimest pilti siit: https://ilm.ee/?48459, siis on näha ka laine murdumist, nagu see on mõneti sarnane vedelikele, kuid teise pildi puhul jällegi pole see niihästi märgatav ja seda võiks rohkem horisontaalseks lainetuseks pidada. Visuaalsel vaatlemisel võib tekkida valemulje, sest tihti ei saa foto järgi öelda, kas lained on horisontaalsed või mitte, eriti arvestades kauguse ja perspektiivi mõjuga.

Miks ikkagi KH ebastabiilsus? See, mida nimetada ebastabiilsuseks ja mida mitte, on kokkuleppeline. Vahet tuleb teha atmosfääri stabiilsuse või labiilsuse (ebastabiilsuse) ning mingitel tingimustel tekkinud või nähtusega seotud häiringu vahel, mida nimetatakse ebastabiilsuseks. Sellised lained tekivad stabiilses atmosfäärikihis, (kuid samal ajal mingi teine kiht võib-olla väga labiilse kihistusega), milles on olemas tuulenihe ja erinevate tihedustega õhumasside piir, millel võib sobivatel tingimustel areneda häiritus, mis väljendub näiteks turbulentsis või lainete tekkimises. Häiringuks või ebastabiilsuses nimetatakse seda nähtust seetõttu, et aine voolamine pole seal ühtlane ja seda ei tohiks seega segi ajada stabiilsuse või ebastabiilsusega atmosfääri kihistuse mõttes.

Kelvin-Helmholtzi pilvelaineid võib näha pigem külmal, kui soojal poolaastal, samuti praktiliselt kõikjal maailmas, kuid tegemist on siiski üpris haruldase nähtusega. Kelvin-Helmholtzi lained on sagedamini jälgitavad keskmiste (Altocumulus) või ülemiste (Cirrus, Cirrostratus) pilvede puhul. Veel võib pilvelainete näiteid vaadata:

SIIT>>> ja SIIT>>>

Vaata ka: Tallinna lähedal jäi pildile haruldane pilvevorm

Eelmised artiklid:

Taeva iseloomustamiseks sobilik sõna: hatakpilvisus (25.11.2009) Kui räägitakse pilvisusest, siis kasutatakse selliseid gradatsioone nagu selge, vähene, vahelduv, muutlik pilvisus, pilves selgimistega, pilves või lauspilves. Välja jäetakse küllaltki oluline mõiste, mida sobib üsna sageli taeva iseloomustamiseks kasutada: hatakpilvisus.

Pilvede määramine, kui taevas on mitut tüüpi pilvi (24.10.2009)  Harva on taevas korraga ainult üht liiki või vormi pilvi, isegi siis, kui taevas on näha ühtlaseid kihtpilvi, võib ju nende kohal sageli olla keskmise või ülemise kihi pilvi. Seetõttu ongi mõttekas vaatluse alla võtta tavapärane olukord, sest korraga üks pilveliik või -vorm taevas on erandiks.

Kuidas pilvi nimetada? Nomenklatuur ja pilvenimede loend (12.05.2010) Jätkub pilvi ja nende nimetamist tutvustav sari.Täiendatud!

Pilvede klassifitseerimine (08.09.2009) Pilvi on võimalik mitmel viisil klassifitseerida, olenevalt sellest, mis võetakse liigitamise aluseks.

Mis on pilved ja kuidas need tekivad? (04.09.2009) Antud käsitluses räägime vaid planeet Maaga seotud pilvedest. Pilvi uurivat meteoroloogia haruteadust nimetatakse nefoloogiaks või pilvede füüsikaks.


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam