Kõrgkihtpilved sarnanevad kiudkihtpilvedega, kuid on tihedamad ja sageli viimastest tekkinud. Tihti viitavad need lähenevale laussajule, eriti kui on järgnevus kiudpilved->kiudkihtpilved->kõrgkihtpilved (mida kiirem üleminek, seda tõenäolisem). Võivad tekkida ka kihtsajupilvede õhenemisel.
Väliselt on tegemist sinaka või hallika pilvekihiga, kust päike paistab ähmaselt (vahel ei paistagi), nagu läbi mattklaasi. Pilvekiht võib-olla nii täiesti ühtlane, kergelt laineline kui ka ebakorrapärase alusega (vt esimest fotot). Sealjuures ei teki enam esemete ümber täisvarjusid, sest prevaleerib hajuskiirgus. Tavaliselt puuduvad igasugused halonähtused; haloring või selle fragment võib-olla seal, kus kiudkihtpilved lähevad üle kõrgkihtpilvedeks.
Tegemist on tavaliselt segapilvedega, st et koosnevad nii veepiisakestest kui jääkristallidest, vahel on eristatav koguni kolm osa - ülemine osa kõrgkihtpilvedest koosneb jääkristallidest, alumine osa veepiisakestest ja keskmine osa nende segust, kuid ainult harva vaid ühest komponendist. Seetõttu on sademete võimalus suurem: vahel sajab olenevalt aastaajast nõrka vihma või lund ja seda eriti siis, kui hakkab üle minema kihtsajupilvedeks (sel juhul võib ka nimetada ümber kihtsajupilvedeks, kui päikese või kuu asukoht pole enam määratav). Sademeid on sagedamini külmal poolaastal, sest aurumine on siis väiksem. Erandina (tavaliselt väga külma ilma korral) võib kõrgkihtpilvedest sadada tugevat lund. Selle põhjuseks märgib P.Post oma konspektis: "Allpool Ci, otse frondi kohal, formeerub ühtlasem Cs (väga õhuke), aga veel allpool As, 2-4 km kõrgusel. Neist kiud- ja kiudkihtpilvedest langevad kristallid võivad esile kutsuda kiire kondensatsiooni, nii et sageli annab As kui segapilv tugevat lumesadu, ehkki ise jääb õhukeseks ja läbipaistvaks."
Vaata siit ülevaatest ka viimast fotot!
Kõrgkihtpilved jaotatakse sageli kas lainelisteks ja udutaolisteks või läbipaistvateks (translucidus) ja läbipaistmatuteks (opacus), kuid tegelikult on need kõik väiksemad alaliigid või erikujud/vormid, mida on kokku vastavalt viis ja neli. Seevastu suuremaid alaliike suhteliselt ühtlase välimuse tõttu ei eristata.
Kui päike tõuseb või loojub ja päikese asukohas on selge taevaga riba, mujal aga kaetud kõrgkihtpilvedega, siis muutub pilvekiht väga värvikaks, olles sageli punane või oranž. Selline taevas näitab ilma muutumist. Kui pilved tulevad päikese vastaspoole jäävast ilmakaarest, siis ilm halveneb, vastasel juhul paraneb. Punasest taevast ja atmosfäärioptikast loe ka>>>
Vaata ka äärmuslikku juhtumit:
http://ilmjainimesed.blogspot.com/2009/08/paikeseloojang-14-augustil.html
Kõrgkihtpilved 23. augustil 2008. a. Laitse kohal. Horisondi lähedal on näha Cu humiliseid, kuid need ei arene edasi, vaid pigem hääbuvad, sest päike ei soojenda enam maapinda ja konvektsioonivoolud nõrgenevad.
Mõnikord on kõrgkihtpilved väga värvikad. Päikese loojumine 13. augustil 2009. a. Tallinnas.
Need kõrgkihtpilved on tekkinud kihtsajupilvede õhenemisel 5. juunil 2009. a. Kablis. Näha on kihtpilveräbalaid (St fractus), mis tekivad tavaliselt siis, kui sademete tõttu on õhk niiskusest küllastunud või sellele väga lähedal.
Ainult väga külma ilmaga võib juhtuda, et kõrgkihtpilvedest sajab tugevalt. Pilveliigi reedab päike, mis paistab vesise laiguna või nagu läbi mattklaasi. Tuisk 19. veebruaril 2010. a. Tartus.
Autori fotod
II klass: keskmised pilved. Altocumulus – kõrgrünkpilved (15.09.2009) Autori foto Keskmiste pilvede alus on maapinnast tavaliselt 2-6 km kõrgusel. Pilvede veesisaldus on suurem kui ülemistel pilvedel ning on seetõttu ka tihedamad. Vahel võivad tekkida tarad.
I klass: ülemised pilved. Cirrostratus – kiudkihtpilved (12.09.2009) Autori foto. Terviklik halonähtus näitab õhukese kiudkihtpilve olemasolu Tartu kohal 17. veebruaril 2009.
I klass: ülemised pilved. Cirrocumulus - kiudrünkpilved (10.09.2009) Need on peene struktuuriga (väikesed) topikesed ja rüngakesed, mis on enamasti kuidagi rühmitunud.
I klass: ülemised pilved. 1. Cirrus – kiudpilved (09.09.2015) Pilvede põhivormid (liigid) ja nende iseloomustus. Kategooria: kihilised pilved. I klass: ülemised pilved. Liik: kiudpilved (Cirrus). Ott Tuulberg. Lindjad kiudpilved. Felixstowe Seaside (UK) –19/09/2017)
