•  

Pilvemääraja. Põhiliigid: ümaratipuline rünksajupilv ehk Cb calvus (26.05.2010 15:45)

Autor: Jüri Kamenik

Võimas rünkpilv on muutunud rünksajupilveks, kuid kiudpilvi ja alasit veel tekkinud pole (1. augustil 2008. a. Tallinnas). See on arenev äikesepilv.

Kui atmosfäär on piisavalt labiilne ja niiskust jätkub ning konvektsioon on piisavalt tugev, siis areneb võimas rünkpilv edasi rünksajupilveks. Tekkinud on rünksajupilve esimene, ümaratipuline alaliik. See pilv on kiiresti arenev, ülekaalus on tõusvad õhuvoolud, kujunevad sajualad ning äike. Fotol olev rünksajupilv on mitmerakuline – pane tähele 3 suuremat rünka!

Pilve ees on näha vähe või keskmiselt arenenud rünkpilvi. Need võivad soodsates tingimustes muutuda samamoodi võimsateks rünkpilvedeks ning viimaks ka rünksajupilvedeks. Antud juhul äikest ei tulnud ja ilm püsis kuiv, sest pilved liikusid eemale, tekkides vaid maismaa kohal (mere kohal oli selge ilm).

Esimesel fotol olev pilv 7 minutit hiljem. Pilve tipp on kõrgemale kasvanud ja rohkem jäätunud ning tekkima hakkab alasi.
Autori fotod

Eelmised artiklid:

Pilvemääraja. Lisaomadus liigil: tipploorvõimsal rünkpilvel (26.05.2011) Võimas rünkpilv muutumas rünksajupilveks 1. augustil 2008. Võimsa rünkpilve on kiiresti kasvaval rüngal tekkinud pilveloor. See tekib siis, kui tõusvad õhuvoolud lükkavad stabiilse õhu kihti kõrgemale või puhub tuul üle tõusva õhuvoolu (sarnane, kui õhuvool liigub üle kõrgendiku või mäe) ja stabiilse õhu kiht jahtub kõrgemale tõusmise tõttu ning jahtumise tõttu tekib kondenseerumine ja moodustubki pilveloorike. Foto: Jüri Kamenik

Äikese-kiudpilved (25.05.2010) Horisondi lähedal on hajuva rünksajupilve alasi – Ci spissatus cumulonimbogenitus (25. juuli 2009 Tallinnas). Tugevate konvektsioonivoolude tagajärjel võib tekkida rünksajupilv, mille tipp on enamasti 7-12 km kõrgusel.

Pilvemääraja: põhiliik. Võimas rünkpilv ehk Cu congestus (03.06.2010) Võimas rünkpilv ja selle ees kõrgrünkpilvede ribaFoto: Siiri Augva Keskmisest rünkpilvest areneb piisavalt labiilse atmosfääri ja niiskuse puhul konvektsioonivoolude jätkudes võimas rünkpilv. Selle kõrgus on suurem kui aluse laius, mistõttu võimsad rünkpilved meenutavad torne või suurema laiuse puhul (näiteks on reana) mägesid.

Pilvemääraja. Kui taevas on mitut liiki pilvi (segataevas) (26.05.2010) Pilvemaastik 14.5.2006. Fotol on näha 3 pilvede põhiliiki: peamiselt alumises osas, aga üksikult ka mujal on rünkpilved, keskel sinisel taustal kiudpilved ning ülemises osas hallid kõrgkihtpilved.Foto: Kristel Bankier

Pilvemääraja: pilvemaastik (21.05.2010) Pilvemaastik 24. juulil 2005. Põhilisteks pilveliikideks on Cirrus uncinus-fibratus kohatise kaootilise elemendiga (intortus-ilmingud) ja madalal horisondi kohal Altocumulus-Stratocumuluse segu. Mõnes kohas on näha sakmelisi tippe. Optilistest nähetest on esindatud ebapäike.Foto: Enely Ehtla Jätkame pilvemääraja avaldamist. Fotod on pärit pilvepiltide jt. ilm.ee galeriidest, täname kõiki pildisaatjaid ja loomulikult ootame ka lisa!

Pilvemääraja: põhiliigid. Alasiga rünsajupilv ehk Cb capillatus incus (25.05.2010) Rünksajupilve teine, väljakujunenud alaliik – Cumulonimbus capillatus incus (alasiga vorm). See on tüüpiline äikesepilv maksimaalses arengustaadiumis, kui äikesetegevus ja pilve vertikaalne ulatus ning õhuvoolude kiirus pilvedes on suurim. Antud fotol on tegemist ühe elemendilise äikesepilvega.Foto: Jaak Täkker

Teeme algust pilvemäärajaga (28.04.2010) PilvevaatlejaFoto: Jüri Kamenik Kui olete pilvede tundmises algaja, siis tasub endale selgeks teha järgmised punktid:


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam