•  

Pilvejaht 2011 kokkuvõte (21.09.2011 21:20)

Autor: Jüri Kamenik

 Pilvejaht 2011 ja optiliste nähtuste konkurss

2011. aastal korraldas ilm.ee pilvede pildistamise konkursi juba seitsmendat aastat järjest ning teist aastat järjest määrasid osalejad ka pilveliike niipalju, kui nad oskasid. Sellele konkursile lisaks korraldati aasta esimeses pooles ka optiliste nähtuste fotokonkurss, et inimesi suunata märkama ilusaid loodusnähtusi. Kokkuvõtteid tehti kahe nimetatud konkursi peale kokku.

Optiliste nähtuste konkursile saabus kõige rohkem pilte erinevatest halovormidest ja –süsteemidest ning valgussammastest, mis on ootuspärane.
Halo on valguse murdumisest ja peegeldumisest põhjustatud valgusnähtus, mis tekib atmosfääris olevate jääkristallide tõttu. Halod võivad tekkida nii kõrgel asuvates jääpilvedes kui maapinna lähedal hõljuvates jääkristallide kogumikes. Ilus klassikaline halosüsteem tekib eelkõige kiudkihtpilvedel või teemanttolmus, nagu järgmisel fotol võib näha.

22-kraadine halo ebapäikeste ja osalise horisondiringiga Sõmerul
Krista Mullamaa

Halosid näeb kõige sagedamini kevadkuudel ja suve hakul, sest siis on madalpilvisust kõige vähem ja ülemised pilved hästi näha.
Halode eritüübiks võib nimetada valgussambaid, sest nende puhul ei ole valguse murdumist ning valgussammas omandab valgusallika värvuse.

Valgussammas Sõmerul 23.02 kell 17.14
Krista Mullamaa

Valgussambaid näeb eelkõige talvel külma ilmaga, kuid neid võib näha ka suvel kiudpilvede tõttu. Uhkemad valgussammaste vaatemängud tekivad talveöödel näiteks linnade ja teiste valgusallikate kohale. Harilikult on ilm siis väga külm ja vaikne.
Virmalised on tüüpilised pimedatele öödele, mis algavad augustis ja lõppevad mais. Enamus Eestis ette tulevaid virmalisi palja silmaga ei näe või on halvasti nähtavad, seetõttu on heaks vaatlus- ja pildistamiskohaks asulates eemalolevad kohad, kus valgusreostust vähem.

Virmalised 11.03.11 Raplamaal
Evelin Nummert

Huvitavaid ja ilusaid pilte saadeti veel helkivatest ööpilvedest, värvilistest pilvedest, udukaarest, irisatsioonist ja videvikukiirtest.

Udukaar 17.07.2010 a hommikul rabas
Evelin Nummert

Üks põnev optiline nähtus on miraaž, mida õnnestus samuti jäädvustada. Pikemalt siin: Miraaž

Pilvejahi konkursile saadeti üle 1200 foto. Jäädvustati väga erinevaid pilvi, loodusnähtuseid ja pilvemaastikke. Tähelepanuväärsematele fotodele õnnestus jäädvustada uhked mammad, seenekujulised pilved, riiulpilved (shelf cloud), vesipüks, lainelised pilved jpm. Nagu möödunud aastalgi, määrasid enamus osavõtjatest enda piltidel olevaid pilveliike. Üldiselt võis märgata, et põhiliigid on saanud selgemaks, see paistis silma just nende puhul, kes võtsid osa ka eelmisel aastal.
Möödunud suvi oli silmapaistvalt, kuid üpris ühtlaselt soe. Mõnedel päevadel, eriti juuli lõpus, olid Eestis intensiivsed ja ulatuslikud äikesed, millest mõned silmapaistvamad fotod:

Rünkpilved (Cumulus mediocris, congestus) ja rünksajupilved (Cumulonimbus arcus), 3.07.2011, Tartumaa. Helle Koka

Rünksajupilved (Cumulonimbus arcus),  27. juulil 2011, Hiiumaa läänerannik
Therese-Liise Aasma

Mullilised rünksajupilved (Cumulonimbus mamma), rünkpilved (Cumulus), 28.07.2011, Ambla. Ain Avik

Kõige sagedamini jäid kaamera ette kõrgrünkpilved, kihtrünkpilved ja rünksajupilved, sest need on ühed levinuimad pilveliigid. Meeldivaks vahelduseks olid fotod kihtpilvedest uduna, näiteks:

10.07.2011 06.55 Viljandimaal
Ülle Mürksepp


Samuti esitati üks üsna korralik foto kihtsajupilvedest (Nimbostratus). Nimetatud pilveliik jääb koos kõrgkihtpilvedega (Altostratus) kõige harvem kaamerasilma ette, sest see on väga ühtlase välimusega pilvemass, põhjustades laussademeid. Kihtpilvi pidistatakse vaatamata ühetaolisele välimusele siiski rohkem, sest ka udu kuulub nende hulka ja udu võib õhukese kihina näiteks põllu kohal olla vägagi maaliline.
Huvipakkuva välimusega on seene- ja alasikujulised pilved. Need kuuluvad rünksajupilvede hulka ja tekivad tugevate tõusvate õhuvoolude tagajärjel, kui pilvede tipud jõuavad stabiilse tropopausini.

Alasiga rünksajupilv (Cumulonimbus incus) Põlvas,  27.07.2011
Airi Kurs-Lutsar

Lõpetuseks olgu toodud üks imeilus foto mägismaastikul olevatest pilvedest:

Rünkpilved Alpides, ahelike vahel 12.10.2010
Viiu Härm-Rummo

Pilvenäituse avamine toimub Talliinnas vabaduse platsil asuvas teadustelgis 23. septembril kell 15.00

Eelmised artiklid:

Äramärgitud pilved 2009 (24.09.2009) Mare TiitsoKritseldusFotokonkursil äramärgitud pilt Tartus, Raekoja platsil asuvas AHHAA teadustelgis on tänasest kuni 26. septembrini avatud fotonäitus "Taevalikud pilved", kus on eksponeeritud 21 fotokonkursile "Pildistame pilvi 2009" saadetud tööd. Kokku tuli fotosid 1138 ja nende hulgast valis huvipakkuvamad  näitusele Ain Kallis, kommentaarid kirjutas Jüri Kamenik. 20 pilvepilti, mis küll näitusele ei mahtunud, väärivad äramärkimist:

Parimad pilved 2009 (24.09.2009) Kaie KattaiPilvelained Tartus, Raekoja platsil asuvas AHHAA teadustelgis on kuni 26. septembrini avatud fotonäitus "Taevalikud pilved", kus on eksponeeritud 21 fotokonkursile "Pildistame pilvi 2009" saadetud tööd.

Parimad pilved 2008 (26.09.2008)

Konkurss tõi põnevaid pilvefotosid 2007 (26.09.2007)

Harvaesinev pilvevorm võitis pilvefoto konkursi 2006 (05.09.2007)

Parimad pilvefotod on selgunud 2005 (01.09.2007)


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam